[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

kaasitama kaasi|tama Hää Saa Kos/-oa-/ VMr Sim TaPõ(-ua-) VlPõ eL[-teme M, -tamma Urv Rõu(kaassi-) Plv Se, -tõmõ San Kan Krl Har; `kaasta- Kam, `kaaśta- Rõn, kaaśtamma Plv, inf kaaśtõdõ San] regilaule (peam pulmalaule) laulma pulma aeg kaasitadass Hää; ega igad naised ei kaasitantki Ksi; `nüitsel aal ei kaasite ääp `kennigi Krk; periss kaasitaja naeset `võeti, siss kes kaasitasiva ütte `puhku ja sõemassiva vastatsikku; kaasitamise laulud TMr; kui `mõrsja `maia `tu̬u̬du, siss naese kaasitanuva; kaasitamise `laule küll pulman kaasitedu Kam; kaaśkenaise vastatside `kaaśtiva pulman; kaasitamise laulu olliva esisugutse, esi sõna olliva ja Ote; Ega väŕsi lõpun oĺl iks `kaśkee `kaśkee, mõ̭ni jäl˽kaasit `kaśkee `kańtkee Urv; oi˽kos sääl pulman oĺl õks kaasitõmõnõ Har || lärmama; sõimlema kui loomad olid `kurja teind, siis tuli suure lärmiga kaasitama, et kõik oli puha puru Lai Vrd kasitama

kaditama kaditama, (ta) katitass viirukit suitsetama `luetass ja kaditõdass kadinitsagaʔ, `savvu lastass; sis peräst pääle kerigo ao paṕp vi̬i̬l sääl `sü̬ü̬ke `ümbre katitass ja püheńdäss noid `sü̬ü̬ke; Nuu lasi ka viie ruubli i̬i̬st veĺlo havva pääl kaditaʔ Se

*kahitama kahi|tõmõ Krl, tud-part -det Trv; ipf (ta) kahit́ Rõu kaetama ni̬i̬ om är kahidet, nüid tu̬u̬ apteegist kurja silmä eli Trv; mu lat́s om ärʔ kahitõt Krl; käve tan, no kahit́ mu latsõ ärʔ Rõu Vrd kahetama, kahima, kahitsõma

*kaksitama kaksita- Kod, `k- Lüg lõngu kahekaupa soasse panema `kaksitab `piirda `panna Lüg; kui üks lõng pinnu vahel ja ei taha `varsa jättä kõrvale, kaksita, pane `mõnda `kõsta kaksi Kod Vrd katsitama

karitama1 kari|tama Kuu([ma] -dan) Hlj Kad hoiatama, keelama, manitsema Eks ma olen karitand küll `lapsi `huonuse `jääle menemäst, vade, vai ne sis `kuuldavad sana; Ma karidin `poissi küll et ei lähä külä `ouna`puisse, vade ei see kohe `kuula karitamisest Kuu; karitas, et seda mitte unustada‿i tohi Hlj Vrd karistama1, karitelema

karitama2 karitama kootidega teist korda vilja peksma (et seda puhtaks saada) – Lei Vrd kahritama

karitama3 karita|ma Kod, -mma Lüg Jõh, kaaritama Tor Plt Pil, `kaari- IisR põlema, põletama on `kange `piipu karitamma Lüg; sie karitas `vällä Jõh; tuba kaaritab Tor; karitas maja ärä, õli vihane tõese piäle; vaja `ahju karitata, suab maja sojass; õdra leib tahab `rohkem karitata, tahab ku̬u̬memad `ahju kui pü̬ü̬li leib Kod; üks tuba kaaritab, suits tõuseb Pil Vrd karima1, käritama

karitama4 karitam(m)a kihutama, kiiresti sõitma `purjes mies karitab obosega; aga tämä karitab nüüd `sõita, kas rattaga ehk obose `vankriga Lüg Vrd karistama3

karsitama karsi|tama Mar Kir, karssi- LNg Han värskendama, karastama läks ennast vette karssitama LNg; lõnga eli ja `liikveri, kui süda sańt oo, karsitab südant Mar; `Kärnelid karssitade `liĺla sedasi, et `panne `keldri pimedas `nurka ja siputade `külma vett `piale; Tuba oli `suitsu täis, ma läksi `õue ennast karssitama Han Vrd karastama, karsistama

kasatama kaśatam(m)a, kaśsatama taga ajama Kaśatagu õi˽naid `lambiid õiʔ, lasõ no˽süvvä˽kah Rõu

kassitama kaśsitama Khn Plt Rõu
1. kassiga (tööriistaga) töötamaa. (palki) varama Palki vaja tsergädä, kassita Rõu b. tragima, kassiga merepõhjast kadunud asju otsima `Terve päävä sai kaśsita, enne kui õngõd üles `leüdsime Khn
2. deskr korduvalt kassi nimetama muud ei tee ku kaśsitad Plt

kasutama1 tarvitama – spor üld hv u ku teil on krunt, `annata `tõisele, tämä kasutab seda maad Lüg; sie muatükk on tema kää kasutada JMd; kes `põldu kasutab, si̬i̬ annab `toitu vanale Kod; peremiis kasut́ mu `riista, ei tuuʔ ärʔ Krl || kasu saama vötab teise inimese omanduse kεεst ää. teise inimese tööst ennast kasudab Khk

kasutama2 → kasvatama

katitama → kaditama

katsitama katsi|tama Nõo, kat́si- Se
1. kaheks jagama Mes täst lõegud ja katsitat Nõo
2. (kangakudumisel) paarikaupa lõngu sukka panema kat́sitõdass ja üt́sitedäss Se Vrd kaksitama

kositama kositama kosja minema sie hakka tänavu kositama Kuu

kusitama kusitama R Sim Trm Kod Nõo; da-inf kuśsitada Trm
1. pissitama mia edi`otsa ütte lugu kusiti poti pääle, aga ta‿i kuse poti pääle; Ta kusitap last üü sehen mitu kõrda Nõo || Mida nüüd `jällä kusitad (nutad), `silmad kusised pias Jõh Vrd kusiskõlõma
2. sipelgamürki pritsima `Krusklased kusidid kohe `istujes maas `kintusi, nüüd kohe valutavad `kaua `aiga Kuu; `Veiksed punased sipelgad, kusitavad `ninda‿t IisR; sipelgad kusitavad `piale; Sipelgad käisid üle ihu ja kuśsitasid nii et küll sai; Paarile kõrrale lassin ennast sipelgapesas alasti sipelgatel kuśsitada Trm; obokusilased ei kusita inimess nõnna valusass kui ni̬i̬d punased Kod
3. röhitisi eritama `Jälle akkavad `sualed kusitama IisR; soolikad kusitavad, akkab suust vett `juoksma Sim
Vrd kusetama

käsitama käsitama Kos KJn, -ämä Kuu Juu Se
1. kasutama; käsitsema Kas sa oled käsitänd minu `kirvest; Eks `kinniste `silmiega `verku old `palju paremb käsitädä, ei mend tamps`silmäd `ninda segamine Kuu; Sii mõni kraavikaevja, ei mõista viil labidatki käsitada KJn
2. puutuma, katsuma midäs `läksid sidä käsitämä Kuu; kaess, võtt kätte, käsitäss pääle, śeto saa ai muido kaiaki, kui `käega kuḿp Se Vrd käsitlema
3. (käsitsi) töötama võta käsitädä nõnna et, kääd nii väsind nüid Juu; perenaene käsitab sial kedagi teha Kos

küsitama küsitama Lüg IisR VJg Plt, -ämä Puh, küsütämä Kuu küsima, küsitlema veneläsed tulid külä, küsitasid kie tegi `jaanitule Lüg; Tahab `teisest midagi `tiada, siis akkab küsitama IisR; küsitama kohe järele kes sa oled VJg; küsitas üht ja küsitas teist, `keegi ei teand Plt