karune1akaru|ne g -seJõhS(-o- Hi) L(-o- LNgMih), sporK(-o-Ris) KodHlsKrk; g -sseKhk, -tseMuhHanMihKrk; -nõ g -tsõKhn 1. a.karvane, karvadega (udemete, sulgede, ogadega jne) kaetud või varustatud niid on suured karused kraed, palitutel ja meeste jökkidel kaJäm; karuse `jalgega kana (suled jalgadel); köige karusem kala on üljesKhk; Kellel karused käed on, see pidi rikas inimene olemaPöi; suur karune abe oo; karutset pidi kasukas; Sile läheb karuse `sisse = käsi läheb `kinda; aa arud laiali, kihuta karune vahele = obune pannakse `vankri etteMuh; sa oled karune kut kuuse türuEmm; [merehärg] nii karune ku egavene patakasRid; karune koer; karune kaelMar; kus sa lähäd selle karuse lõuagaMär; `estess oo lina karune (kui lemmed küljes) Vig; Libe pistab karust = kinda kättepanemine Han; tõhk on karune loomVar; ei ruogiss neid ää, oma karust abõtKhn; karost tikerbärid Ris; karusest `välja püöratud kasukasVJg; kes karune, sel ää mesilinnu õńnHls; suu puha karune, suu kiḱk `karvi täis; küünär karust, peotäüs paĺlast = viht Krk; karuseks tõmbama kaśs tömmab ennast karuseks koera kohe (ajab karvad turri); kana luksub, tömmab karuseks ennastKhk; karused marjad karusmarjad – LihAudPärPJgTorSaaSJnkarused marjad ette magusadTor || sassis, segamini karune pεε; nii karune, sa jo `karvade sihes `kasvandKhk || skarune koer (euf hülge- ja kalapüügil) Rei || (kirumine) ossa vana karune küllVJgb.fig(jõukusest) Tuulingu `möldrid olid oma elamisega teiste sias ikka püsut karusemad küllPöi; Mees läks järjesd karusemagsEmm; ta tegiśs mu `puhtess ja `palless, ess jätä mul karust `jalga ka änäpKrk 2. a.krobeline, ebatasane; kare, karm keelika kivi, `kurdlik, karune pöllu pεεl; karune riie `vastu ihuJäm; ööveldamata laavad on karused; tee on nii karune kut käristi; `raśsviil (raspel), suur karune puu viilKhk; [kui leotamata] viid `kuivama, leha võtab sure karuse korra `pεεleKär; ihna käi, karune köva käi; karune jää kui lainetuse `järgi `kinni külmandPha; Käed on nii karused ja `karpasPöi; kinel nee [rubid] olid, senel jähi näunahk karuseksEmm; karp on karune koor puu `ümberKäi; nõelutud särgid oo koa karusedMar; need oo `seoksed `pissed karutsed ja jässakad, `seoksed männasagarad, `seoksed `pissed männadMih; [kui] `viltsed lõngad laud olid et venisid, sis raputadi `tuhka `peale, sis tegi need karusemassePJg; karune tee; viisk ei ole libe, on karusem `käiaVän; karune lõng on jumsulineKosb.jäme, kore, aganane, lustene [kui on] `lustjane vili, siis karune ning kesine leibJäm; pudru olnd nii karune, teind `perse kibeksKhk; `pooldid oli ju nende aganatega segamine se jahud - - sõtkuti jälle senna [leiva] `sisse siis neid karusid jahusidPöi; leib oo tänägune üsnä karone, see on va `luśtene leibMar; kui kied `sisse `jäävad, siis `tievad leiva karuseksRisc.ebaühtlaselt, korratult tüükaline, kõrreline labu ots on ka karune veel Khk; põld ühna karune rohugaMuh; igavene karone maa jääb taha kui nüri vigat; karune niitRei; kui vikat nüri on, jääb karune niitJuu; küll on karune eenäm, alvass aetud (niidetud), eenäkõrred lipendävädKod || karune peakangaspuude sakkepea – Vll 3.fig(halvast ilmast, tormisest merest) ilm leheb nii karuseks, sedavisi `eetasse, kui piline ning nii `kange tuul on Khk; Akkab siit `lõuna alt `lõõtsuma `jälle, on nii suur paks karune, `varsti on tuul toŕm käe; Meri oli juba `õhta nii suur must ja karune (kohises, lainetas), `ongi tuul toŕm käePöi; Kui akab tuuleviru tegema, siis akab veepind virvendama ja lεheb karuseksEmm; ilm nönna karone ja seganeRis; `tuiskab ja sajab, täna on karune ilmKei 4.figtige, kuri keris karuse külje välja (rahulik inimene muutus kurjaks) Emm; naene oo enni nii sile ja lipe, aga päräst oo naa karune etVig; Oli päris karune ja okki täis, oli paha naise `vastuHan; on sie inime üks karune luom ikka, kui ta teise `vastu pahane onVJg 5.kärisev, kare, kähisev (hääl, kurk) kurk `aige, sellepärast ääl nii karuneKhk; see meil naa karu ~ karuse äälega kukk, akkab `laulma `söukse suure läre äälegaVll; harak teeb karust hääldPhl; siu kurk ka karune, kurgu karutsess tõmmanuKrk 6.jäme, labane, sündsusetu (sõnadest) paigal ajab karussi sönu suust `välja (vandumisest) Khk; karune söna, ära seda `ütlePhl 7.-karva, -värviline suubid isastel `eeti allid olad, lammaskarused allid; kahe karune aeg (videviku või koiduvalguse aeg) Jäm Vrdkarvane, karu5