karu|ägel, karu|äglikaruäke karu ägel olli `seante, kuuśk raiutse maha, kellel õige paĺlu `okse küĺlen om ja sõss `aetse temä `lõhki ja ni̬i̬ oksa poole käänets `alla poole. si̬i̬ olli sõss si̬i̬ kes ni̬i̬ `turba katik `lõhkusPst; karu äǵlid oĺliva kannestigu, `vastse maa arimisess ja kos orass aena `juuri, nemä vedrutiva, `lahksiva `juuri `väĺläRanVrdkarusägel