kartul`kar|tul (-tol) g -a, -e, -i uHlj; LügJõhIisRVaiMärVarTõsAudHääsporKIisTrmTrvTHar, -tuĺ, -toĺKJnPuhVõnSanV; kartul g -iAudJJnVMrKadSimKodPalPuhRõn, -as g `kartle ~ karduleAnn(-es), pl kartoliʔV; `kar|dul (-dol) g -i, -eJõe(-dulis) Kuu(g `kardli) VNgKrjPhaHisporLRisRakSimIisKJn(-ĺ) Vil; pl `kardolaʔPlv; kardu|l(as), -es, -is (-dol) g -le, -la, -liuVllMuh, HiLK(-duĺKad, kaŕduĺVJg) IisKodM(-lessKrk) San, -doĺRäpkartul a.taim, selle mugul kui pihelgad `õitsevad, et `valged üleni, siis [on] ia `kartulisaak sügise; `kartuli`muldamise `atra, sel õli kõver `sahkapuu ja kaks kõver`putke `õtsas; `kartuli vanad `rahvas `püüdäsivvad tehä vana kuul, kuu `põhjal; kui on `metsä `kuusel on pali käbisi, siis on ia `kartuli saakLüg; `kartulid `tarvis `mulda; `uodavad `kartulidVai; mei vagudama karduled; kartulipersed (enne mahapanemist kartuli otstest lõigatud tükid, mida söödi) – Käi; vöigud (roosad) `kardolidPhl; kardoli `võtmesega läksid sõrmed attoLNg; kupatud kardulid, koorega keedetud; kardolil oo `loodos all, kui nad üsna vähiksed oo; ladosed (laiad) kardulid olid `ennem sedä kui võigod kardolidMar; `väiksed viiuli kardoled, isi eäd kardoled küll; viigud kardulete varde ots, kui karduled `õitsend saavad, siis kasub neoke `väike toŕt; viinapunased oo pikergused karduled, kui tuult saavad, siis sü̬ü̬ma jäuss ei kolvaVig; `seitsmema külvi nädali sees oli odra küĺv, kardulid olid kõige lõppusHan; `kardulid `tehti vanas kuus. kui läänetuul, siis `olle iä `karduli tehäVar; `kirjud `kartuled, kollase ja sinise `kirjud (teat sort); kui [lepal] ümmargused urvad oo, siis et `kartuli kasu oo iäTõs; kui madise päeval oo tuul, siis ei tohe kartuld maha teha, uśsitavad ääAud; taani karduled oo libedadTor; `jaaka päeval `luudass `kartuldel magu Hää; kui kuuse käbisi paĺlu, siis on kardule `oastaKei; kardulas aab idud vääĺaHJn; ega muud siemet idaneda ei `lastud, enne kui maha sai `pandud, ainult kardulisiemetJõeK; `valge `pilvetega taheti ikke karduleid teha, kui neid `suuri `pilvemürakaid `taevas `jooksis; kartulid `pańdi vanal kuul [maha], nuore kuu `reedel `panna pidi olema sama ia kui vanal kuulJJn; vanal kuul tehakse kardulid, kui noorel kuul, siis aeavad kasu taga, kasvatavad `pialsidTür; `enne olivad viina punased, nied olid kõige paremad viina karduladVMr; turgi `kardul on varane, ku akkab `pialist kasvatama, siis kohe `alla kuaIisK; roosad `kartulid on muredad. lähvad `keetmisega puru; `kartul kua puhastab `põldu, aga sa piad kaks `korda teda `äästama raud äkkegaTrm; kartulivakk `pantse kuhjaga, viljävakk `triiki; kui kuuse käbid ladvan, tee mäkke kartulid, kui madalan õksa küljen, tee madala mua `piäle; vanass õlema kartulid vähä õllud - - kivi`laudel `seisnud kartulid `veikse kotikesess, jõõlu esimäsel pühäl `ańti `katsuKod; `kartuli `äästamese äkked `ööldi et karuäkePal; täo ei ole kardule kedägi kasunu, kui terä tiĺlukse; meeriku kardule om kige varalisepe; silmilise kardule om suure ja suure nisa ja pommi olli küllen ku na kasusiveHls; kardule tetäss tävvel kuul, siss tulev ümärikse kardule, ku kasu aal, siss aave pikä kasu taga; kige päält olli viinakse ja `mandlekardula ja `kärplese ja veripunatse, siis tulli sinitse; latse näruse `ku̬u̬rsiv kardulit, nüid silmä kikk `sissi jättenKrk; muud `kartuli `sorti es ole ku `väikse verevä, viimäte tulliva meerike, nu̬u̬ olli su̬u̬remba ja `piḱligu nigu käki; meerike saeva `varra `valmiss, jaka`päeväss sai joba võtta, siss joba liigutedi `kartul äräPuh; kui `kartuli üless tulliva, siss aŕkadraga künneti `kartuld, mõni päiv peräst `künmist ossäglega `äestedi; ku taevass serätsen tüḱelisen piĺven om, siss om parass aig `kartuld maha pannaNõo; no˽saa õks `vahtsõid `kartuliid; virk `kartul (varane kartul) Har; `kartohli kukuʔ (seemnenupp) Plv; sangastõ kardolõ oĺlivaʔ `valgõʔ, vähälikatsõʔ, kobõrlikatsõʔ, putõʔ; ku `kartolil `väega pallo kasonu, üteldes `narmõ küllehRäp || figPalju pikergusi kartulaid söönud (tüdruk käima peale saanud) Rapb.toit, toiduaine; loomasööt `piimaga `kartuli `pilgudJõh; kupatud kardulid oo, kus koor peal ja siis keedetässe; kardoli ja tango leemMar; pooled kartuled (pooleks lõigatud kooritud kartulid) ja lihaVig; liha supp kardola `ilpudega; nüid saade `sooja kardulast või `kõrbaMih; `umpsed kardulid (koorega keedetud kartulid) PJg; `mundrega kardulasKei; `väiked kardulid lõigati `kat́ki, `tehti segapudru `tangudegaAmb; mure kardul ei kannata `põrmugi `kietaKad; `küpsed kardulidIis; meie jut́itama kartulid ku kuarega kiädämä (kartulil kooritakse üks riba ümberringi, et sool imbuks sisse) Kod; `mihkli päävast tapeti lammass, kiedeti `kartuli ja koalika puoledPal; `terved (koorega) `kartulid; keedetse `kartulid, liha ja soosti - - si̬i̬ rasva vedel jääb soostistÄks; kardulad on ki̬i̬nd, siad võivad süia saiaVil; `vi̬i̬ge kardule (keedetakse soolases vees koorega või ilma); lihage või rasvage keedets kardule, sis pannas para`viisi `li̬i̬mi, üten leemege süvväs; leemege kardult keedime, `rasva raasike ja `tangu, `luśkuge seime; ennevanast es ole kardult ollu, `sü̬ü̬di `tempi ja `ernidHls; jahudege kardule (jahupuder, millel kartulid sees); piimäge kardule (piimaga kartulisupp) Hel; `siale söödäd iki kümme `puuta jahu ärä ja `kartuli kah, siss om ta söönu, siss tulep rasuRan; kapst om rasva raisk, `kartul aab näĺlä majast `välläNõo; tsiga om `säände lu̬u̬m, kes `väega paĺlu tarvitab üvä ja `kartuldOte; Nu̬u̬ oĺli˽kuiva˽`kartoliʔ, kooriti ärʔ, sõ̭ss keedeti, nõristõdi li̬i̬ḿ päält ärʔ, raputõdi häste jahutsõs, üteĺdi puhedu˽`kartoliʔUrv; sakõʔ kartoliʔ (kartuli-tangupuder) Plv; `lühkese leemega kartolõʔ ~ `väiko leemega kartolõʔ (mooritud kartulid) Räp || figsel silmad üsna vesised (vesisest kartulist) Mär Vrdkartles, kartohk, kartuhvel