kapp1kapp g kappaR(g kabaKuu; n, g kappaIisRVai), g kapaePM 1. a.ümmarguse põhjaga laudnõu, kapp otta vett kappagaVNg; joi kappa täis olut `välläVai; souna, sia, lüpsi, taari kappJäm; nee kapad olid `mitmes arus, toobist viie toobini; kappade sihest `joodi ning `pestiKhk; kappu igamees tegi omale iseMus; kapaga visati `leiliPha; kapal o kirjad peal; piipkannuga `väεti õlut kappade `sisse (pulmas) Muh; kapal oli üks körv pεεs, kus sa `kεεga `kenni akadKäi; vanad söid `piima kapast, lapsed puu kibustRei; piim oo kappe seesVig; koera lake oo kappas, eks ta söö sealt kui ta tahabKse; kapaga sai `silmi pestaMih; `lehmi `lüpsti lüpsi kapagaTor; `ammo ne pesukausid tulid, kapa siest `pesti `enneRis; oli mitu kappa majas, vasika joodu jäuks ja põrsastele söögi jäuksKos; Kapp oli kuuse`laudadest, et `kergem oleks, paju või tominga vitsad pial, kõrvast `oiti kääsJür; siĺmavie kapp, et `siĺmi `peśsaVJg; ainult kapad on ilma koanetaTrm; kõrraline kańd kapaga `toito näile (härgadele) Kod; saunas on kapaga ia vett `tõsta, plekk lääb tulisestLai; teind metsavahile siis `pangesi siin ja kappasiPlt; kapp on kahe kolme toobine, kibu on `veikse aśja nimiKJn; toobist suurepe kapa olli söögi vett patta `tõstaHls; kapp, kellege `lõunu visats; `lehmi nüssets ka kappaKrk || figõlu nüid üiavad õlut `jälle kappa. `tehti salaja, küsiti ons kappaKei || figKallab naa kut kapa εεrest (vihma) Emm; saeab justku `kallab kapagaMär; `viskab nagu kapaga (vihma) Mih; punetab näost nagu lepä kappJuub.mahumõõt [kala] `miedu `riistad olid kala kapp oli `toine ja `toine oli kala `hektu. ja `sinne `hektusse läks viis kappa siseKuu; kapp on Pärnu meeste möötKäi; kapp – `kümne toobised, millega `silka `müidi. meil kappu põle oln, need suure mere `ääresLihVrdkibu, kipp1 2.natt või kahv vähipüügiks – Vai 3.terakast, kolu veskis – ÄksKrknoh vahel kui ülearvu lõi [vilja] kappadesse, s‿aass jäll‿alt `väĺläÄks 4.veepumba kolb – Krk