[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

põrgu `põrgu Lüg IisR Pöi Muh L(-o LäPõ) K I eL(-o VId), `pörgu Jäm Khk Kaa Vll Hi Noa Ris, `pergu Kuu VNg(`por-) Vai

1. allilm, surnute ja pahade vaimude asupaik; usk patuste surmajärgne karistuskoht inimine piab `porgut `kartama VNg; kie seda tiab `üella, mis sääl `põrgus on Lüg; pahad inimised `saavad `pergu Vai; `uskmata inime, ep usu midad, jumalad pole, `pörgud pole Jäm; kes tańtsib, see pannakse `pörgus tuliste kivide peal `tańtsima Vll; `Põrgu oli pappide jutu `järge kuratite eluase Pöi; vana kurat‿o `põrgus Muh; äi sina saa `pörgus ka seda pattu `andeks end Emm; sured ää, lähäd igävese tulese, see oo `põrgu Mar; `põrgu, `senna jo kurjad inimesed `kohtopääval visatse, siäl siis põlevad Tõs; `põrgu ei saa täis ega saa `mõisatöö ükskord lõpetud mette vns Aud; `pörgu ja taevas, mölemad on teises ilmas Ris; kes `põrgu suab, ei sua `taeva JMd; mina olen `põrgus käind ja vanakuradid näind, tal kõht ies kui taaritõŕs ja saba taga kui õlekõŕs nalj VJg; tare külm nõnnagu `põrgu Kod; eks tema ing soa ike `põrgu Pal; ei sua `kuskil enam elada, mine `taeva või `põrgu Ksi; palav ku `põrgun Trv; kunass saa `põrgu täis, kunass saa `mõisa `tahtmine tasa vns Hel; mes mul viga `põrgun olla, söögi-joogi prii, tule palava, kõ̭ik illuss `valge nalj Puh; mõni saap `taivade, mõni lääp `põrgude, mõni jääp kate ilma vahele Nõo; no `põrgun vanatońt su kõrvõt argiga Kam; kis `hindä pu̬u̬, tu̬u̬ lätt `põrgulõ Krl; põrgun kuradi sinnu `kiskva ja paigast `tõise `viskva Har; `müütnik oĺl patanõ, nu̬u̬˽`lät́si˽kõ̭ge uma hõpõ ja kullaga˽`põrgohõ Vas; `taivah andass tat́i`ru̬u̬ga (seenesuppi), a `põrgun `põrsalihaga `kapstit Se; hüä hing lätt `taivalõ, patanõ hing lätt `põrgu Lut

2. piltl (raskete tingimustega paigast või olukorrast) `Juodik mies tegi `naise ja `laste elu `põrgust IisR; kisumine ja `mütmine oĺli ja kisati, sääl on `põrgu `lahti Saa; mees on `pulmas, obune `põrgus (mees kõrtsis, hobune õues ootamas) Rap; ega selle `tüega siis nii `põrguid ei old Kad; olõ õi ma säändsen `põrgun olnuʔ, ku siin Rõu; Lärmäkäss, tege elo `põrguss Plv; põrgut tegema riidlema, läbi võtma Küll `tehti `meile `pergut, `kärküs ja `huiskas kebiga Kuu; Senel taris pörgut teha Emm; aga ma tegin tal `põrgud, siss käis minema kui üks kera Saa

3. kirumis- ja vandesõna Oh `pergu, ku se kuol`meister oli tige; ei `tiie, kus `pergus sie teräv pussnuga on Kuu; Mis pagana `põrgu pärast sa seda tegid IisR; mine `pörgu `eese jutuga Khk; oh sa `põrgu läht Var; mine `põrgu oma obuserasvaga Jür; mingu `põrgu, mina‿p sua kedägi tehä Kod; sa võid `püstijalu `põrgu `minna Plt; mine korat `põrgu õege Trv; orik sia sapi vedelik `lasti pudelide, mes `põrgu rohi ta `oĺli Ran; midä `põrgut sa makat Nõo; minge `põrgude kõik Kam; Imätsel vähäl - - um i̭nnõ˽mari, tu̬u̬ um `põrgu hüä süvväʔ Rõu; käü˽`põrguhe Räp; mine˽sa `põrgu peräle Lut

4. pöörane, metsik Peris `pergu palavus on `väljas Kuu; tõru koor, see on nii `põrgu `sitke; Täna on `väljas päris `põrgu ilm, sajab ja `tuiskab Pöi; küll näd one `põrgu südämegä inimesed (kalgid) Kod; vanemast pääst põlnd `vooris `käimist, si̬i̬ oĺli ka üks `põrgu amet Vil; tu̬u̬‿m om üt́s `põrgu `vindse puu Kam