kare2kare g `kargeS(g karePhl) Lä(g kare), g kare MihTõsJürKrk; n, g `karge Han; karõ g `kargõKhnsööt, murukamar; põllupeenar laheb pöllu `karge minna, jääb arimataJäm; lähme paneme `kargele `pitka magamaAns; läksid rugi pöllu `kargid `niitma; kivid korjati pöllu pεεlt ning `viidi `kargele; nüid sahatesse karet nüid äp ole änam `karge `kündi adradegaKhk; selle pöllu mis sii on, selle ma `kaevasi keik `kargest lasnagaKaa; kas nee pöllud jäävad tükkis `kargeks, kui luts (lutsern) ää kaubVll; `karge `peale viime `kaŋgad `leekimaJaa; vii `veised `kargepõllalePöi; ma `jätsi selle viletsa lapi `karge; muulikad kasuvad põllu karete pealMuh; Karet `künta ikka kahe obusegaEmm; Obu on `kargel `söömasRei; karel käies jäävad jalad araksPhl; põllud oo karesLNg; see maa on `karge jäändRid; maad oo kõik `kargesLih; mei aasime karet üleseKse; Võtame mõned `karge tükid, viime `surnu`aedaHan; põllud kõik `karges ja `kündmätäVar; lehmad sööbad kare pealMih; põld oo karese `kasvan; karet raiuti kirvestegaTõs; Kui `lassitõ põllud `kargõ `minnä, siis `kjõskõ ise oma `kargõsi kuaKhn; kas tede kare jo `küntud ooAud Vrdkaret1