karge1 n, g `kargeKuuHljRIdJämKhkReiMarTõsTorspor K, Trv; n, g `karkePöi; kargõ g `karkõKhn 1.a.(karastavalt) külm `länne puol `rannal on `ninda külm vesi, `ninda `kargeHlj; vilu `karge piim, `äśti `karge joogi jäuksKos; külm ehk `karge, ei `targe `ollaKuuK; aĺlika vesi on `kargeJMd; sügise esimise külma aeg oli `karge tuulLai; `kupre·śse õppes tegeme külmä `karge vi̬i̬ sihenTrvb.kergelt külmetanud – JuuJJnvahest on küĺm, siis `tõmmab moa `kargeksJuu; rohi on aeva `karges kohe, kui rohi on juo `valgesVJgVrdkaras 2.värske, närtsimata (juurvili) `karge `kartulTõs; see on veel `karge koaĺJuu; `karge koaĺ, põle tohletand ega midagiKos; `karge õun; lehed on vihmaga `äśti `karged, aga kui pala on, siis on `näŕtsindVJg; lehed on `karged viil `kastestKJn 3.kõva a.poolkõva, pehmeks keemata (juurvili) tihvel oo `karge, põle `iästi pehmeTõs; koaĺ on nii kõba ja `karge, see ei süńni `süia mitteJuu; `karge kardulPltb.kõva, sitke Kui võrgu silm `laasis oli, siis keedeti võrkkusi lepa `okstega, siis võttis nii kenast `karkeks, oli `jälle teravam `püüdmaPöi; see on nii kõba ja `karge ein `niitaJuuc.kare, lubjarikas (vesi) vesi oo koa `karge, kõva, põle pehmeTõs; kõba `karge vesi, võtab silma näo kohe `kestamaJuud.ülekarastamisest rabe (raud) `karge `kerves on ku `kuuse `õksa `raiud, siis lüob `kervel kõhe tükki `välla, sie on siis `liiga `kargeLüg; külm `karge roudRei 4.karm, vali, kuri meil õli vookt kerikuõppetajast, sie oli `karge vanamiesLüg; Ta oli `karge `lapse `vastuJõh; kaŕge südamegaJMd; `karge südamega ku teise `peale alastust ei oleVJg || „kartlik, metsik“ `karkõd luõmadKhn 5.kibe, kange (maitse või mõju poolest) Eks suvel `täüdüväd `olla kalad `oite `karged (soolased), neh eks `muidu `lähteväd habaks joKuu; viin on `liiga `karge, `tarvis magusast tehä; sie tubaka `palla üväst, ei ole `karge; `karsitsa (sinep) on `karge; `viidigad, nie on `karged, neil on `oige `palju sappi; moned keriksed on `kimburad, tekköd `sauna `kargest, `karge `löülüVai Vrdkare1