[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

karvane karva|ne g -se Mus Pöi Muh L(karbane) K I Hls, g -tse Kõp Vil M T; -nõ Võn V, g -dsõ, -tsõ(`karva|nõ Har, -n Lei, g karvadsõ); `karva|ne g -se R a < karv
1. a. karvadega (kaetud) piu täis `paljast, `küünar `karvast = viht Jõe; sile `pistab ja `karvane `mölletäb = käsi ja kinnas Lüg; Päält `karvane, siest `karvane, üheksa `süldä `ümbert `karvane = heinakuhi; `Karvane nagu `siili ema `põõsa taga Jõh; `karva`marjad on `karvased Vai; karul o ea karvane kasukas Hag; karvane nagu Eesav Juu; mädä takune lõim, karvane ku aokubu Kod; suur karvane koer. pika karvaga Pal; karvased siared Lai; `piḱse peni om serätse karvatse ussikse Nõo; karvane kask (kasukas) San; karvatsõide `jalguga kikass Har; vahelikuʔ omma sääntse vahadsõʔ, päält karvadsõ; karvanõ ku vana tühi Se; karvanõ lihm, pikä karvaga Lut; karvased marjad karusmarjad – VNg Kod Vil M V vana karvatsi `marju põle enä `kuskil, allisse läksid Vil; karvatse marja puhmass Hel b. sassis, turris; ebatasane pää on `ninda `karvane, `pampalas puha Lüg; mõni puu kohe üsku `sambla nuuśtik, karvane Amb; kaare jääb karvaseks, viirud jäävad vahele Sim; kuiv ja karvane rükis, ei seesä akin Kod; kiiss om `seante karvane, suur arjuss seĺlä pääl Krk || konarik moa on vahel karvane ja kare, kui külmetama akkab Juu c. fig rikas, jõukas egä kaik `karvasemaks `muutu, et `vaesi piab ka ige olema; `Künsib küll, aga egä `sendä `karvasemmaks saa Kuu; Näe juba vähe karvasem kui teised, kohe käib pea püsti, ei näe ninagi pähe Trm d. karm, tige Karvane mees nende `tööleste `vastu Pöi; Libedi `lambi (sõbralikke olendeid) mahub pailu `ühte `lauta, karvasi (riiakaid) mitte `kahtegi Hää; küll on aga tige ja karvane Juu; Keeris omal karvase külje väljapoole (hakkas kurjustama) Emme. fig Kodu-kasvand ja karvane (kitsa silmaringiga inimene) Emm | karvase (~ pitkä) näppegä (varas) Kod
2. -karvaline, -värviline, värviga kulukarvane uss Käi
Vrd karune, karvak, karvakas