[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–30. vihik (a–osatama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

karp3 karp g karbi Käi Rei Hää Iis Ann VMr Plt, g `karbi R(n `karpi VNg Vai); kaŕp g karbi Sa L K M T Lut, g kaŕbi Vig PJg Tor Hää Kos Koe Kad VJg Trm Kod Pal Lai V, g karvi Vig
1. a. väike madalavõitu puust, papist vm (kaanega) kast(ike), toos `lahtinaine `karpi, pääl ei ole kaant; `pitska karp on `isna `tühjä Vai; kirjuduse karp (sulgede jaoks) Rei; `piśke laps sureb ää, tehasse puusärk nagu `väike kaŕp Kse; tanude kaŕp, rät́ikud ja pluused olid ka selle sees PJg; [karp oli] koolutud puust, nõeluti `kinni kas `vahtra pinnaga Vän; kirjutuse kaŕp on `niuke, kus kirjutuse asjad sees on Juu; `kartuse tubakas oli `kaŕpide sies Kad; poodi karbiʔ; `persealosõ kaŕp saanil vai pińkrat́til (pikkvankril), määnest `aśja ostat liinast, panõt sinnä `sisse Se || pilli karp veski võlli laagrikaitseVar || `kaŕpe tegema. `kaŕpe tetti vana-`aasta `õhtu, `papre tükikside `pääle kirjutadi: surm, `aiguss, leib, suul, matussa, pulma, keerutadi `rulli ja `panti karbi `sissi, `karpi raputadi ja sõss `lasti egat võtta, mis `kennigi sai, kes pulma sai, sii rõõmuśt Pst || `karpi `laskma puhasnurga sälku raiumaHar || fig kärakaŕp viiulKhn || fig mis `sõukse `väikse karbi pääl teha (väiksest laevast) Hää || fig Kudas karp nenda kaan (ühesugustest abikaasadest) Pha || fig mul pεε nagu kaŕp `otsas (pea on tühi) Mus b. ümmargune või pikergune puust (hv tohust) kaanega nõu toidu hoidmiseks ja kaasavõtmiseks `karbid `vahtra `pinnast siis `õmmeldi `vahtra `killuga kokko, mõned `õmblevad `sulgidega - - neid käis kaks tükki `päälessutte Lüg; saarest koolutati karbi kered, puust `pandi põhjad `alla Muh; `kaŕpe sees o või Vig; `enne olid ikke vöi ja kala karbid, kui moesa vaemoks `käidi Ris; vanasti oli kasetohu kaŕp, kus käis liha, silgud sies Kos; karjatsel olid puu karbid, kus sies olid silgud VMr; kahe puolega kaŕbi tüö on nisama kui kilimitu ja mat́i tüö - - põhi ja kaaś käib nisama vaĺtsiga `sisse Trm; kalad õlid `kaŕpe siden, üväd su̬u̬red kaŕbid, paad kuaned vassakuta Kod; karbi olli, sarapu keri ja kuusest põhi ja kaaś Hls; kolme päevä kaŕp (millega võeti kolmeks päevaks toitu kaasa) Krk; kui `nurme `minti, siss `panti kaŕp kala täis, kas `silku vai eeringet Nõo c. sahtel lavva kaŕp; kivoda `kaŕpi `panti laadunat ja küündlit Se; um lavval kaŕp, kaŕp `säetass lavvust Lut d. kummut kaŕp kohõ sjondsa `rõivaʔ pandasõʔ, mi˽kutsum kamot, miśsi `rõivaʔ kõik `pantuʔ sinäʔ `sisse, iks `kiskväʔ vallalõ ni `võtvaʔ Lut e. kirst (panipaik)Kra f. sumadan, kohver haŕokõsõ nu̬u̬ʔ käveʔ karbiga, võt́iʔ haŕasit ja vanno `harjo Rõu; kaŕbih oĺ tu kraaḿ (harjuskil) Se g. lindude pesakast Musträäst juo vilistäb `karbi iess; Tien keväjäks `musta`räästa `karbi Kuu; [kass] käib aga `piilumas kuldnoka `karpide juures Kad h. lambi kaŕp `pandi söömaaeg `ända pidi seina pau vahele Khk i. madal plekkpurk, -toos kilu `müüa `vaadis ja `karbis Vai; ta `ostis ühü karbi `viksi Mär; kõik võsu jäär `kaŕpa täis, tillukesed plekktuasid (konservikarbid), süägi liha siden; õlgu kaŕp miäret võetud Kod
2. limuste koda, karp nilvakas, kaŕp seljas - - säält ta tuleb, venib `väĺla Kär; konnakarbi kest Mar; tigu oma karbiga `roomab Tõs
Vrd karbe, karbik

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur