[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

istuma `istuma R(-ie Lüg; imps `issu- Lüg Jõh) eP(-o-), `istma Vig(`isma) Han Var Mih Tõs Vil eL(-e M; -št- Lei; -he Lut), (ma) istu(n) (-o-), (ma) `istun R; `isma, (ma) isson, -u- Kod; `estoma (-u-), (ma) eston (-u-) LäLo Kul; `jõstma, (ma) jõstu Khn
1. istuma a. istuvas asendis olema, istuvat asendit võtma `istu ja `puhka `jalgu Kuu; `kirve tera on paks, `istu kas `kaksite `selgä; akka `istuma; vähä `aiga lähän `vuodes `pitkäle, siis tulen `jälle `istumaie; `Lauva `nurgal ei tõhi `istuda ega süva – jääb vanast `tütrikust Lüg; `pruudi sisar oli vahel ikke esimäine `pruudi `korvas `istumas; `istuti `lauda Vai; jalg sureb `istudes εε; istud sa meitel ka (öeld külalisele istet pakkudes) Khk; Kui [hunt] karja lisidale tuli siis `istus maha Krj; `istusid [seeliku] kurrud ää, siis ta‿s ole kena mitte, `pulmas tohigid `istu; neitsit istub mäel, neli `põlle ööl (vööl) = `veski Muh; Esteks istu maha, lase suur rutt üle minna (öeld kiirustajale); Poiss äi istu, tahab veel püsut kasvada Emm; [luik] pidi just nende [peibutus] koeude `seĺtsi `istuma vöi kukkuma Noa; tetr estob `mändis; eso `otsas `estomast Rid; kahepoolega kiik `senna läks kaks kolm inimest `peäle `istuda Mär; `lõuka paaś oli, seäl peäl `istsid Vig; Jõstu kua, muedu viid mede lastõ unõ ää (öeld kiirustavale külalisele); Varõs jõstn ~ `jõstun tillegrami pośti `otsõs; Lapsõd piäväd `mõistma lugõda, kui võevad süemä `aegõs lava `iäres `jõstu Khn; me `iśsime sauna põrmandul Saa; [kangaspuude] istelaud on, kus pial saab istutud Ris; Ei ma `korja veel ää [kangast pleekimast], istun ise vähe `aega üleval [ja valvan] Amb; sülita maha `enne kui istu, et siis ei akka maa alused Tür; `naisi `iśsi rõõgu juuren; kos kasvavad `kapsad, nagu naesed issovad Kod; `istsin obesal `säĺgä Vil; i̬i̬ otsan istutse, vao otsan vaadetse; perse vajob ärä `istun Hls; õõd́sin tüdriku `isteve tule `vi̬i̬rde Hel; kui na tennuva tuld, siss soe `istnuva `kaugembale Ran; kos illuss aĺlass muru, sääl sai istutuss; `istke pengi pääle; vanast es tohi paari`rahva sängiveere pääle `istugi; üitskõrd siist `kukru takst nakass nii valutama, et ma‿s saa `istu es `astu; esi nii pikk `pisti, kui peni `istu ja temä tahab ka vi̬i̬l `istu (öeld lapsele, kui ta söögilauas istuda tahtis) Nõo; t́siga `iste ja `rü̬ü̬ḱe, söögi mano tulla es saa; tu̬u̬ kerk `istu Võn; `istsevä mitu mi̬i̬st rinnu üte keŕgu pääl Kam; sul kleit́ om `istõn `ḱortsu lännüʔ Kan; `rõiva om `ḱortsu istutu; ma jovva nüüd ülevän `istuʔ (istukil olla) Krl; Istuʔ `saiba `otsa kõ̭gõ uma võĺsiga (mine seenele) Rõu; är `istku‿i˽`taaha, peräkõrd jäät `suikma Plv; kae˽no süvveh ja `istuh tah ma `vässü nii ärʔ; lina ülnüʔ et kül˽minno leebitäss ja laabitass, `sõ̭sski ma istu `mõŕsa pää pääl (tanu on linasest riidest); üt́s näḱkü lavva otsah `istuv Vas; istu `tu̬u̬li; ku t́säika koh istusõʔ, siss sääl om kalla gaʔ; mi olõ parh·illa kõ̭iḱ `istuh (istukil, istumas); olt sa kaaleśänd mullõ, istut kõ̭õ̭ kaala pääl (oled koormaks või tüliks) Se; istutav ~ ištutav peńk (istepink) Lei; Istu sa ka istmahe; tsõ̭gand kulla siäh istuss = `katla; `veŕtinaga prääditäss, `kuut́slikeist kistäss, istutass `puukõsõlõ `pääle Lut; üles istuma istukile tõusma temä `olli sängin pikäli, ja `iste iluste üless Puh; nigu [nõid] är˽kai, nii `vankrin joba `istunu üless [lamav haige] Krl; ta‿m sängün jo üless `istunu Har || (võrdlustes) `Istub `nindagu `pulma tola Kuu; vähäse juttuga inimine, `istub ku `nunna `nurgas; mis sa `istud nagu nui `nurgas (ei seltsi teistega) Lüg; `Istusin nigu tuliste sütte pial (olin rahutu) IisR; Istub kut kinninaelutud (ei viitsi liikuda ega tööd teha) Pha; `justku `nõelde `otsas estob (on rahutu) Rid; istub nago nońn (vaikselt) Mar; istub `nurkes nagu nui, ei tee egä reägi koa kedägi Juu; istub nagu va kütüss (laiutades) Trv; minijäss istub nigu `audja kana pesä pääl, ei viisi midägi tetä; poesi `isteva nigu käo kapi pääl; ja siss ollu koolin, ja `istnu ku nui Nõo; vana suuŕ kana istuss ku kütüss pesä pääl; istuss ku vana nui, `mitte heĺlö `vasta ei ti̬i̬ʔ Kan; sa istut niu vana nuhi nulgan Har; tu̬u̬ lää es kohegiʔ, `istõ ku˽pada säńgüveere pääl Vas; Istuss ku künä (tüsedast, lohakast naisest); Istuss ku muuk nukah (tegevusetult kodus) Räp; `istõm kui kaśs vakah: `kõ̭ikõ oĺl [küllalt] Lut b. sõidukis(se) istuma Küttejõust `istuta kõhe `massina `pääle Lüg; rong tuli Tapa poolt ja sis, `istusime `piale Pee; istin obuse piale (rekke) ja käisin `liugumas Iis; meie iśsimä oudu `piäle; nii kui provva. ukse alt issub obesele (sõidukisse), ja ukse `alla sõedab; edemält pruut́ ei `isnud peiu piäl (peiuga samas sõidukis) Kod; temä iśts `saani Hls; ku es mahu `saani `istma, siss läits üits saestass `taade kannuste pääle; poiss `iste [jalg]rattale `säĺgä; istu rongi pääle ja sõeda meele (meile) Nõo; `istnuva `pääle (saani) ja `sõitnuva tüki maad edesi Ote; jah kõ̭iḱ istusõ˽seo vana ri̬i̬ pääle, ei jääʔ `üt́segi `istmaldaʔ Urv; puśsilõ istu˽pääleʔ - - ja olõdõgi˽kotoh; siss `istõʔ mõlõba˽rat́tillõ (vankrisse) Vas; a ruih um, miä üt́s inemine istuss siäh, a luod́sikul või `istuʔ kümme Lut c. tr ennustamiseks rukkivihul istuma kui õli [rukkilõikuse] lõpp, siis `istuti `pässi `vihku - - `istusivad igä üks oma `viimäse vihu `pääle ja `istusivad ja `uotasivad midä `neie vihu `alle tuleb; `istuti `ämmä `vihku, `ämmä vihk õli `perse all Lüg
2. (otsesemalt või kaudsemalt) istumisega seotud olukorras või tegevuses olema a. pikemat aega mingis kohas või olukorras viibima; aega kulutama, jõude olema nüüd on tükk `õhtat jo `issutu; `Istub sõrm suus, `pöial `perses (istub jõude) Lüg; jo tä kuus talvet ikka sεεl ää `istund (koolis käinud) Khk; [talvel karu] istub oma `koopas ja imeb käppa Krj; Inimene istub päeva `otsa külas, `asja ees teist taga Pöi; meks mool põle igäb üksibäni sii kodo `estodes Mar; kaks kuud `istsi `aigemaeas Tõs; `Jõśsimõ `sõprõga eele `õhta `kõrtsis Khn; istub aga voki ees (ketrab) alati Juu; `istusin kõige selle `õńtsa aa tuas kohe Kad; `iśsi lapse all (tegeles ainult lapsega) ja `maatas lass Kod; Ia istje oleme (mitu aastat samas kohas teenima) Krk; esi ütsindä istub oma nukan, serände `uḿne inimene; mia nooren es kärsi `istma konagi, nüid ole paegal; noh, vai miä jää latse `alla `istma, mia teeni iki edesi Ran; kona mina sedäsi `aiga saa `istu ja raamatit lugeda; sinul kotun looma ja sina istut `aiga `kaardelavvan mestega Nõo; pirru pilak `oĺle keset tarrõ, siss naaśe `istõ˽voḱkega `ümbre Võn; kas ta enämb `kuhtuhäŕr ei olõ, ta‿m jo oma ao välläʔ `istunu Har; mehe˽nu̬u̬ʔ istusõʔ, ja ajava õdagudi jutta Vas; `täämbä ei olõ tü̬ü̬d, nüüd `muutku istu Räp; timä kõ̭õ̭ istuss, viisi‿i tü̬ü̬d tetäʔ Se b. intr, tr ühiselt aega veetma või käsitööd tegema puhet `istuma (videvikku pidama) Kuu; ämärikkul `istusivad `muidu, kui `talgud õlivad, siis `ketrati Jõh; tule `meile `ilda `istuma ämärigo ajal Vai; [õhtul] minnasse korraks `teisse perese külatsema, ämariku `istuma Khk; lähme `vastlaba `öhta üles - - `istuma, sääl oli `vardakudumist, sääl `laulti ja sääl mäŋŋeti `pilli ja sääl tansiti Mus; keisid `teises peres ka ülal `istumas. ikka oma tööd tegid Kaa; Tüdrikud `jõstvad üläl ning kuduvad `vardu; kui juagupipää tuli, siis akkasime üläl `jõstma; `piäle jõolu, siis akati `jälle `jõstma, siis jõstuti sõnis (paastuni) `jälle üläl egä pühäbä `õhta ning neĺläbä `õhta Khn; `iśtja tulõva, nädälist aost `tu̬u̬di `tüt́rigu `istma [enne kevadpaastu] Se; `tütregu `ütleseʔ üt́stõsõlõ: sõsarõkõnõ tulõʔ mi poolõ `istma ~ `istmalõ (appi veimevakka tegema) Lut c. vangis olema, karistust kandma siel (kohtus) olis meid kohe `istuma `pandud Kuu; Kel on `kuklas kaks `püörändast - - sie `istub, süöb `vaŋŋi`leibä Lüg; siis tä istub `kinni kui tä oma `rahvi istub Khk; `Istus oma karistuse ää Pöi; neid oo küll, kis elma `süitä oo `kinni `estund Mar; mies läks pogrise `istuma Kos; `istus viis `oastat `türmis JMd; `istus iel`uurimise all JJn; `kińni `isnud on mõlemad Kod; kui si̬i̬ aeg neil sai ärä istutud - - tuĺlid nemäd `vällä (vanglast( Vil; mina pidi kat́s `aastet `kinne `istma Hel; ta‿m `koerust külländ tennu, las istub Nõo; mu˽veli lät́s kah vańgi`toŕni `õigust `istma Har; vańg oĺl uma ao kińni `istnuʔ Rõu d. van tallu majutatud olemaHel Har Rõu Plv ku es ole sõda, ku na (soldatid) `isteve, siss saadeti na `kreisi `mü̬ü̬dä laḱka Hel; Lõpupoolõ määräti Poolamaalõ `istma peremeeste manuʔ [soldatid]; vanaesä üteĺ et Tüŕgi sõa `aigu `oĺli soldani˽siihn `istman Har; `soldańni oĺliva `istmah talosit pite Plv e. klassikursust või õppeülesandeid kordama `toisess `klassiss oli [poiss] `jälle `istuma jäänd Kuu; Sie `istub jo `kolmat `aastat ühes `klassis IisR; Tei poiss jähi jälle istuma Käi; Kui `koolis ei viisi õppi, sis tuleb `istuma jääda Tor; sie jäi `õhta `istuma ~ jäi `kińni [pärast tunde koolis] Kei; ei sua `eksamid `väĺla, jäi `istuma teisest `aastast Kad; ta jäi `istma [samasse klassi] Krl f. (mune) hauduma kas one mõni kana `isman Kod; kolm nädälit piap kana munade pääl `istma Puh; pańni kana `istma Se; Kui noorõ kuuga kana istma panõt, saavaʔ kikkaʔ Lut g. vanatüdrukuks jääma Ku tüdrek mehele ei saa, sis üeldase, et jääb `istuma Tor
3. istumist meenutavas asendis olema (elututest objektidest) a. asuma, paiknema; (omale kohale) kinnituma `Istub `mustass `auguss, odad `väljä on päält punane, `leikad `katki on siest `valge = redis; `Kaare puu pidi `istuma tihejästi `vasta `paadi siess `puolist `lauda; `Istub `nindagu tädi süles (öeld, kui mingi asi sobib omale kohale) Kuu; `riisusimma `einad `ninda kahep̀uold kokku - - sene `riaga `läksima `alle, taga ku titted `saadud puha `istusivad; ku oli kaks ehk kolm [linaseemne] `purna, siis `istusivad `niigu mehed rias VNg; `Istub ku sadul sea seljas (ei sobi üldse) IisR; [õllenõus] paks `valge juuk, käim on ta ära `klaarind, siis ta sönna ala `istund (settinud) Jäm; `Valjala istub `Pöide `körvas Kaa; murispuu, kus paarid piäl istuvad Var; esimäsed rattad `tõusid üles [liiga taha tehtud koormal], tagass `ku̬u̬rem `lanksi maha, siis `ütlesid, joba `ku̬u̬rem issob Kod; [vesiveskil] Ennem kriimi kinni ei valatud, kui piĺl kindlalt `istuma jäi Trm; [pesemisel pandi] need (puunõud) põhjuli `istuma Äks; kos kiiss istup (asub) Ran b. vees asetsema või ujuma (laev); (põhjas) kinni olema, (põhja) kinni jääma `Lieted-`potskad ott vett täüs - - `istusid `ninda mere`pohjass kui `vergudki; `Julla `istus juo sügävämäl [vees] Kuu; `istub `keula `alle pitte (laev ujub, vöör madalamal kui ahter); sie `laiva `istu sügavas (ujub sügavalt vees); `laiva `istu `kümme `jalga maas ~ vies VNg; lae istub `kuivas; lae istub siis pailu maha kui täda laaditasse Khk; Ta (paat) istub nii madalalt vees Pöi; meremees `vaatab kuda paat istub Rid; laev istub, ta on tormist ranna `ääre liiva `sisse surutud Var; mitu `jalga [laev] laadungiga istub Hää; laev jäi `istuma (põhja kinni) Ris; sul om vene nii ku paŕv, istup ku pada vi̬i̬n; kiilukastist om nätä, ku sügävält ta (veesõiduk) sehen istup Ran; laiv istuss põrhõld kivi otsan Har c. (leotatud linapeosid, viljavihke, turbapätse) püsti kuivama panema mõni paneb `istuma [lina] pihud Lüg; linad olid `istumas Rid; piu `võetasse alt `lahti ja lüiasse `topsti `isma; siis `löödi piu `lahti ja istutedi maha; [turba] mättäd pannasse [kahekaupa] `istma. mättäd `istvad Vig; [lattidest suve]köögi `moodi või sedasi pannakse linad `istuma Pai; [oasarral] lat́id `pańdi `õkste `piale, ja `sinna vihud `piale `istuma Trm; kui [linad] oĺlid kõvas liust jäänd siis `istust nad `rohkem väĺlal SJn d. (kuu või päikese asendist) ku `päike vi̬i̬`pinda istub, siis on kell kaksteist Hää; kuu istub `õhtust (tõuseb hilja pärast täiskuud) Pee; kui kuu istub (on poolpüsti), siss tähendeb `aigust ja sula Hel; kuu luvvass `istuh (on loomise ajal vähe kallakil) Se e. kuskil olemas või juurdunud olema pää valutass, ma ei tijäʔ mis tallõ `sisse om `istnuʔ Kan; mul om nii suur valu, et turja pääl nigu istuss Krl
4. sobima, passima `istub iast nagu valatud (valmisrõivast) Jõh; Seike istumise amet äi istu mulle mette üks pörm; See asi äi istu (pole õige), sii oo midagi keereldi; Uks istub täitsa tipp-topp Kaa; Sa maitsed ühte ja teist, toit ikka öieti äi istu Pha; sene rätsepa tehet asjad `istuvad küll Käi; rätsep `voatas ja `proovis, kudas pintsak istub Kos; tomat minule ei `istund (maitsenud) VMr; Mõ̭nõlõ poisilõ istuss taa piḱk hiuss periss `häste Rõu
kiriku|võlg fig (taevasest karistusest) tüttär võeti kerikuvõla eest (suri) Jõh; kui sornd on, siis kereko`völgade eest ära `vöedod Käi; lapsed `võeti kirikuvõla eest ää Pil
kohus1 koh|us(s) -os(s) üld (-ss V; ku- Vig Mih; n `kohtu Iis); g `kohtu, -o /`kosto Kod/
1. kohtuasutus; kohtuhoone; kohtunikud ühest `kohtost tuleb, `teise lähäb; oma süü peräst `kohto ust ei õle `lahti tehnd; kohos ei õle kenelegi võid`leibä `andand Lüg; `Kohtu `uksi on `kerge `lahti teha aga `raske `kinni `panna Jõh; kohus `muistas sene elosa kugo `kolmest `sutkast `puuri Vai; no vana `kaibas kohtu, `kaibas `kohtuse poisi Ans; see Aadu oli ise `kange mees, ega kohus es aka ta `päälegid mette‿nd; pole see `kohtu minemine nii `kerge `ühtid; `kerged on `kohtu uksed `lahti vötta, äga pole nad nii `kerged `kinni `panna Khk; musta korbil `olle `valge sulg olnd, sellega `olle `kohtu `kirju kirjutud Vll; Siis peab `kohtu käsk olema kui täna peab `välja minema Pöi; iga koolimaja sees oli `enni kohos Mar; läksid `kohtu `õiguse ede Tõs; kohos mõist kolm tuhat `trahvi Kei; selle mehega käisin kõik linna `kohtud läbi Jür; si̬i̬ käib õmad pääväd `mü̬ü̬dä `kostoid; `kohtokasak õli, kes `õikas tuńnistajaid `sisse; mõned vanass `pelgäsid `irmsass kohot, ei suanud kedägi kõnelda `kohto eden Kod; kohos suńnib `lepmä KJn; `kohtu ehen piat sa `õigust tunnisteme Krk; elu aig pid́äs sedä näpu ametit - - kes temägä tolleperäst `kohtude läits Ran; kohuss `küśse et, kas sa tapat inimese ärä, ku peremiss käseb Puh; külländ lätsivä pereme karjustega `kohtude, et om nii `ulka `kurja lasnu tetä ja Nõo; mu veli oĺl siihn `kuhtuja˛o (kohturingkonna) pääl, ma oĺli jälle tõsõ̭n `kuhtuja˛on; anna mullõ kätte tu̬u̬ asi, siss ma ei lähäki `kuhtullõ Har; sa˽kaibanu˽`kohtohe, ma˽`masnu˽su kah́o kõ̭gõ `vällä Vas; ta maśs är `kohtolõ, tä ost́ är `kohto; lät́s sinnäʔ kohtu pääle Se; kohut käima kohtu teel õigust nõudma, protsessima Akka niid suga (sinuga) kohut keima (vaidluse lõpetuseks) Kaa; Kaiba, kaiba kaśsile, koeraga käi kohut (kaebajale lapsele) Hää; kesse `nuabriga akkab kohut `käima Juu; ni tark poiss oĺl et, käve vi̬i̬l herräga kohut kah Vas; kõvaga `maelda (maadelda) om `hiitra, ni rikkaga kohut `kävvüʔ Se || fig jo `viimpse pääva `kohtu ees aru saab Khk; Kärts ja põmm nagu Rakvere kohus (äkiline inimene) Han; siis aga tulid `kohtud, akati `kohtuse vädama (pulmanali) Aud; Lähmä kohto pääle (sauna) Räp
2. kohtuprotsess; õigusemõistmine eks sie `maksa `maksud kie `langeb `kohtoga Lüg; juba se kohus tulegi käde Vai; nüid on kohus üle keind, jo nüid jäävad rahule Khk; Vanasti oli `randas `öigus ja oma kohus; Seiu `paergus alles `kohtu all; Kohus `jääje äe, poisid leppind äe Pöi; parun ja ärrad, nee olid nee `kohtud Käi; ega ta muidu maksnd, `kohtuga `pańdi `maksma; vale tuńnistajate kohos oo pooleli Mär; kaks tükki `olla `kohto kõrvast kuulajaid (kaasistujaid) Juu; mõessab `kohto ärä et kaks nädäläd; kohos tuleb ette, ommen lähmä `kosto Kod; Ja kohust ei ole `täämbe pääväni tullu Hel; siss `tuĺl tolle kuld uuri pääle kohuss, `varguse kohuss Nõo; tetäss `kuhtulõ otsuss pääle Har; ku teol `käüdi, egass siss `kohtit es olõki, siss egä herr mõiśt uma vallalõ `kohtu Se || süüdistus, hagi nimä `oĺli henne vahel kokku leppünü, mi vana oĺl `kuhtu tagasi võttunu; küll mõistõtass se kuhuss töhjäss, ku˽tuńnistaja ette tulõvaʔ Har; kohut mõistma vaidlust või tüli lahendama; otsust tegema; karistust määrama kohus `möistmata veel, tεεb mis sält kuuleb; mis sa tuled meitele kohut `möistma, me `saame ise `korda Khk; vanemad tulid laste vahele kohut pidama Mär; eks ma jälle porguga `mõistsin ta [= ussi] `kohtu ära ja lind sai oma pojad ilusti kätte Amb; naesed mõessavad kõhe `kohto ärä. ku ülesi tõesevad [vestlemast], kõhe õtsus käen Kod; odo·t konnakõnõ, küll pardsipoja `sullõ `varsti kohut mõestava Nõo; jätämi kuhuss jumalõ `mõistaʔ Har; ja sääl sõss olõvat kahrulõ kohuss äräʔ mõistõtu. kahr tapõti sääl äräʔ Räp; c. aru, mõõt Ega selle üle kohut ei õle, kas see labida varss tsipa pikkem on vai Trm; mess ammaste taga, si̬i̬ om oma selle üle kohut ei ole Ran
3. naturaalmaks mõisale või kirikule siis oli `kohtu `vilja `maksa veel sügisel, neli vakka rugid ja kaks külmedud; oh mina `vaene vakulammas, Kuresaare linna `kohtuoinas rhvl Jäm; `mõisa `viidi ikke koa kohot, kukkesi ja kanu, linu ja; `kohtu `oinad `viidi, puhastati ja ariti ää, siis `viidi `mõisa, see pidi `kohtu eest olema Juu; peremel oli `õigus `viia `kohtu lammas ja `kohtu kott JõeK; `Kohtulõngad kedräti mõisale nigu üks kiu, ega jämedad ei `võetud `vastagi; Kui talud said ära `osta - - siis kadus `kohtu`lõngade `viimine kah ärä ja `kohtulammast kah enäm ei `viidud KJn; `kohtulammass suidsutõdi `mõisahn ärʔ ja magasiaidah́n vilä seehn hoieti alalõ Rõu; [vanasti oli] `kohtu lõig `kohtu lammass, `kohtu kana Plv
4. õigus kille kukur senne kohus, kenne vägi senne vöimus Emm; Teeb mis ise tahab, ei kohut kuskil Han; `õsnud tälle kapp: si̬i̬ one `õigus ja kohos Kod; `antke sandil mis sandi kohuss Krk; kel kot́t, sel kohuss Nõo; õiguss nigu tetäss, kohuss nigu mõistõtass Vas; imäl om kohuśs mullõ lüvväʔ; imäl om kohuśs minno tõrõldaʔ Se

nuhtlema `nuhtlema Hlj Lüg, da-inf nuhelda S Mar Kul Mär LäLõ HaLä JMd Tür VJg TaPõ/ma-inf `nustle|ma, -mä Kod/ VlPõ Trv Ran Puh(no-) San, nuhella Kuu VNg, `nuhtleda Jõh Vai Iis; `nuhtlema, da-inf nuheldaʔ, no- Vas; `nuhtlem(e) San, da-inf nuhelde, nohelte Hls Krk; `nuhtlõma hrv Rõu/-mma/ Plv Räp, da-inf nuhelda Khn, nohõldaʔ Vas

1. karistust täide viima `Lapsedki said vahel nuhella pia`aigu `ilma `asjata Kuu; Isa ei `tahtend `poiga `nuhtleda Jõh; kohus `nuhtleb kurjategijad Vll; poiss saab emä käest nuhelda Mar; alam rahvas `viidi `talli ja nuheldi kere läbi Mär; Ää lase oma lastest undi kutsikud kasuda, õpeta ja `nuhtle neid Han; `mõisas said vanaste keppega nuhelda, selg oli päris sinine ja verine Tõs; kes varastab, seda nuheldase Tor; ta `nuhtleb ise ennast Ris; piima oled sa ikka ää joond, nüid sa soad nuhelda Hag; [ta on] nuhelda saand mitu `kõrda Iis; nuheldasse sinuda, ku õled kuritegu tehnud Kod; iga keriku juures on õllud `sambad - - kis maja põletand ehk `tapnud, nuheldud sial Pal; poiśs peab `suama nuhelda Plt; nohelti `mõisan - - mea‿i ole küll nohelte saanu Krk; tüdrukit nuheldu kiriku tulban, tulp ollu kiriku turu pääl Hel; [koolis] vahel nuheldi kah, kui `koerust teevä Ran; kubijas - - mis kõvõrust (eksimust) nägi, es jätäʔ `nuhtlõmadaʔ Räp
2. häda, katsumusi osaks saada laskma tämäle nuheldi sie kätte, et tä `luodust `tiutas; jumal `nuhtleb vanematte pattud `laste kätte Lüg; mis nee inimesed teind on, et jumal neid sii nuka pεεl nönda `nuhtleb Khk; jumal‿o põllu üsna ää nuheln see `aasta Muh; jumal äi jäta `nuhtlemata Rei; nende patod nuheldakse nendele kätte Kul; jumal `nuhtleb `põldu, ei anna `vihma Tõs; Mia olõ mere käest küll nuhelda suan; Tiä, mis pattu mia tein olõ, et mjõnd sedäsi nuheldaksõ Khn; jumal `nuhtleb tedä nüid, eks ta ole küll `kurja teind Juu; põld `nuhtleb mind tänavu JMd; jumal `nustleb kätte kõlmandasse ja neĺjändäss `põlve, ku ülekohot õled tehnud Kod; jumal `nuhtles mind - - jäin nõnda `vaesesse Vil; kas siss jummal nüid rahvast nõnda `nuhtlema nakap, külläld om inimesi joba noheldu Puh
3. peksma; kolkima `tõine `nuhtleb tõist Lüg; Lähme `sauna ja `nuhtleme patuse ihu `pehmeks Pöi; `nuhtles võid putku sihes Muh; [rukki] laed `pandi maha ja siss akati vardaga `nuhtlema Kse; selle pial oli siis üks mees, kes näid (pulle) siis `nuhtles seal Tõs; vinnid, arjase nupud `võeti `väĺla, pärmiga `määrsid ää ja siis vihaga nuheldi Vän; mis sa `nuhtled seda `koera Saa; obust nuheldasse Lai; puĺl oĺl ärʔ noheldu, tu̬u̬ oĺl vaga nigu vu̬u̬n Vas || te olete täna üsna `easti seda karet nuhelnd (niitmisest) Vll
4. rassima, pingutama mis ma vana inimene surma ees enam `nuhtle Mus; `andis nuhelda, et `öhtaks vastale soaks Jaa; `nuhtle päe läbi `kaarida, kõht tühe koa Mih
Vrd nuhklema

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur