karp1karp g karbaSL(kaŕpKhn) KM, g `karbaLügkare kooruke, korp a.paks (kare, pragunenud) puukoor; puuseen, käsn kaśk kasvatab jänekaku `külge, karba `külge, seest on `puhta `valgeMus; vana suur kask, sellel o nii paks karp etMuh; tohi on `ömbär kut nahk ja sene all on karpKäi; kuuse `karpa viiakse naha vabrikusse, sellega pargitakse; männa, tema karbast `jälle vestetakse `välja kala võrgu käbisidAmb; kase karbast tehakse tökatidJMd; vahest [kase] toht tuleb ise ära aga karp jääb maha, puu karbadVMr; pedäjä karpTrv; ku lõhmusel must karp päält ärä `kisti, si̬i̬ olli rästätet niińHls; [vanal kasel] sel `tohti pääl ei ole, kase tüve pääl paĺt karpKrk || kivine pinnas kibi karbad, kibi kibis `kinniHanVrdkärpb.(mustusest) kõvenenud, pahkunud või kärnas kord nahal kui aav saab `terveks, karba kord tuleb `pεεleKäi; vahest pääv `paistab pääle, karba kord tuleb pääle (nahk kestendab) Reic.sügelised; sügeliste lööve vahel olid puhas `lambad `karpas, villad olid ka karbaga rikutudAns; karp on üks ull `aigus, kui see kallale saab, sest äp saa `lahti kuidagid; karp kiheleb nii; üheksad `liiki `rohtu `pandi, seda `aeti karba `pεεle; `lambad keik `kärnas, siis kui lammastel `karpa onKhkd.ebatasane, kare pealispind või koorik kõrdmagu siande karp, kõrd pääl; [kärnkonnal] must karp sella päälTrv; kivi karp (samblik) `vaĺkjass aĺl, mõni laìp mustep, mis rohiline si̬i̬ om joba iki sammel, suurep; ma aa suurt `karpa tal päält ärä, laud - - karbaneKrkVrdkarpa, karpas