[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

karge1 n, g `karge Kuu Hlj RId Jäm Khk Rei Mar Tõs Tor spor K, Trv; n, g `karke Pöi; kargõ g `karkõ Khn
1. a. (karastavalt) külm `länne puol `rannal on `ninda külm vesi, `ninda `karge Hlj; vilu `karge piim, `äśti `karge joogi jäuks Kos; külm ehk `karge, ei `targe `olla KuuK; aĺlika vesi on `karge JMd; sügise esimise külma aeg oli `karge tuul Lai; `kupre·śse õppes tegeme külmä `karge vi̬i̬ sihen Trv b. kergelt külmetanudJuu JJn vahest on küĺm, siis `tõmmab moa `kargeks Juu; rohi on aeva `karges kohe, kui rohi on juo `valges VJg Vrd karas
2. värske, närtsimata (juurvili) `karge `kartul Tõs; see on veel `karge koaĺ Juu; `karge koaĺ, põle tohletand ega midagi Kos; `karge õun; lehed on vihmaga `äśti `karged, aga kui pala on, siis on `näŕtsind VJg; lehed on `karged viil `kastest KJn
3. kõva a. poolkõva, pehmeks keemata (juurvili) tihvel oo `karge, põle `iästi pehme Tõs; koaĺ on nii kõba ja `karge, see ei süńni `süia mitte Juu; `karge kardul Plt b. kõva, sitke Kui võrgu silm `laasis oli, siis keedeti võrkkusi lepa `okstega, siis võttis nii kenast `karkeks, oli `jälle teravam `püüdma Pöi; see on nii kõba ja `karge ein `niita Juu c. kare, lubjarikas (vesi) vesi oo koa `karge, kõva, põle pehme Tõs; kõba `karge vesi, võtab silma näo kohe `kestama Juud. ülekarastamisest rabe (raud) `karge `kerves on ku `kuuse `õksa `raiud, siis lüob `kervel kõhe tükki `välla, sie on siis `liiga `karge Lüg; külm `karge roud Rei
4. karm, vali, kuri meil õli vookt kerikuõppetajast, sie oli `karge vanamies Lüg; Ta oli `karge `lapse `vastu Jõh; kaŕge südamega JMd; `karge südamega ku teise `peale alastust ei ole VJg || „kartlik, metsik“ `karkõd luõmad Khn
5. kibe, kange (maitse või mõju poolest) Eks suvel `täüdüväd `olla kalad `oite `karged (soolased), neh eks `muidu `lähteväd habaks jo Kuu; viin on `liiga `karge, `tarvis magusast tehä; sie tubaka `palla üväst, ei ole `karge; `karsitsa (sinep) on `karge; `viidigad, nie on `karged, neil on `oige `palju sappi; moned keriksed on `kimburad, tekköd `sauna `kargest, `karge `löülü Vai
Vrd kare1
karge2 kare2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur