[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kare1 kare Ote Rõn g -da R(g -ja Kuu, `karre Vai), Mar Mär Pä/karõ g -da Khn/ K I TLä(-õ Ran), g kare Trv; n, g karre Hls Krk; n, g karrõ Kam Vas Se; komp karõhõp Har
1. a krobeline, ant < sile, pehme kare `riie Kuu; `Maarja`kaski on neh vähemb ku `toisi `kaski, on karejama `kuorega ja lehed o ka karejammad Kuu; nii kare on, et ei `palja `jalgo voi `käia; `karre lumi otta `saapad `karvendama Vai; `sirge villaga oo karedama villaga `lammad Tõs; lumi sula `järgi küĺmetab karedase Tor; karmi villast rõõvas on liiga kare Hää; nahk karedaks lüön Ris; alb nahk lähab villerdama, kui kõbas karedas lumes käid Nis; paneme `liiva `ulka, siis sau lähäb `easte karedaks Juu; abe on kare JMd; karedate juustega on kuri Rak; riiegi one kare kui pesotamata Kod; liiv tiib savi karedas KJn; kitsi `soŕti `lamba, kõva ja kare vill Trv; kellel karre juuss, sel om pää `pehme ja `tarkust paĺlu sehen sel pääl Krk; mõnel `lambal olliva karõdad villad kui kitse karvad `püsti Ran; arukõjo om karedite lehtega Nõo || loomadel on mao sees kare, pala `veega `võetse kare maha Var
2. fig karm, tõre, järsk, kuri tää üks sańt inimene, va kare inimene Mar; ta on väga kare inimene Mär; küll on kareda südamega inime Juu; kare ja vali tõese vassa Kod; Ta on kare kui oriohakas Pil; sel om kare siĺm Hls; Si̬i̬ om karre inimene Krk; `ta‿lli kareda iseloomuga, aga ega ta mulle alb es ole Nõo; sa olõt karrõ `süämega Se
3. kärisev, räme, kähe (häälest) räägib karedaste, kareda äälega Tor; mul nisoke va jäme kare ääl Ris; kare ja räme eäl teesel Juu; laalab kareda jaalega JMd; kareda äälega kes krõmedast räägib VJg; `Meokas elab kuuse`metses ja karjub kareda äälega tsuu-tsuu, tsuu suu SJn
4. äge, kärea. kõva, (liiga) tugev, karm küll on täna kare `külmä Vai; Tänane tuul on `söuke suur kare Pöi; täna oo kare külm Muh; peab kare küĺm olema, kui meri ää küĺmetab Aud; ku märdipääväl puud lehen, sis tuleb külm ja kare taĺv Kod; n‿om tuuĺ karõhõp ku oĺl Har; `ü̬ü̬se oĺl karõ külm Plv || (liig)soolane mõni keedäb leeme ja pudrod ja paneb väga paĺlu `soola sesse siis `öötasse: küll oo kare leem, nii kareda leeme keetnd Mar; suìp om karõ soolanõ saanu Plv b. agar, kärme – Hls Krk emä olli karre tü̬ü̬ inimene, karre tü̬ü̬t tegeme; karre kotuste pääl (jões), kus vesi karrest ju̬u̬śk Hls; si̬i̬ om karre tü̬ü̬ inimene, temä ei väävelte tü̬ü̬ man; ää jooja vasik, karre `ju̬u̬ma, ei mekude sääl man Krk
5. karge, värske; tahe – Pöi Saa M spor T, Urv süä läit́s nõnda karres, süäme `jäŕgi sü̬ü̬ḱ olli; võt́t karret `külmä alliku vett Hls; ku sa `küĺmä vett `vastu saat, siss lü̬ü̬ süä karrepess, ku süä närb olli Krk; sü̬ü̬ `valget `klaari, tu̬u̬ ti̬i̬b südäme karedass Nõo
Vrd kahre, karge, karm(e), karune, kore, käre

kare2 kare g `karge S(g kare Phl) Lä(g kare), g kare Mih Tõs Jür Krk; n, g `karge Han; karõ g `kargõ Khn sööt, murukamar; põllupeenar laheb pöllu `karge minna, jääb arimata Jäm; lähme paneme `kargele `pitka magama Ans; läksid rugi pöllu `kargid `niitma; kivid korjati pöllu pεεlt ning `viidi `kargele; nüid sahatesse karet nüid äp ole änam `karge `kündi adradega Khk; selle pöllu mis sii on, selle ma `kaevasi keik `kargest lasnaga Kaa; kas nee pöllud jäävad tükkis `kargeks, kui luts (lutsern) ää kaub Vll; `karge `peale viime `kaŋgad `leekima Jaa; vii `veised `kargepõllale Pöi; ma `jätsi selle viletsa lapi `karge; muulikad kasuvad põllu karete peal Muh; Karet `künta ikka kahe obusega Emm; Obu on `kargel `söömas Rei; karel käies jäävad jalad araks Phl; põllud oo kares LNg; see maa on `karge jäänd Rid; maad oo kõik `karges Lih; mei aasime karet ülese Kse; Võtame mõned `karge tükid, viime `surnu`aeda Han; põllud kõik `karges ja `kündmätä Var; lehmad sööbad kare peal Mih; põld oo karese `kasvan; karet raiuti kirvestega Tõs; Kui `lassitõ põllud `kargõ `minnä, siis `kjõskõ ise oma `kargõsi kua Khn; kas tede kare jo `küntud oo Aud
Vrd karet1

kare3 n, g kare Pöi Muh Phl Rid Mar kari, kivine madalik rannameres, väike laid (tihti kohanimede põhiosana) Karede peal sai `jälle `vörku `lasmas `käidud; Karede vahel olid `söuksed `kitsad sügavad kohad Pöi; sellepärast ne `vehkalid `pandi, et laevad ep lähe karete peale; kared‿o `oopis ligemal kut lee`pealsed; kare oo vee all Muh; Pihla kare, Valge kare, Laŋŋe kare Phl; paet, mis on saand karele kraanatud; kare `üitakse kui vesi alati käib üle Rid || rand, kust meri taganenud – Mar Vrd kari2

kare4 n, g kare saadkeeritis karet kaarutama; kui einad `niisked olid, siis riisuti karesse Kei Vrd karendane