[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kartul `kar|tul (-tol) g -a, -e, -i u Hlj; Lüg Jõh IisR Vai Mär Var Tõs Aud Hää spor K Iis Trm Trv T Har, -tuĺ, -toĺ KJn Puh Võn San V; kartul g -i Aud JJn VMr Kad Sim Kod Pal Puh Rõn, -as g `kartle ~ kardule Ann(-es), pl kartoliʔ V; `kar|dul (-dol) g -i, -e Jõe(-dulis) Kuu(g `kardli) VNg Krj Pha Hi spor L Ris Rak Sim Iis KJn(-) Vil; pl `kardolaʔ Plv; kardu|l(as), -es, -is (-dol) g -le, -la, -li u Vll Muh, Hi L K(-duĺ Kad, kaŕduĺ VJg) Iis Kod M(-less Krk) San, -doĺ Räp kartul a. taim, selle mugul kui pihelgad `õitsevad, et `valged üleni, siis [on] ia `kartulisaak sügise; `kartuli`muldamise `atra, sel õli kõver `sahkapuu ja kaks kõver`putke `õtsas; `kartuli vanad `rahvas `püüdäsivvad tehä vana kuul, kuu `põhjal; kui on `metsä `kuusel on pali käbisi, siis on ia `kartuli saak Lüg; `kartulid `tarvis `mulda; `uodavad `kartulid Vai; mei vagudama karduled; kartulipersed (enne mahapanemist kartuli otstest lõigatud tükid, mida söödi) – Käi; vöigud (roosad) `kardolid Phl; kardoli `võtmesega läksid sõrmed atto LNg; kupatud kardulid, koorega keedetud; kardolil oo `loodos all, kui nad üsna vähiksed oo; ladosed (laiad) kardulid olid `ennem sedä kui võigod kardolid Mar; `väiksed viiuli kardoled, isi eäd kardoled küll; viigud kardulete varde ots, kui karduled `õitsend saavad, siis kasub neoke `väike toŕt; viinapunased oo pikergused karduled, kui tuult saavad, siis sü̬ü̬ma jäuss ei kolva Vig; `seitsmema külvi nädali sees oli odra küĺv, kardulid olid kõige lõppus Han; `kardulid `tehti vanas kuus. kui läänetuul, siis `olle iä `karduli tehä Var; `kirjud `kartuled, kollase ja sinise `kirjud (teat sort); kui [lepal] ümmargused urvad oo, siis et `kartuli kasu oo iä Tõs; kui madise päeval oo tuul, siis ei tohe kartuld maha teha, uśsitavad ää Aud; taani karduled oo libedad Tor; `jaaka päeval `luudass `kartuldel magu Hää; kui kuuse käbisi paĺlu, siis on kardule `oasta Kei; kardulas aab idud vääĺa HJn; ega muud siemet idaneda ei `lastud, enne kui maha sai `pandud, ainult kardulisiemet JõeK; `valge `pilvetega taheti ikke karduleid teha, kui neid `suuri `pilvemürakaid `taevas `jooksis; kartulid `pańdi vanal kuul [maha], nuore kuu `reedel `panna pidi olema sama ia kui vanal kuul JJn; vanal kuul tehakse kardulid, kui noorel kuul, siis aeavad kasu taga, kasvatavad `pialsid Tür; `enne olivad viina punased, nied olid kõige paremad viina kardulad VMr; turgi `kardul on varane, ku akkab `pialist kasvatama, siis kohe `alla kua IisK; roosad `kartulid on muredad. lähvad `keetmisega puru; `kartul kua puhastab `põldu, aga sa piad kaks `korda teda `äästama raud äkkega Trm; kartulivakk `pantse kuhjaga, viljävakk `triiki; kui kuuse käbid ladvan, tee mäkke kartulid, kui madalan õksa küljen, tee madala mua `piäle; vanass õlema kartulid vähä õllud - - kivi`laudel `seisnud kartulid `veikse kotikesess, jõõlu esimäsel pühäl `ańti `katsu Kod; `kartuli `äästamese äkked `ööldi et karuäke Pal; täo ei ole kardule kedägi kasunu, kui terä tiĺlukse; meeriku kardule om kige varalisepe; silmilise kardule om suure ja suure nisa ja pommi olli küllen ku na kasusive Hls; kardule tetäss tävvel kuul, siss tulev ümärikse kardule, ku kasu aal, siss aave pikä kasu taga; kige päält olli viinakse ja `mandlekardula ja `kärplese ja veripunatse, siis tulli sinitse; latse näruse `ku̬u̬rsiv kardulit, nüid silmä kikk `sissi jätten Krk; muud `kartuli `sorti es ole ku `väikse verevä, viimäte tulliva meerike, nu̬u̬ olli su̬u̬remba ja `piḱligu nigu käki; meerike saeva `varra `valmiss, jaka`päeväss sai joba võtta, siss joba liigutedi `kartul ärä Puh; kui `kartuli üless tulliva, siss aŕkadraga künneti `kartuld, mõni päiv peräst `künmist ossäglega `äestedi; ku taevass serätsen tüḱelisen piĺven om, siss om parass aig `kartuld maha panna Nõo; no˽saa õks `vahtsõid `kartuliid; virk `kartul (varane kartul) Har; `kartohli kukuʔ (seemnenupp) Plv; sangastõ kardolõ oĺlivaʔ `valgõʔ, vähälikatsõʔ, kobõrlikatsõʔ, putõʔ; ku `kartolil `väega pallo kasonu, üteldes `narmõ külleh Räp || fig Palju pikergusi kartulaid söönud (tüdruk käima peale saanud) Rap b. toit, toiduaine; loomasööt `piimaga `kartuli `pilgud Jõh; kupatud kardulid oo, kus koor peal ja siis keedetässe; kardoli ja tango leem Mar; pooled kartuled (pooleks lõigatud kooritud kartulid) ja liha Vig; liha supp kardola `ilpudega; nüid saade `sooja kardulast või `kõrba Mih; `umpsed kardulid (koorega keedetud kartulid) PJg; `mundrega kardulas Kei; `väiked kardulid lõigati `kat́ki, `tehti segapudru `tangudega Amb; mure kardul ei kannata `põrmugi `kieta Kad; `küpsed kardulid Iis; meie jut́itama kartulid ku kuarega kiädämä (kartulil kooritakse üks riba ümberringi, et sool imbuks sisse) Kod; `mihkli päävast tapeti lammass, kiedeti `kartuli ja koalika puoled Pal; `terved (koorega) `kartulid; keedetse `kartulid, liha ja soosti - - si̬i̬ rasva vedel jääb soostist Äks; kardulad on ki̬i̬nd, siad võivad süia saia Vil; `vi̬i̬ge kardule (keedetakse soolases vees koorega või ilma); lihage või rasvage keedets kardule, sis pannas para`viisi `li̬i̬mi, üten leemege süvväs; leemege kardult keedime, `rasva raasike ja `tangu, `luśkuge seime; ennevanast es ole kardult ollu, `sü̬ü̬di `tempi ja `ernid Hls; jahudege kardule (jahupuder, millel kartulid sees); piimäge kardule (piimaga kartulisupp) Hel; `siale söödäd iki kümme `puuta jahu ärä ja `kartuli kah, siss om ta söönu, siss tulep rasu Ran; kapst om rasva raisk, `kartul aab näĺlä majast `vällä Nõo; tsiga om `säände lu̬u̬m, kes `väega paĺlu tarvitab üvä ja `kartuld Ote; Nu̬u̬ oĺli˽kuiva˽`kartoliʔ, kooriti ärʔ, sõ̭ss keedeti, nõristõdi li̬i̬ḿ päält ärʔ, raputõdi häste jahutsõs, üteĺdi puhedu˽`kartoliʔ Urv; sakõʔ kartoliʔ (kartuli-tangupuder) Plv; `lühkese leemega kartolõʔ ~ `väiko leemega kartolõʔ (mooritud kartulid) Räp || fig sel silmad üsna vesised (vesisest kartulist) Mär
Vrd kartles, kartohk, kartuhvel

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur