[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kass kaśs Jõe VNg Sa Muh L K I eL(kaš́ð Lei), kass R(`kassi VNg Vai); g kaśsi L K I V(kaš́ði Lei), g kassi S L Ris M T, g `kassi R
1. kass (koduloom) `kassi nurise VNg; `Kassil on `kassi `õiguss (kassi käitumisnormid erinevad inimese omadest) Lüg; kaśs topib ennast `ahju, pliita `pεεle magama, siis tuleb `külma `ilma Jäm; kassi keele pεεl üheksa töbe (kassi lakkumine pole tervistav); Kaśs vaadab kuninga otsa, siis ma‿p vei su otsa vaata Kaa; Magab kaśs `kukla peal nina `püsti, siis tuleb `talve `külma `ilma; Nägu nii must ja riimu omal kut aŕmkaśs Pöi; `kassidel `küindlakuu suur taga`aemese kuu Emm; kaśs laulab elosti: nurr narr nurga `peale, sirr sorr seina `peale, virr varr väräva `peale Mar; kaśs norab, tahab täkku Kse; ku kassi ais tuas, ei ole rotti Hää; äbemata küla inime tuleb, kaśs peseb persset Ris; kaśs kroabib tuult `teise `küĺgi Juu; sel on visa ińg nagu kaśsil MMg; sa olet kassi molu (kassi solgitud toitu) söönü, kurk `aige. sõss võta ja vajode kassi ännäge; kaśs kisk `küüdsi, ei tää ka ilm sadame lää Krk; kui kaśs oma saba lakub, siss pistäb vihm sadame `varsti Hel; kui kaśs väherdäb ja pää põhjan, siss tuleb alb ilm ja küĺm, aga nigu `lõunen, siss ää Ran; kaśs tükip truubikappi – ilma läävä küĺmäle. kui ää ilma, sula ilma, kaśs ei lää `iälegi truubi kappi Kam; kaśs lugõ nii: `hiŕsi, `paŕsi, nõgõsõ `vaŕsi (kassi nurrumisest) Har; Ku sa˽kohe läät ja˽kaśs sullõ `vasta tulõ, sõ̭ss massa õiʔ inäp edesi minnäḱiʔ. Kaśsi `vainlanõ um üt́s halv elläi Rõu; kaśsi iist andass suuŕ nõgõl Plv; a˽kaśsil um tuli silmäh, kaśs näǵe kõ̭iḱ Vas; kaśsi käävä kassõl, `aelõsõʔ (kevadeti, pulmas); ei saa hüä õńn ku kaśs ju̬u̬sk üle ti̬i̬ Se; kaš́ðiʔ maja elajaʔ Lei b. fig `Kassile `palju, mihele vähä (kehvast kalasaagist); `Astub `nindagu kass `märgä maad `müöde Kuu; käib kui kass palava `putru `ümber (keerutab ääri-veeri) Hlj; Kass vieb sava `õtsas `väljä (kui midagi on väga vähe) Iis; kolm `korda `aastas `raudne kaśs sööb `viltsed `asja = lambapügamine Khk; Kassi keele peal `ööti olavad öheksa `ohtu, koera keele peal öheksa `rohtu; Silmad `joosvad vett kut `ahtra kassil Pöi; Taplevad kut kass ja kuer; Kiśse kassi saba kergidab kut ta ise (kes muu sind kiidab, kui mitte sa ise); Just kut kass tapleks ännaga (kui inimene iseendaga pahandab) Emm; Kahe kassi vanus ja pühabesed päävad pääle selle (põiklev vastus vanuse küsijale) Rei; pulmad nagu kassi matused Mar; must kaśs `joosis vahelt läbi, `öetse, kui inimesed tülise `lähtväd Tõs; Jagõlõvad nagu kaśs koõraga Khn; Jusku kaśs vahib sõela ääre alt `väĺla (altkulmu vaatamise või silmini ulatuvate juuste puhul); Ei viitsi `kaśsigi õlekõrrega mängitada (laisast inimesest); Elab kui kuninga kaśs (külluses, muretult); `Kaiba, `kaiba kaśsile, koeraga käi kohut (ütlevad lapsed sellele, kes lubab kaebama minna) Hää; Taśsib nagu kaśs `poegi (väikesi asju ükshaaval) Jür; Kui `uhke on, et on tehend midagi [öeldakse, et] `kange oma `kaśsi silitama VJg; kui vanemad mehed `rääkisid ja poisike akkas vahele `rääkima, siis vana mees `ütles et, sina ei tia midagi, sina mine kaśsi saba `alla; kaśsid käevad rau˛ul (jooksuajal) Lai; joba must kaśs vahele sittun (sõprus lõppenud); õńn ku magajal kassil iiŕ ju̬u̬sk suhu Trv; lähäb nigu kassi ti̬i̬`raaga (niidab kitsa kaare) ~ kassi ti̬i̬raa ette `võtnu Ran; must kaśs juusk vaheld läbi (läksid riidu); ega magajale kassile ei joose iir suhu Puh; midä enämb `kassi silitsät, sedä `kõrgembale `anda tõstab (mida rohkem kiidad, seda uhkemaks läheb); susi unetab, peni mäletab, vana kaśs piab `kavva meelen Nõo; kassi kõlistase `raudu, künni `raudu (kasside karjumisest jooksuajal) Ote; mis hiiril viga elläʔ, ku `kaśsi kotun ei olõʔ Urv; pini süü piḱä `peetü, kaśs `kauga hoietu Krl; Ku˽kaśs suud mõsk, sõ̭ss tulõva˽küläliseʔ Rõu; tu̬u̬l minnev ei˽hobõsõʔ edesi, kiä `kassõ tapp; Keriʔ kaśsi hanna ala `kaìstit tsagama jaʔ pini hanna ala `piipu `tõmbama (kasi minema); kaśs ruttu puja˽teǵe, sõkõ˽sünnüseʔ Vas; hiirel om hingeminenk, a kaśsil om määnk Se; sügüse kassilge um masselna, a keväjä peremehelgi olõ‿iʔ Lut
2. tööriist a. vara, vahend palgile kriipsu tõmbamiseks ja rihvamiseks `Seuke kaśs on, kahe araline küinedega, kaśsiga tõmmataks kahe paĺgi vahel riipsud pääl ja selle `järgi raiutaks palgil `õõnsus `sisse Hää; kassiga varatas `saina Ote; kaśsiga tõmmadass ju̬u̬ń ette, sis `kirvõga raodass Har || palgi osa, mis kassiga tõmmatud kriipsu järgi maha raiutakse ma˽`tõmba kaśsi joonõ paĺgilõ pääle. sa˽naka `kaśsi `sissõ raguma Har b. tragi, otsiankur Katsumõ, ehk suamõ mut́id kaśsiga käde Khn c. vahend paela, köie tegemiseks paela lööma kaśs `peetse pios, siis ketega mennasse ikka `eetsi Muh
3. tööriista osa a. harkadra kammitsaid ühendav raud – Hel V kaśs, ravvast tettü, tuu `külge köüdetäss kablaʔ Plv; adrakaśs, mis puu om pant sinnä adra harra vaihhõlõ, kińnitüskabla omma küleh Se; adra kaśs, timä um pant rautpuu alaʔ, `otsõ päle pant adra kammidsaʔ Lut Vrd kassiraud b. käsikivi osa mis˽oĺ kivipoolõ seeh `riśti üle puu, tu̬u̬d kutsuti ka kaśs, no˽kutsutass tu̬u̬d riiḿ, piĺli otsah kivi poolõ seeh Se; sääne `säetäss `puukõnõ mulgukõsõga, tuu üldäss [käsi]kivi (~ jahvikivi) kaśs Lut
4. pajuurb paĺmipuude pühaks `tuodi paju `oksi `kaśsidega Sim; pajul on kaśsid, `ööldasse ka paju tiisud ja paju kiisud Lai
5. osaline mängudes kes seal (kassimängus) kassiks `olli, kass `surri ää; siis akkasime `kassi katkestama (kassikatkestamise mängu mängima) Muh
6. tütarlapse suguosa totsike, kuda sa nüid istut, `väike kassike om puha sul paĺlas. va `väike kaśs om puha nätä Krk || fig nüid o vist tüdrukide `kaśsel poea (menstruatsioonist) Krk