[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
karske n, g `karsk|e R Vll Rei Mar Mär Kos JõeK I Plt, -õ Räp; n, g `kaŕske spor L, KJn Krk; karsk Jõe Mar Kir, g `karsk|e VNg Jäm Rei Koe Ksi, g -õ Krl, g karsi Hää Plt; kaŕsk Rid Aud spor K, g `karske Kos Plt, g -ŕ- Mär Han Tõs Sim Ran, g karski Khk Nõo, g -ŕ- Hag VJg, g karssi LNg Mar Kul Var, g karsi Muh L(g -ŕ- Kir Tor)
1. karge, karastav, värske(ndav), külm `alliga vesi on `värske ja `karske Vai; see õlut oo nii kaŕsk (külm) et või `juua Muh; omikut `aega ea kaŕsk õhk, ehk vihma järel `jälle LNg; eä kaŕsk vesi, pese sellegä `silmi Vig; ea karsk jook, karsitab südät, naa paras apu ja külm Kir; ilm oo täna karsim (külmem, vilum) Kse; külm vesi tiib näo na karsis Var; piim oli kaos, nüid oo naa ea kaŕsk `juua Aud; aĺlikal on ia külm vesi, `karske võtta Iis
2. reibas, ergas, värske ea kaŕsk `olla, ea `lahke `olla Mar; kui ta om `väĺlä puhanu ja `süvvä ka om saanu, siss ta om kaŕsk ja kahre; om külländ toda ollu et, säälsaman om inimene kaŕsk, aga `ü̬ü̬se om ärägi koolu; ommuku `tulli ta tenämä et, ole terve, et sa `mulle `liikvat annit, `õkva nigu `kaŕskess tei Ran
3. värske, lopsakas, haljas `kaalikas on `värske ja `karske, lehed on viel `karsked Lüg; need on `karsked `kaaligad, ei ole veel `närtsind Vai; rohi oo alles `kaŕske, põle veel ää `näŕtsind `ühti Kse; kaŕskid õõnad Hag; rohe on ommogo `kassega `karske; kui leib on väljän `seisnud - - on üvä `karske leib; `keldrin seesäväd õõnad `karsked, ei `närtsi ärä, ku one soe, lüäväd `närtsimä Kod || kõva, tihke verk on siit juba `kaunis `karske, on `kuivand, sealt on aga viel tüma Jõe; kui vesi sihes, siis tõmmab nõu kohe karsiks (turraks) Muh || kare külm vesi tieb [villa] `liiga `karskest, ma õlen ikke `suoja pand Jõh
4. kombekas, vooruslik, korralik, puhas `karske tüdruk, ta nii `karske, selepärast mönitleb Rei; tagasi`oidlik kaŕsk inime; see on nii kaŕsk, see ei aja mehi taga, ega käi nendega `ringi Juu; kaŕsk ja puhas inime Kos; si̬i̬ iki karsk tüdruk, si̬i̬ jälle vana lohvakas Ksi; korrapärast `riides, igalt poolt - - et puhas, ei ole must, korralik kaŕsk inimene Plt || väga valiv (toidu, nõude, puhtuse jm suhtes) üks kaŕsk inime, tääl ei sünni sealt nõude seest `süia, peab mustas Aud; kaŕsk, kes `kõike `asja ei taha teha ega `süia, kõik asjad ei `kõlba `talle VJg; si̬i̬ om kaŕsk, sel ei sünni `kennigi sü̬ü̬ḱ Trv; temä (loom) `seante kaŕsk, ku vähä `rasva om vi̬i̬ sehen, ei ju̬u̬, mekuts ja aisuts sääl man Krk
5. alkoholi (tubaka) mittetarvitaja see oo nii kaŕsk inimene, see‿p katsu mitte viina `tilka Muh; kaŕsk inimene ei joo egä suitseta Tõs; tä oo `kaŕske, ei võta `viina PJg; kaŕsk, kes `viina ei juo ega `piipu ei pruugi VJg
6. hakkaja, südi, kuraasikas; kuri, häbematu – R vend õli `viina saand ja `karske südämegä, `julge Lüg
Vrd kaine, karss, karst1
1. karge, karastav, värske(ndav), külm `alliga vesi on `värske ja `karske Vai; see õlut oo nii kaŕsk (külm) et või `juua Muh; omikut `aega ea kaŕsk õhk, ehk vihma järel `jälle LNg; eä kaŕsk vesi, pese sellegä `silmi Vig; ea karsk jook, karsitab südät, naa paras apu ja külm Kir; ilm oo täna karsim (külmem, vilum) Kse; külm vesi tiib näo na karsis Var; piim oli kaos, nüid oo naa ea kaŕsk `juua Aud; aĺlikal on ia külm vesi, `karske võtta Iis
2. reibas, ergas, värske ea kaŕsk `olla, ea `lahke `olla Mar; kui ta om `väĺlä puhanu ja `süvvä ka om saanu, siss ta om kaŕsk ja kahre; om külländ toda ollu et, säälsaman om inimene kaŕsk, aga `ü̬ü̬se om ärägi koolu; ommuku `tulli ta tenämä et, ole terve, et sa `mulle `liikvat annit, `õkva nigu `kaŕskess tei Ran
3. värske, lopsakas, haljas `kaalikas on `värske ja `karske, lehed on viel `karsked Lüg; need on `karsked `kaaligad, ei ole veel `närtsind Vai; rohi oo alles `kaŕske, põle veel ää `näŕtsind `ühti Kse; kaŕskid õõnad Hag; rohe on ommogo `kassega `karske; kui leib on väljän `seisnud - - on üvä `karske leib; `keldrin seesäväd õõnad `karsked, ei `närtsi ärä, ku one soe, lüäväd `närtsimä Kod || kõva, tihke verk on siit juba `kaunis `karske, on `kuivand, sealt on aga viel tüma Jõe; kui vesi sihes, siis tõmmab nõu kohe karsiks (turraks) Muh || kare külm vesi tieb [villa] `liiga `karskest, ma õlen ikke `suoja pand Jõh
4. kombekas, vooruslik, korralik, puhas `karske tüdruk, ta nii `karske, selepärast mönitleb Rei; tagasi`oidlik kaŕsk inime; see on nii kaŕsk, see ei aja mehi taga, ega käi nendega `ringi Juu; kaŕsk ja puhas inime Kos; si̬i̬ iki karsk tüdruk, si̬i̬ jälle vana lohvakas Ksi; korrapärast `riides, igalt poolt - - et puhas, ei ole must, korralik kaŕsk inimene Plt || väga valiv (toidu, nõude, puhtuse jm suhtes) üks kaŕsk inime, tääl ei sünni sealt nõude seest `süia, peab mustas Aud; kaŕsk, kes `kõike `asja ei taha teha ega `süia, kõik asjad ei `kõlba `talle VJg; si̬i̬ om kaŕsk, sel ei sünni `kennigi sü̬ü̬ḱ Trv; temä (loom) `seante kaŕsk, ku vähä `rasva om vi̬i̬ sehen, ei ju̬u̬, mekuts ja aisuts sääl man Krk
5. alkoholi (tubaka) mittetarvitaja see oo nii kaŕsk inimene, see‿p katsu mitte viina `tilka Muh; kaŕsk inimene ei joo egä suitseta Tõs; tä oo `kaŕske, ei võta `viina PJg; kaŕsk, kes `viina ei juo ega `piipu ei pruugi VJg
6. hakkaja, südi, kuraasikas; kuri, häbematu – R vend õli `viina saand ja `karske südämegä, `julge Lüg
Vrd kaine, karss, karst1
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|