[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
joone|vits oksteta vits kes `kartult maha `jätnü, siss `oĺli jälle `antu [kupja poolt] joonevitsaga üle kühmä Ote; Võti joonõvitsa ja anni lehmäle külgepite üte nähvi Urv Vrd joonivits, joovik
kaejats `kaejats Ran Nõo Rõn Se, kaaets San, kaaeat́s Ote, `kaaja|t́s pl -tsõ Plv Vas, `kaeõts Rõu; pl `kae|jatsi Puh Nõo, -jatsiʔ Rõu Plv Vas Se(`kaeädseʔ), -jatse Ote, -jatsõʔ Vas Se; `kai˛õtsõʔ Krl; kaõ|jadsõʔ, kaed- Lut (esineb tav T-s sise- ja V-s väliskohakäänetes) katsik enämbeste tetti kaejat̀si minnä rosindege `saia Hel; kui laits `oĺli tullu, `mińti latsele `kaejatside. tetti panni pääl `ku̬u̬ki, küd́säti liha, `mińti `kaejat́̀si. tetti kure marjast kisselit kah, `viidi `kapstit, keedeti `kartult ja liha. serände `oĺli vanast `kaejatsin käik; vanast pidi `kaejatsin enne ärä `käimä kui ristiti Ran; latsega `tüt́rigule mindäss `kaejat́̀si, siss olna ää `lamba õńn Nõo; `kaejat́silõ mindäss, tetäss `ku̬u̬kõ ja praaditass kannu. ubinasuṕpi kah; ma˽lää ununaist `kaejat́silõ Urv; `kaejat́̀si `tüt́rikuʔ es käüʔ, naaśeʔ õks inäbüsi. ku `tüt́rigul oĺl siss küll käve˽`tüt́riguʔ Rõu; `kaejat́silõ vajä minnäʔ; hüä om sul majalõgi (toovat õnne), ku `kaejat́sil käut; `kaejat́silõ mindäss, nulganaist meil käudass `kaemah Se
kahre kahre g `kahre Trv Krk Ran Puh Ote Rõn San; n, g kahre Pst Hel; kahrõ Võn Kam, kahrõʔ San V(kahrõh Se), g `kahrõ; n, g `kahrõ Lut Kra; n, g `karhõʔ Har
1. mittesile; krobeline; karune, torkiv oless `nahkigi kahren ollu, midägi kahret es ole, sile kikk Trv; kahre village `lamba olli Pst; kõva kahre ein; kurgu perä om kahre Krk; tsäbrik om pehme viĺl ja pikk om kahrõ Võn; käe läävä `kahrõss, kui sügise kartult võtat Kam; kitsekarv kahre ku puuabene San; rõivass om kahrõʔ ja õ̭õ̭rd Krl; vauõrmõil om `säädse˽`karhõ˽liheʔ; Mõ̭ni rõõvass om `karhõp, tõnõ silehep Har; Kahrõ ku kaars; lina oĺl `kahrõ, `luuga ku̬u̬hn Rõu; rõivass kahrist villost Plv; leevä ku̬u̬ŕ kahrõh Se
2. (olemusest, loomusest) a. karm; järsk; egoistlik `Kahrõ jaoss om kat́s ossa, `oigõ jaoss ei üttegi Urv; tu‿m `karhõ `süämegaʔ Har; Koidu om sugu `kahrõp ku Vaino oĺl Vas b. hakkaja; reibas mia `täämbä ole nigu `kahremb, siĺmänägemine om ka `seĺgemb Ran; esä `olli esi kahre tegemä `kõ̭iki, nõus et latse ka pidivä `kahre olema Puh
3. karastav; karge; tahe `seante kahre küĺm vesi; `aute nõu ärä, küll siss piim kahress lää Krk; süĺt om ää kahre süvvä, kui ta äste küĺm ja kõva om Hel; kõrnik om küll `sände paks iluss kahre si̬i̬n Ran; Köŕbi no sa˽ka taad kiislat, taa teǵe `süäme `kahrõs Urv || suṕp om kahre soolaga Ran || terav sellel väidsel om ää kahre terä Krk
Vrd kare1
1. mittesile; krobeline; karune, torkiv oless `nahkigi kahren ollu, midägi kahret es ole, sile kikk Trv; kahre village `lamba olli Pst; kõva kahre ein; kurgu perä om kahre Krk; tsäbrik om pehme viĺl ja pikk om kahrõ Võn; käe läävä `kahrõss, kui sügise kartult võtat Kam; kitsekarv kahre ku puuabene San; rõivass om kahrõʔ ja õ̭õ̭rd Krl; vauõrmõil om `säädse˽`karhõ˽liheʔ; Mõ̭ni rõõvass om `karhõp, tõnõ silehep Har; Kahrõ ku kaars; lina oĺl `kahrõ, `luuga ku̬u̬hn Rõu; rõivass kahrist villost Plv; leevä ku̬u̬ŕ kahrõh Se
2. (olemusest, loomusest) a. karm; järsk; egoistlik `Kahrõ jaoss om kat́s ossa, `oigõ jaoss ei üttegi Urv; tu‿m `karhõ `süämegaʔ Har; Koidu om sugu `kahrõp ku Vaino oĺl Vas b. hakkaja; reibas mia `täämbä ole nigu `kahremb, siĺmänägemine om ka `seĺgemb Ran; esä `olli esi kahre tegemä `kõ̭iki, nõus et latse ka pidivä `kahre olema Puh
3. karastav; karge; tahe `seante kahre küĺm vesi; `aute nõu ärä, küll siss piim kahress lää Krk; süĺt om ää kahre süvvä, kui ta äste küĺm ja kõva om Hel; kõrnik om küll `sände paks iluss kahre si̬i̬n Ran; Köŕbi no sa˽ka taad kiislat, taa teǵe `süäme `kahrõs Urv || suṕp om kahre soolaga Ran || terav sellel väidsel om ää kahre terä Krk
Vrd kare1
kraabats kraabats Nõo Ote, -t́s Rõu, g -i kraapimisvahend (kartulikonks, linaraats jne) kos tu kraabats jäi, mia `tahtsi minnä noblusit `kraapma Nõo; `kartult `võetasse kraabatsiga; kraabatsil om neli `pulka, ta om niisuke samma kui aina rihagi, and om peran Ote; kraabatsidõga kraabitass õ̭ks linnu `puhtast, sõ̭ss ku neid `punda pandass Rõu
kõhre1 kõhre g `kõhre Ran San poolkõva, -keenud kui `su̬u̬rmit vai `kartult keedeti, `kaeti, et `kõhre vi̬i̬l, tahava vi̬i̬l `kiiä; mõni `kartul om `kõhress jäänu Ran; `kõhre `kartuli San
käpp1 käpp g käp|a Jõe/-pp-/ u, spor Sa, Muh Hi Kse Hää K I, -ä Mar Tõs Khn Juu Kod KJn Vil eL(ḱä- San Har Se Lei, ḱa- Se), -u Sa L(-o Kul Mih) Rap Juu Plt KJn, käppä RId(u käppa; n käppä Jõh Vai), käbä Kuu
1. a. looma jala (küünistega) alaosa `ammastega ei ole [hüljes] `külge käind, aga käppadega `piigistand Jõe; `Suurte käppadega `kut́sikas, sest tuleb suur kuer IisR; `kissal on neli käppä Vai; `ülgel esimesed o käpad, tagumised loivad Khk; Jänes oli poastu `moaribe omiku `poegadele käpaga `perse `pihta pannund, ise `ütlend, nüüd akkate ise ennast `toitma Pöi; anna käppa (öeld koerale) Emm; kassil oo `pehmed käpäd Mar; koer käib neĺla käpu pial Juu; kassil, koeral, uńdil on käpad VJg; karu imemä käppä talvel, kuńni `küinlapäävani `üste, peräss tõiss Kod; koer pand käpu tema õla `peale Plt; karul om sääntse käpä ku inimese jala Hel; tõenekõrd ku kaśs kuseb, siss kisup käpäga `mulda `pääle Nõo; peni käpä `katski ajanuʔ Krl; `käädrepäävä käänd karh käṕile; konnal omma˽suurõ laja˽käpäʔ Har; `küündlepääväni ime [karu] ütte ḱäppä - - siss nakass tõist ḱäppä imemä Se b. tapetud looma või linnu (esi)jalg sia `siŋŋid ja käppäd; kaks suppi `keidäb ühe `lamba käppägä Lüg; `saare `rahvas `käiväd [hülge] käppäga titte `katsomas Vai; jänese käpp, εε `saapud `määrida Khk; Jänese käpägä iä kengi võeda Khn; loomal lõegatakse kaks esimest käppu `teisele ja kaks tagumest käppu `teisele; mo ema `ańdis `talle `terve leeva ja käpu `lamma liha Juu; nied käpad, singid, nied `pandi `tervelt [soola] KuuK; `ańdis `meile tasuks `lamba esimese käpa JJn; ani `siibu ja käppu keedeti Krk Vrd käps1
2. (laba)käsi (ka hum või pej) `Pruovi kas nie `kindad sobivad sinu käppile Kuu; mehel käppä kui `mändä (suur); mis nei käppidegä `torgid; Mis sa vahid käppäd lottus, tule `aita ka Jõh; ära tulg oma `mustade käppadega kallale Ans; sönnigud εp kaabita käpuga Khk; pallid `tehti kahe käpu vahel `valmis Kaa; kellel on mokka, sellel on käppa Pha; käpud kut ruustaŋŋid (tugevad) Vll; Ää topi oma käppusi egase `poole, kuule juttu; Põllud nopiti käpuga `puhtaks Pöi; kuidas käpad käivad (kuidas elad) Käi; käpod oo ukkas Kul; sõnikud `laotasime käsitsi, käpuga Vig; Käppu `püsti `aama (alistuma) Han; küüned ju käppes Khn; võttis käppa (käekõrvale) Aud; on käppa löönd, pisikse asja `kuskilt äiand (näpanud); kudas käpp köib, kudas elad PJg; käpuga olen püind [vähki] Vän; Rumalal näidetaks näpuga ja pime katsub käpuga Hää; küll on küĺm täna, võtab käpud ää Juu; lapsed pat́sivad käppa Kos; [jõulu ajal] sai oma käpaga liha võtta VMr; ära aea käppi `külge, käpad `iemalle Sim; käkid tihasse käpa vahel Äks; käpaga lõi teist ehk lükkas Ksi; kui `kangest `mõtles, `plaani pidas, siis oli pia kahe käpa vahel Lai; karma·nsikid olid `laatadel - - kus said käppa `tasku `pista (varastada) Plt; rüäkõrt - - võtit käpäge kokku Krk; `laapab lavva üits kõrd üle niisama käpäga Ran; ärä aa `endä käppi mulle `arja; kel om käpp, tol om käḱk kah; [poiss] pallel miu iks küüdsil ja käpil; nii suur ülekohus et `õkva käpäga kobida; käpp `olli kulbi i̬i̬st Nõo; `naarnu nii et katõ käpäga pidänü kõttu kińni Võn; `tuĺli päiv `otsa toda `atra käpi otsan `kanda Kam; mi sa˽käperdät taast raamatust, kõ̭iḱ iks käṕpi vahelõ Kan; käpä vahel iks `siäti ja pit́sitedi `tõisi (värvitavaid villu) Urv; käpägaʔ vai üsäga˽pilluti [heinad] üless `ku̬u̬rma pääle Rõu; Poiss lask joba nelä käpa pääl nigu plakin Vas; käpa all(a) mõju all(a), võimuses(se) Sai `lelle varanduse oma käppa alle ja `lelle `lapsed on ka täma käppa all IisR; ma pole ämma käpa all olnd Kaa; möni naine on küll `söuke `vahva, et oeab mehe oma käpa all Vll; kaśs om pinil käpä all Räp; käppa imema fig (sööma)puudust kannatama Elada ei `mõista, eks ime siis käppa nigu karu `talvel IisR; `Talve akkab käppa imema (see, kes suvel ei tööta) Pöi; vahest ime või käppa VMr; imeb näĺläga käppa Trv; käppa peale panema omastama, endale võtma või võitma Pani `teise mehe `pruudile käppa `piale IisR; Mõni inimene tahab igas pool - - käppa pial `panna, oma `tahtmest `saaja Han; Mińnij oĺl uma käpä jo rahalõ pääle pannuʔ Rõu; pańd käpä pääle Vas || euf (suremisest) see `olli käpad pea `alla pannud Muh; pani käpad pää `alla Rei; juba see pannund `jälle käpäd pea `alla Mar; ta on käpäd pia `alla pand KJn; Pańd käpäʔ ärʔ pää ala Urv
3. käepidemest käsitsetav ese a. rehekäpp käpäga käänetas tapand ümmer Trv; `kaaru tõsteti käpage; käpäl puust pikk vaŕs perän, pistit `üśke uniku `sissi ja visasit `sarja Krk; käpäl olliva vaśt pu̬u̬ltõi·st `tolli laiad `laprigud arud; käpägä tõsteti aganit ja `põhku Ran; võta nukast käpp ja pane `viĺlä `sarja Nõo Vrd käpik, käpiline, käpis b. kalatõstmise vahend suvel - - ei old `tarvis sedä käppä, aga just `külmäl ajal, siis pidi käpp olema Kuu; see oo `müimise käpp, sellega `võetse `talve kalu `välja `tündri sihest Muhc. kartulikonks pane käpp kardula vau `pääle Saa; käpage [kartuleid] võtten ei kaabi `küüsi ära Pst; käpäga om ää `kartult `kaapi Ote d. pannipihid tsõõrik pańn oĺl sääne `määntsel es olõʔ `handa, noil oĺl käpp Räp; pliini ḱapp puinõ ja otsah om ravvanõ, minga võõdass `vällä ahost Se
4. fig mitmesuguste esemete (konksjas) osa (sag pl) kui simavor ei `tõmma sedä käppä maha, siis sõit (rong) `sisse ei tule Lüg; `peŋŋi käppad (paadipingi toed) Jõh; labida varre käpp (kark); niie käpad (kolgid) Kul; rauast käpad puu sees, äkke `moodi, lõhub karet, see on anijalg ehk käpad Lih; sõela raputamese käpp [veskis] Var; anejalg, käpad olid `küĺges, need `joosid sedasi maa `sisse ja, `lõhkus näid mättud Aud; piĺli käpad aeavad [ankru] `piĺli `ümmer Hää; iga `asple käpa vahel on üks küinar [lõnga] Ris; Suuremalt jault veskitel õli pilli külles käpp puust vai rauast - - mis sõela raputas Trm; üte obese vedru äǵel olli viie käpäga, kate obese jaoss olli säedse vai `ütsä käppä Kam; meil ommaʔ käpäʔ [vikatil] man; `kanga käpäʔ (niiepuude kolgid) nu̬u̬ omma kohe `nitse˽manu˽pandass; käṕpiga `aeti seemeńd maa `sisse Har; `ankril om viiś vai katś käppä Räp; üte ḱäpaga `jaakre ja katõga ja neläga Se || ilustus, muster vööl olid vask käpad, `uhked, tored Emm; vask vöö, vask käpad olid pεεl Käi; jah, ikke `kindad olid kirjod, käpad ja roosid ja `nioksed `tehti `sisse Kir; laba`kindad, käpad või kańdid peal Mih
5. taimeosa (sag juur) `juudakäbä `juurigal on kaks käppa VNg; Rugil on käpad `küĺges, neesammud käpad `tolmavad Pöi; küll om suure sibule käpa (säugud) all - - kole juragu käpa om Krk
1. a. looma jala (küünistega) alaosa `ammastega ei ole [hüljes] `külge käind, aga käppadega `piigistand Jõe; `Suurte käppadega `kut́sikas, sest tuleb suur kuer IisR; `kissal on neli käppä Vai; `ülgel esimesed o käpad, tagumised loivad Khk; Jänes oli poastu `moaribe omiku `poegadele käpaga `perse `pihta pannund, ise `ütlend, nüüd akkate ise ennast `toitma Pöi; anna käppa (öeld koerale) Emm; kassil oo `pehmed käpäd Mar; koer käib neĺla käpu pial Juu; kassil, koeral, uńdil on käpad VJg; karu imemä käppä talvel, kuńni `küinlapäävani `üste, peräss tõiss Kod; koer pand käpu tema õla `peale Plt; karul om sääntse käpä ku inimese jala Hel; tõenekõrd ku kaśs kuseb, siss kisup käpäga `mulda `pääle Nõo; peni käpä `katski ajanuʔ Krl; `käädrepäävä käänd karh käṕile; konnal omma˽suurõ laja˽käpäʔ Har; `küündlepääväni ime [karu] ütte ḱäppä - - siss nakass tõist ḱäppä imemä Se b. tapetud looma või linnu (esi)jalg sia `siŋŋid ja käppäd; kaks suppi `keidäb ühe `lamba käppägä Lüg; `saare `rahvas `käiväd [hülge] käppäga titte `katsomas Vai; jänese käpp, εε `saapud `määrida Khk; Jänese käpägä iä kengi võeda Khn; loomal lõegatakse kaks esimest käppu `teisele ja kaks tagumest käppu `teisele; mo ema `ańdis `talle `terve leeva ja käpu `lamma liha Juu; nied käpad, singid, nied `pandi `tervelt [soola] KuuK; `ańdis `meile tasuks `lamba esimese käpa JJn; ani `siibu ja käppu keedeti Krk Vrd käps1
2. (laba)käsi (ka hum või pej) `Pruovi kas nie `kindad sobivad sinu käppile Kuu; mehel käppä kui `mändä (suur); mis nei käppidegä `torgid; Mis sa vahid käppäd lottus, tule `aita ka Jõh; ära tulg oma `mustade käppadega kallale Ans; sönnigud εp kaabita käpuga Khk; pallid `tehti kahe käpu vahel `valmis Kaa; kellel on mokka, sellel on käppa Pha; käpud kut ruustaŋŋid (tugevad) Vll; Ää topi oma käppusi egase `poole, kuule juttu; Põllud nopiti käpuga `puhtaks Pöi; kuidas käpad käivad (kuidas elad) Käi; käpod oo ukkas Kul; sõnikud `laotasime käsitsi, käpuga Vig; Käppu `püsti `aama (alistuma) Han; küüned ju käppes Khn; võttis käppa (käekõrvale) Aud; on käppa löönd, pisikse asja `kuskilt äiand (näpanud); kudas käpp köib, kudas elad PJg; käpuga olen püind [vähki] Vän; Rumalal näidetaks näpuga ja pime katsub käpuga Hää; küll on küĺm täna, võtab käpud ää Juu; lapsed pat́sivad käppa Kos; [jõulu ajal] sai oma käpaga liha võtta VMr; ära aea käppi `külge, käpad `iemalle Sim; käkid tihasse käpa vahel Äks; käpaga lõi teist ehk lükkas Ksi; kui `kangest `mõtles, `plaani pidas, siis oli pia kahe käpa vahel Lai; karma·nsikid olid `laatadel - - kus said käppa `tasku `pista (varastada) Plt; rüäkõrt - - võtit käpäge kokku Krk; `laapab lavva üits kõrd üle niisama käpäga Ran; ärä aa `endä käppi mulle `arja; kel om käpp, tol om käḱk kah; [poiss] pallel miu iks küüdsil ja käpil; nii suur ülekohus et `õkva käpäga kobida; käpp `olli kulbi i̬i̬st Nõo; `naarnu nii et katõ käpäga pidänü kõttu kińni Võn; `tuĺli päiv `otsa toda `atra käpi otsan `kanda Kam; mi sa˽käperdät taast raamatust, kõ̭iḱ iks käṕpi vahelõ Kan; käpä vahel iks `siäti ja pit́sitedi `tõisi (värvitavaid villu) Urv; käpägaʔ vai üsäga˽pilluti [heinad] üless `ku̬u̬rma pääle Rõu; Poiss lask joba nelä käpa pääl nigu plakin Vas; käpa all(a) mõju all(a), võimuses(se) Sai `lelle varanduse oma käppa alle ja `lelle `lapsed on ka täma käppa all IisR; ma pole ämma käpa all olnd Kaa; möni naine on küll `söuke `vahva, et oeab mehe oma käpa all Vll; kaśs om pinil käpä all Räp; käppa imema fig (sööma)puudust kannatama Elada ei `mõista, eks ime siis käppa nigu karu `talvel IisR; `Talve akkab käppa imema (see, kes suvel ei tööta) Pöi; vahest ime või käppa VMr; imeb näĺläga käppa Trv; käppa peale panema omastama, endale võtma või võitma Pani `teise mehe `pruudile käppa `piale IisR; Mõni inimene tahab igas pool - - käppa pial `panna, oma `tahtmest `saaja Han; Mińnij oĺl uma käpä jo rahalõ pääle pannuʔ Rõu; pańd käpä pääle Vas || euf (suremisest) see `olli käpad pea `alla pannud Muh; pani käpad pää `alla Rei; juba see pannund `jälle käpäd pea `alla Mar; ta on käpäd pia `alla pand KJn; Pańd käpäʔ ärʔ pää ala Urv
3. käepidemest käsitsetav ese a. rehekäpp käpäga käänetas tapand ümmer Trv; `kaaru tõsteti käpage; käpäl puust pikk vaŕs perän, pistit `üśke uniku `sissi ja visasit `sarja Krk; käpäl olliva vaśt pu̬u̬ltõi·st `tolli laiad `laprigud arud; käpägä tõsteti aganit ja `põhku Ran; võta nukast käpp ja pane `viĺlä `sarja Nõo Vrd käpik, käpiline, käpis b. kalatõstmise vahend suvel - - ei old `tarvis sedä käppä, aga just `külmäl ajal, siis pidi käpp olema Kuu; see oo `müimise käpp, sellega `võetse `talve kalu `välja `tündri sihest Muhc. kartulikonks pane käpp kardula vau `pääle Saa; käpage [kartuleid] võtten ei kaabi `küüsi ära Pst; käpäga om ää `kartult `kaapi Ote d. pannipihid tsõõrik pańn oĺl sääne `määntsel es olõʔ `handa, noil oĺl käpp Räp; pliini ḱapp puinõ ja otsah om ravvanõ, minga võõdass `vällä ahost Se
4. fig mitmesuguste esemete (konksjas) osa (sag pl) kui simavor ei `tõmma sedä käppä maha, siis sõit (rong) `sisse ei tule Lüg; `peŋŋi käppad (paadipingi toed) Jõh; labida varre käpp (kark); niie käpad (kolgid) Kul; rauast käpad puu sees, äkke `moodi, lõhub karet, see on anijalg ehk käpad Lih; sõela raputamese käpp [veskis] Var; anejalg, käpad olid `küĺges, need `joosid sedasi maa `sisse ja, `lõhkus näid mättud Aud; piĺli käpad aeavad [ankru] `piĺli `ümmer Hää; iga `asple käpa vahel on üks küinar [lõnga] Ris; Suuremalt jault veskitel õli pilli külles käpp puust vai rauast - - mis sõela raputas Trm; üte obese vedru äǵel olli viie käpäga, kate obese jaoss olli säedse vai `ütsä käppä Kam; meil ommaʔ käpäʔ [vikatil] man; `kanga käpäʔ (niiepuude kolgid) nu̬u̬ omma kohe `nitse˽manu˽pandass; käṕpiga `aeti seemeńd maa `sisse Har; `ankril om viiś vai katś käppä Räp; üte ḱäpaga `jaakre ja katõga ja neläga Se || ilustus, muster vööl olid vask käpad, `uhked, tored Emm; vask vöö, vask käpad olid pεεl Käi; jah, ikke `kindad olid kirjod, käpad ja roosid ja `nioksed `tehti `sisse Kir; laba`kindad, käpad või kańdid peal Mih
5. taimeosa (sag juur) `juudakäbä `juurigal on kaks käppa VNg; Rugil on käpad `küĺges, neesammud käpad `tolmavad Pöi; küll om suure sibule käpa (säugud) all - - kole juragu käpa om Krk
kühm kühm Lüg Muh Kir Juu Plt Hel, g kühm|a Vll Tor Hää Saa JMd VJg Trm Pil Hls, -ä Tõs Trv T V(köhmä Har), -i Rei Kse, -u spor S L, Iis Trm TLä, -ü Hls, -o Ris; n, g `kühmü Vai; ḱuhm Lut, g ḱuhmo Plv, kühmä Se
1. muhk, mõhn (inimesel); küür suur `kühmü on nenä pääl Vai; `sönna on suur kühm `pεεle kasumas Jäm; kühm ninal pεεl Khk; Pisikselt kukkund `kartsa pulga pealt `alla - - pärast kühm kasus `selga Pöi; kühmäga nenä, `kongis nenä Tõs; Ära via seda `kühma `seĺga Hää; mõnel kühm `seĺgas ehk küir `pihtas Juu; suure kühmaga nina JMd; sel on kühm seljas Iis; kühm `seĺgä tullu Krk; siĺmä kolmu om ni `kõrge kühmu, siin `siĺmi pääl Ran; mõni om `õkva sällägä, mõnel om kühm sällän Puh; muedu iluss inimene, aga suur kühm `oĺli säĺlän Nõo; kühmägaʔ nõnaʔ Vas; śääne ḱuhm om säläh; piirovitsa omma sälä `soontõ pääl, sis kasvatas `kühmä Se || fig selg, turi `andis kaada `kühmu Tõs; Kühmü `pihta ańds kottalt rusikuge Hls; kes `kartult maha `jätnü, siss `oĺli jälle `antu joonevitsaga üle kühmä Ote; ma anna sulle üle kühmä Rõn; ja kühmäst ka oĺl paks mi̬i̬ss Kan; kaḿps om köhmä pääl, nii om hää ollaʔ Har; Ma˽võta malga ja˽`tõmba sullõ üle kühmä Rõu; Miis ku ańd nuiagaʔ `kühmä piteh Vas
2. mügar, kühm lepal kasujad ja kühmud küĺjes Jäm; kuhja alumine äär keib kogu, siis vesi jooseb kühmu peelt väljale Khk; paĺgis järsk kühm, ei süńni `seina panna Mär; nää paĺgil siin kühm sies VJg; `õksline puu, kühmud sees Trm; `nu̬u̬ljass kuhi, `lohku ega `kühmä ei ole Ran
Vrd kohm1, kuhm, köhm1
3. (mäe)küngas Seal kühmu `otsas äi kasu midagi Pöi; Lammad seisvad karjamaal kühmu peäl Vig; sääl om pori kühmud vai mättäd Ran; [Puka kandist] nakassiva suure kühmä tulema - - sääl mägitse maa, suure kühmä kah Kam
4. a kõver, kongis; küürus ta om `säärtse suurõ köhmä nõnaga; ku mõ̭nõl om sääräne köhmä sälläga miis, siss üldäss, kohess sa tu̬u̬ küürädsiga lähät Har; ḱugrat́s om sääne kühmä sälägaʔ Vas
1. muhk, mõhn (inimesel); küür suur `kühmü on nenä pääl Vai; `sönna on suur kühm `pεεle kasumas Jäm; kühm ninal pεεl Khk; Pisikselt kukkund `kartsa pulga pealt `alla - - pärast kühm kasus `selga Pöi; kühmäga nenä, `kongis nenä Tõs; Ära via seda `kühma `seĺga Hää; mõnel kühm `seĺgas ehk küir `pihtas Juu; suure kühmaga nina JMd; sel on kühm seljas Iis; kühm `seĺgä tullu Krk; siĺmä kolmu om ni `kõrge kühmu, siin `siĺmi pääl Ran; mõni om `õkva sällägä, mõnel om kühm sällän Puh; muedu iluss inimene, aga suur kühm `oĺli säĺlän Nõo; kühmägaʔ nõnaʔ Vas; śääne ḱuhm om säläh; piirovitsa omma sälä `soontõ pääl, sis kasvatas `kühmä Se || fig selg, turi `andis kaada `kühmu Tõs; Kühmü `pihta ańds kottalt rusikuge Hls; kes `kartult maha `jätnü, siss `oĺli jälle `antu joonevitsaga üle kühmä Ote; ma anna sulle üle kühmä Rõn; ja kühmäst ka oĺl paks mi̬i̬ss Kan; kaḿps om köhmä pääl, nii om hää ollaʔ Har; Ma˽võta malga ja˽`tõmba sullõ üle kühmä Rõu; Miis ku ańd nuiagaʔ `kühmä piteh Vas
2. mügar, kühm lepal kasujad ja kühmud küĺjes Jäm; kuhja alumine äär keib kogu, siis vesi jooseb kühmu peelt väljale Khk; paĺgis järsk kühm, ei süńni `seina panna Mär; nää paĺgil siin kühm sies VJg; `õksline puu, kühmud sees Trm; `nu̬u̬ljass kuhi, `lohku ega `kühmä ei ole Ran
Vrd kohm1, kuhm, köhm1
3. (mäe)küngas Seal kühmu `otsas äi kasu midagi Pöi; Lammad seisvad karjamaal kühmu peäl Vig; sääl om pori kühmud vai mättäd Ran; [Puka kandist] nakassiva suure kühmä tulema - - sääl mägitse maa, suure kühmä kah Kam
4. a kõver, kongis; küürus ta om `säärtse suurõ köhmä nõnaga; ku mõ̭nõl om sääräne köhmä sälläga miis, siss üldäss, kohess sa tu̬u̬ küürädsiga lähät Har; ḱugrat́s om sääne kühmä sälägaʔ Vas
kükikalle kükakil(e) mina kükikalle `kartult ei võta; mõni kusess kükikalle; lase kükikalle Kam
langale fig (lõngana) venivaks `kartult tet́ti veedike seḱkä [karaski tainale], klopiti niikavva kui langale läits, siss läit́s tõsõma ilma pärmita Rõn Vrd langulõ
liiva|maa liivane maa, liivane muld siin on `liivamaad, siin `õiged `mullamaad ei õle Lüg; meitel pigem liiva maad, odra nii lühine, saab juuril ära `kistud Jäm; Liiva moa on sõnniku kurn, vägi vajub kõik `alla Pöi; Liivamaa vili o peene teraga ja paksu kestaga Vig; liiva mua - - teda `küntasse sügavalt, siis ta lääb musta mullaga segamene, see ei karda `põuda ega `vihma Trm; liiva maa pääl kasvavad iad tahedad `kartulid Äks; liivamaa om `kerge kündä, lase ku sosisess Krk; maad om `nellä `sorti: mullamaa, kruusamaa, savimaa, liivamaa Kam; Liiva maiõ pääl, sääl kasvatidi `kartult `rohkõp, selle õt sääl õs olõ˽nii ukka minekit pelläte Krl; savimaa pedä iks enämb vett kińni˽ku liivamaa Har; mis säält saiaʔ, puha liivamaaʔ Se Vrd liivmaa
muiste1 muiste hajusalt Sa, Muh Tõs PJg Tor, `muiste R hajusalt S, Tõs JMd, mueste Muh PJg, muśte Juu KJn Trv Krl, muśtõ Krl Vas, mustõ(ʔ) Krl Har Rõu Se, `mustõ Har; -muiste hajusalt S L, Ha(-ś- Kei) Jä Kod(-muist) Lai Plt KJn Hls Krk Nõo San, -`muiste Kse Han Tõs Ris Kos HJn VMr Iis, -mueste Mär Kir Var Tõs Aud Hag Kod/-ss-/ KJn Trv, -muśte Rid Vig Kir Nis Kei Kos JJn Ann Plt Ran Nõo San Se Lei, -muste Vig Nõo Räp, -`muste Vas, -muistõ Khn Lei, -muistõʔ, -muśtõʔ Lut, -`mustõ Vas, -muistu, -muśtu Lei muistsel ajal, vanasti, ennemuiste `muiste oli muor ja vanaste vaar VNg; `muiste elas Töllustes Töll, oli suur ja vägev mees Jäm; muiste olid kahe otsaga pulmad Khk; mesikäpp muiste käin mesibu `aidas Krj; Muiste oli pisiksi maja ut́tisi kõik metsad ja mere ääred täis Pöi; muiste `ollid lipulesed põlled Muh; `muiste oln üks naine, [kelle] mees läin vörgale Phl; jo muiste räägiti sedä, nüid põle kuuln `ühti Tõs; `muiste inimesed elasid piitsa ja irmu all JMd; Õga `kartult muśtõ nii paĺlu kaʔ õs olõʔ, `veit́si õks kasvatidi Krl; vanast mustõ ku `sakslasi tuĺl siiäʔ Har; mustõʔ `elli õigõ `hästõ Rõu; tu̬u̬ asi oĺl jo muśtõʔ Vas; mustõ `eĺli miiśs naasegaʔ Se Vt ammu|muiste, enne|muiste, vana|muiste
mõrts1 mõrts g mõrtsi Kse Aud Hää; mõŕts Pär, g mõŕtsi Aud Tor, mõrtsi Pöi Vig Kse Var Tõs Vän Trv, mõrsi Muh Tõs Khn; mõrss g mõrsi Mär, mõrssi Mar/n mõrs/ Aud PJg; mõŕss Pöi Kul Lih Rap, g mõrsi Kse Nis Krk/-ŕ-/, mõrssi PJg; mörts Pha Vll, möŕts SaLä Kaa Krj Vll, g mörtsi; mörss g mörsi Emm Käi Phl; möŕss g mörssi Krj; mõrds Hel; g mõrsi HJn
1. võrkkott, märss möŕts kujutase pärnabu koordest, seant koti `moodi; sibulid vöib `kuivama `panna mörtsiga Khk; vöttas mörssiga `einu `seltsi Krj; Mõŕss - - sellega saab aŋŋerid koju `toodud Pöi; mõŕts kojotse kanepisest lõŋŋast Muh; se on mörss, kus sees kalu möödedags Käi; mõrssiga ja kessiga tõstetakse paadist kalu `väĺlä Mar; obusel olid suurema auguga mõrtsid Kse; mõŕts oo `jälle lõngast kueutud, mõrra lõngast, `kartult ja kala `sisse `panna Tõs; Tänä saemõ kolm `mõrtsi `räimi; `Mõŕtsõga paelu param `õuni vädädä kui kot́tõga Khn; mõŕts, see oo `piske tihi eena võrk, nüid `lähtvad sellega ikke kana `linna `viima, küsivad mo käest `mõŕtsi Aud; võtad lootsikust kalad ää ja paned `mõrtsi, mõrtsiga tood koeo Vän; Mõŕts oo võrgust kot́t, suu `ääre `aetase korrulõng `sisse ja sellega tõmmatase suu `kińni Tor; Enne ju kõik mõrtsidega `veeti, `kartuli ja `räimi ja, enne `kot́tisi nõnda põlnu Hää; vana`aegne mõŕss `tehti kuuse ladvast - - oksad paenutati üles, võru `küĺgi `kinni, mõŕss `vaĺmis Nis
2. vana ese või olend va ere kördi mõŕts Trv; `seante ere räti mõŕss Krk; vana obese mõrds Hel
otseti otseti Hlj/`o-/ S Lä hajusalt Pä K, Pal Trv Hls TLä TMr KodT Rõn San Krl, õtseti Lüg/`õ-/ Iis Trm
1. otsapidi, otsaga ette- või allapoole; kummargil, otsekil(e) palk `panna `püsti ja `lüia siis `õtseti maa `sisse Lüg; ühekorra ma jähi ägi taga magama, siis pidi ma ägi `pεεle otseti kukkuma Ans; selle `vehmriga `kiskus mind otseti maha Khk; Otseti olemisest jähi pεε `aigeks Kaa; kisu juurdega odrad ülese, ole otseti kummuli odra pöllal Pha; kepp pistetakse otseti muha Vll; kuu oo otseti `taevas; katsu et sa otseti `oetel soad Muh; Vaarus otseti toori Emm; Ma ösusi pääle otseti maas, nüüd selg nii `aige et Rei; see vanaemä sii ninä nii otseti maas et; naga oo otseti seal `aśta sees Mar; pea `aige, ei või otseti `laske ega `olla Mär; `kutser teind, et tää oo koa maha `lastud, olle otseti olnd Vig; ei või otseti `olla, silmad lähvad pimedase Aud; `juused otseti `silme ees PJg; kardulid kisun otseti Tor; kukkus otseti vette ku sulpsatas Hää; kui nii otseti moas olen ja tõusen, siis võtab aga `tuikuma Juu; obune oli otseti `sõimes Jür; kukkusin otseti maha kardule vau `sisse Ann; lein `teiba õtseti `moasse Trm; mia otseti ei või `laske, pia kahiseb Pal; puutäid, kui saab inimese ligi, naha sees kohe otseti Pil; ku ma otseti midägi ti̬i̬, sõss nakass pää `ringi `käimä Trv; mia put́te otseti maha `silmi pääle Hls; ku‿tu `matmine, siss tu̬u̬ naene sadanu maha otseti tolle `rü̬ü̬kmisega; oia pird otseti, siss lääb ta palama; Ma‿i taha otseti nakata kartult võtma, sooliku jooseva kurku Nõo; `lõika sina päiv `otsa otseti selle sirbiga sääl TMr; tõugaśs muʔ otseti maha Krl Vrd otselti, otsete, otsiti
2. otsejoones, sirgelt tulioks kasvab otseti üles puu tüvega, teesed kasvavad nagu `longu Tor; kabi kasvab `kõrge, otseti `alla, siest alt õenes `äśti VJg; säe pink otseti, et ta ei liigu JMd; tõene ois `sarja otseti, tõene visass anumaga `siśse Ran; väĺk löönu otseti kana `pessä Nõo
Vrd otsite
põlvikeli põlvikeli TLä põlvili ma kidsu alati põlvikeli Puh; Kartult korjatass ja sorditass uniku man põlvikeli Nõo Vrd põlvikili
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|