kargama`karga|ma, kara|taüld (-daʔV; -me, -teHlsKrk(-de) Hel; -mõ, -me, -deSan; -maieLüg; `kargamaJämAnsKhk; da-inf `kargadaRMusVll, karrataHanMihAud 1. a.hüppama, hüplema nii `pitka pistent `sööstand nönda kut uńt ümber Rüssa pau `kargandJäm; `kargas ahju‿pelt mahaKhk; urt lammas kes armastab üle aide `kargadaMus; obu `kargab ühna `kraaviMuh; pulmarahvas oln hundid ja läin keik karates `metsaPhl; `kargas maast `vilksti ülesMär; Mia `jõutsi parajuttõ üle pao karataKhn; mes `aśsa te löhote ja `kargate ühtepuhko pealRis; kui `veised kevade `väĺla lased, siis löövad `kepsu, `kargavad ja üppavadJuu; lapsed `kargavad `reialAmb; obune nõnna ei `karga, aga lehm `kargab üle aa küllAnn; üpates ja karates lähäbVJg; obune `kargass `püstiTrm; `kiissel ei `anma `rohkem `jõudu kui üle aia karataKod; sääd nagu peni üle aia `kargamaTrv; vanan ää eläde, sai süüvvä, sai karateHls; oravakese `kargava puu otsanPuh; mis sa `kargat ilma aegu, kas sa paigal ei või `saistaSan; pih́tpimme sügüse ü̬ü̬, `karga vai `soelõ `säĺgä, midägi ei näeʔUrv; ma˽`karksi üle kraaviHar; kunnaʔ eläseʔ vi̬i̬hn ja `kargasõʔ kuivalRõu; `karksi (tulin) üle läve sinno `kaema ka siiäʔ; Karga no häste (hüvastijätusõnad) Räp || figmõts `kargap `kaala (on lähedal), aga maea om lagunuNõo || figmis sa `kargad üle `tähtede (jätad tähti vahele), loe korralikultJuu; aidu kargama üle aia hüppama (pahur loom) Kiuduga oli `risti küll, see `kargas `aiduPöi; obone akas `aidu `kargamaKJn; loomadel `pantas pia jala `küĺgi kui `aidu `kargabSJnb.hüppama, lendama, põrkama, viskuma rahe terad - - nagu `aavlid `kargavadJõe; sädemed `kargasivad lageLüg; kala `kargas `riistast `välläVai; Kena ilmaga ääre kalad `kargasid vee peale ölesPöi; paĺl `kargas tagasiJuu; siss karass tuli räni küĺlest pessu `külge, pańd pessu palamaNõo; tulõ kipõn karaś ahost `välläVas || figimä `vi̬i̬di ussõst `vällä, arm karaśs `aknast `välläKan; || võpatama – KrkTMrSema äkki midägi kuule, ma karasi periss (ehmatades) Krk || üles-alla kõikuma laev lähäb `kargama. mõni paat karata üht`jooni nagu obuPöi || pritsima vesi `kargab nüid ülespidi, kui mõni sõedab `vankregaJuu; vesi `kargas `vasta `siĺmi koheVJg; mädä karas nõnnagu vuratasKod; `varva vahelt `kargas vesi `väĺlaPlt; `kargass veŕi `rõividõ päle vai käśsi päle lihonikilSe || om nii külm, et täheki `taivah `kargasõ̭Se || kiiresti levima tuli `kargab laiemalleJuu; tuli `kargab `kange tuulega laialiKos; tuli karaśs laialõKrl || kokku tõmbuma inne `vaĺmist tegemist vinütädäss (võrgulina), siss ei `kargaʔ nii kokkoSe || pekslema, ägedalt tuksuma süä `kargass ku ärä `eitütKrk; oi kuidas veri jamsip, soone `kargava (pulss väga kiire) Nõo; nakass süä `kargama siseh, pess nigu jõ̭ḿpsSe | karand lagi karand lagi oli sedäsi, `laudest `löödud nõnna et, kaks tükki oli `vastamesi, kaks `lauda, ja kolmas oli seäl vahepeälJuu || figKis oma naise maha jätab ja teise `juure läheb, si̬i̬ on üle ti̬i̬ `kargajaHää; jalg on ää karand (nikastanud); karvad `kargasid pea lae peal kokku (ehmatusest) Juu; tämä `kargab kui raud `silmä (ütleb teravusi); kui üle kruavi `kargama akad, piä silmäd `lahti (naist võttes ole ettevaatlik) Kod; karaśs kate jalaga õnnetuse `siśseRan; ta `tah́tse mul perä `pääle karata (tikkus kurameerima) Ote; tu̬u̬ `tütrik oĺl üle aia karanuʔHar; aja sitta asjale, karga ise kannule inimesest, kes oma ülesandega toime ei tule aja sitta aśsale, `karga ise kannuleJõeK | kaela kargama a.peale kaebama – Hää; b.teravusi ütlema ma `ütlen kedägi, siis ta `kargab kõhe `kaala Kod | lakke (~ pilve) ~ nahast (~ närtse seest ~ pükstest) välja kargama a.väga rõõmustama `ninda `ruemuss kohe, et `kargab lakkeHlj; minul õli nõnna üvä mi̬i̬l, et kas karata nahass `väljäKod; nüid om `sääntse ää mi̬i̬l sul, nüid `kargass kas või `närtse sehest `vällä; mul nõnda ää mi̬i̬l, et `kargass kas või `pilve Krk; hüä mi̬i̬ĺ sai `väega, hot́ lakkõ annaʔ karadaʔSeb.kiitlejast, suurustajast mõni om väegä `uhke, `kargab vai nahast `väĺlä, keksib ja eputab Ran; tahat ummi `närtsa seest `vällä karataʔ uma `uhkusõgaSe | naba karanud veninud naba om är karanu, ärä liigutetHls; mia tõsti toda mahla `tüńni ja, tõsti `endä ärä, naba karass paegald äräNõo; naba om no˽`tõistõ `paika karanuʔHar | ratsa kargama kanga kudumisveast niide kord soeb `sisse kui sool jalgutid ukka `lähtavad `muljudes, siis akkavad äärepäältsed löŋŋad `ratsa `kargama, ei vöta kudet `sisse metteKhk 2.tantsima – SeLutKralasat́skit karatass; pühil`aiga õks `tansti ja karati; t́sura ĺei `kiika, `tütrik karassSe; `kahru `kargama; rasõhhalõ karatassLut 3.kiiresti, ootamatult toimuma, tekkima a.äkki tulema (haigus, viha jm) `jookseva `kargass `jalgaJäm; naŕr `kargas ihu `sisse; `kargas äkist viha täisKhk; ma `tunsi pölve `sisse `kargas naa `aigeVll; siis `kargas moole rooś, `kohkomisest `kargab roośMih; kui ma üles tõuse, põlvetesse `kargab nii suur valuKhn; tääle oo luu roos `karganPär; veri `kargab palesse; vesi `kargas `silmi; `kange kramp `kargas pöia `sisseJuu; sõna pialt `kargab vihasestPal; karaśs viha täisTrv; karaś vihatses ku üits tuliKrk; `kargaje ru̬u̬s, si̬i̬ kes `kargap ihu `mü̬ü̬däKrk; mia sai tolle leeväraasu suhu susata, `tu̬u̬gi karass `kurku (sattus hingekurku) Puh; veri karaśs näkkuRõn; mul tu̬u̬ sõ̭na karaśs `mi̬i̬ldePlv; ku `sü̬ü̬mise `aigo `kurko karaś, sõ̭ss täheńd tu̬u̬d, et kas saat `viina vai saat tõrõldaʔRäpb.fig`kargab nagu püśs täis (vihastab äkki) Koe; ei jõvva enese üle taĺlitseda, `kargab nõnnagu püss `täiteKod; elu ~ hing ~ süda kargab täis (~ üles) äkiliselt vihastama las `kargab temagi elu täis; ing `kargas kohe täisHlj; süda `kargas täis, kas mine käsitsi kallaleKhk; süda `kargas täis, `ütlesin kohe‿t siit suadik ja mitte enambKad; elu `kargas täis, ma kihuti tälle üte jõõdiRan; süä `kargass üless nigu kikkalSe | silmad kargavad tuld äkiliselt vihastama silmad `kargasid tuld täis VJg | tuli kargab silmist (välja) (terava, äkilise valu puhul) tuli `kargab siĺmist (`väĺlä) kui kederluu kohegi vasta lü̬ü̬d, siss tuli `kargab siĺmist (`väĺlä) Ranc.soojendamisel kokku minema (piim) – SaTõsRisNõopiim `kargas koguJäm; piim `kargab kogu, kui ta juba apuks on läind ning siis keedetasseKhk; piim `kargab soea ölle sees äraVll; kui pala aeg on siis piim `kargab ää, se `kargab juba `lehmi sies ää se piimRisd.äkki suunda muutma (tuul) tuul `kargab ju vahest nii äkist `teisse `kohtaJäm; tuul `kargab `ümber, otsib omale pesa, puhub kaksiti; pilve tonk tuli pääva ede ning `kargas tuule `pöhjaKhk; tuul `kargas `teiseleMus; Kui tuul seda`viiti öhest kohast `teise `kargab on sadu oodataPöi; `kargaja tuul teeb `kurja `ilmaHää; tuul on `jälle karand täna `teise `pooleJuu; tuul karand `teisi `kańti jubaLai; tuuĺ karass `põhjaRõu 4.haarama, kinni võtma; ründama, kallale tulemakuer `kargas `kallaleLüg; `kargas `rindo, votti `rindost `kinni ja akkas rapputammaVai; karga töö piha `kinni, missa `aegled; äkist ühed suured kääd `karksid mo `ümbre `kinniJäm; `kargas ammastega porgandi `otsa `kinni, `krahftik tüki `otsast εε; tangidel on uuled, nendega sa `kargad naila pεεst `kinniKhk; `kargasi kapa `körva `kinniPha; teine `kargab `teise `sanga kinni; saab näha, millal ta mu `kurku kinni `kargabMuh; `karga soppi kinni ja `puista kotist `väljaMuh; koer `kargas `reide `kinniRei; need `üiti `saapa tripod, siis karati nende `külgi `kinni ja tõmmati saabas `jalgaMar; [hunt] `olle `kurku `kargan obusteleAud; kui ma muido ei `ärka üles, `karga `varva `otsa `kinneRis; mõni tahab `lüia, `kargab puu `algu `kinniJuu; kuri kuer `kargas `näosse `kinniJMd; `kargas ammastega `kinni, `kargab kallaleTrm; karas ku uńt minu kallaleKod; Koer `kargab obusele ninasseLai; koer karaśs ammastega `otsa `kinniTrv; ta karaśs `rindu `kinni miulKrk; kes tsusip `penni, peni `tunnep `väega `tolle ära, `kargap vai nõna `küĺgeRõn || fig`täämbe om paĺlu küĺmemb ilm kui eilä olli, `kargab kohe `nõnna kui `vällä läädHel; peale kargama kärkima, riidlema, ründama Kui sa teise inimese läbi praugud, see nägu pragad või pääl `kargad, see `öeldaks kah põrgibHää; valitseja `kargas `tiume `pealeVJg; see on äkiline, kohe `kargab teisele `pialePlt; vallavanemp karanu kurjaste `pääle, et sul om edimene poig `vällä `võetu `toitjass, sedä ei saaHel; ku ma˽pääle `karksi, üttegi tü̬ü̬ińemist ei olõ teil `õiguss `tsüśkiʔHar; ninna ~ nina otsa ~ näkku ~ silmi(le) ~ harja kargama sõimama, kärkima, tüli norima Sie on `mõistlik mies, ei lähe `kellegille `silmille `kargama. Vana `kargas `kõigile `silmilleIisR; Kus pidi kohe silmile `kargamaPöi; `kargab `ninnä õma sõnadegaKod; tahap `persega näkku karataRan; ta `oĺli viha täis, karass mulle `arjaNõo; ärä sa nõ̭na `otsa karakuKrl; ka määne kusik vi̬i̬l ei olõʔ vai `kargas mullõ vanalõ inemisele `nõ̭nnaPlv 5.jooksma;ringi hulkuma Mes sa üöd läbi `aeva `kargad, et eit nää sis `millaski kodu magadaKuu; lips lops `viimne paar `üitasse ning siis kaks tükki `akvad `kargmaKhka.lõhkuma (hobusest) obone `kargas `neljalt jalalt, `tõmmas käest `lahtiLüg; märal oli `kargamise viga `juuresAns; obu akkas `kargma, `peksas rattad puruksKhk; obu läks `kargama, nagu suur tuut oli rataste allKaa; kui tuima poolt obu oo ja `kohkub, siis läheb `kargama, pire‿p lihagid nönda `kargamaJaa; obu läks `kargama, `lõhkus mehe ääMuh; kui obu `kargab, siis purustab kohe vankri ko ää ja jooseb isi ennast puruKseb.kappama, galopeerima obused `kargavad ummisjaluPha; obu jooseb `nelja, kui ta - - ülejala `kargabJaa; obune `kargab `neĺlaJuu; `kargas tuhat`neĺjaVJg; ku hobõnõ kaḿmitsaga karaśs, sõ̭ss kell tilisiRäp; ajagu‿i karatõh, las `sõita `aigu pit́eh; olõ‿iʔ illoś ku hopõń karatõh juuskSec.kiini jooksma kiil paneb looma nii `kargama, kihutama, et kas tulest läbiKrj; `parma paelu täna, loomad `kargavadTõs; `täämbä om paĺlu `kiinläiśi, eläjä˽`kargasõʔUrv; pasadsõ `persega vaśk aja karja `kargamõKrl; eläjä˽`karksi˽`hirmsadõ; eläje `kargasõ ku˽parmu ommaHar; kiili kargama kiini jooksma palabaga lehmäd `kargavad `kiili, sabad `seĺgesVig; ku parmu om, siss eläjä `kargava `kiini, and säĺlän ja, jooseva karjamaald ärä koduNõo 6.põgenema, pagemavang õli `kargand `välleLüg; `kargas kroonu teenistusest äraAns; `seiksed noored mehed - - vahest `kargasid käest äe, läksid `metsaKaa; `kostel `kargas saare otsast äraVll; löi mind nii, et ma `kargasi `koolist εεKäi; vangid `kargan vangimaeast ääTõs; see on sõea väest ää karandJuu; varas oli ära karandKos; siis `üeldi viel karand naine, kes lahutud naine oliJJn; Karjapoiss `kargas äraIis; si‿o nõnnagu kabeliss ärä karanud (kõhnast inimesest) Kod; läheb [naine] ää mehe juurest, siis `üeldasse karand naine, `kargand ää ju mehe juurestKsi; kroonu pääld ärä karanu soldatNõo 7.paaritama, sugutama obone `karga toist, on täkkolVai; piab mära täku `juure `viima karataKhk; oli tüdrugu ää `kargand, siis polnd muud‿ku vöta naiseksMus; naine oo ää karatudMuh; Muud amõtid põlõmtõ kui `kargab tüdrikäKhn; ärg `kargas lehma ääTor; Kasandu `kõrtsus oli suur `kargamese täkk, `laśsid märasi karataJuu; karas ära selle tüd́riku, siis võt́t äräKod; las ta `kargab pääle ärä, mud́u jääb lehm vi̬i̬l `ahtreseHel; perän siss nakass jälle `tõisi `tüt́rige `kargama, neid `oĺli täl mituRan; tu̬u̬ om `laskunu˽tu̬u̬l poisil henne üle karadaʔHar; naane om˽ar karanu, ku om rasõvat `jalga jäänüʔSe; tu̬ `tütrik om ĺäbi karatLeiVrdkaratama