[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kannikas kańni|kas g -ka HaId Jä(-n-) ViK(-n- Kad) I(kańnik, g -u Trm Kod) TaPõ VlPõ(-n-; kaa- Plt); kańnik Räp; kanni|k(as) g -ga Jäm Khk(g -gu), g -gu Ans, g -ka Krj Pha Vll Muh; `kanni|k(as) g -ka Hlj VNg(-gas g -ga) Lüg Jõh(-gas), g -ga Kuu Vai(n `kannika); kani|kas g -ka L(-nn- LäLõ PäPõ; -ńn- Khn Hää) HaLä(-ńn- Kei Juu) Tür Pee Plv; kani|k g -ga Hi(g -ku Rei), g -ku M(g -ka Trv), g -ka TMr San
1. leivatükk a. suurem leivatükk, osa pätsist (hrl alla poole) sai `kanniga `leibä `päiva`palgaks Kuu; kui on vähäm kui puol, `anna `mulle üks `kannikas `leibä `lainust Lüg; `leivä `kannika ikke kaheno ja kaheno Vai; antsi tale leva kannigu ka `seltsi Khk; Anna kannikas `leiba ja natuke liha ka Pöi; ma vii kannikast koa sugulastele Muh; Kaniga `sisse `panta vöid `seltsi Rei; `lõika karjasele kanikas `juure Rid; ma `lõikasi ühö `pisse kanika sält leiä pialt ää Mar; küllepialt uks, kes `tahtis `sańtidele kanikuid `viia, need tulid sialt [kirikusse]; `terve leib sai ära `jäutud, mitu kanikud sai [santidele] `viia; kui paĺlu lauarahvast oli, sańdid jõund kańnikuid koeu `viiagi Lih; vii vanaeedele ko küla kanikast Mih; Karjapoiss sai kõva kanikast näsida, sest kisse täidus pehmet leiba anda PJg; `kerjajadele `ańti kanikast Ris; kańnikas on vähem ku pool `leiba Kei; põle tal kańnikad `leibagi JMd; võitadrek oli old ja sepikukańnikas `aitas ja naine käis ise seal `söömas JJn; pialt nii ku `leikad, sie on leiva `uure, suuremb on leeva kańnikas IisK; No sa mõne kańnika `leiba ikke kodu leiad Trm; kańnik koss küljess sa `lõikad muriku ja palukese; tiĺlukese kańnika lõegasin lapsile Kod; leeva kańnikas on peaaegu pu̬u̬l `leiba Äks; kańnikast tuleb mitu murikad Lai; ei `tu̬u̬dud pruu`kośti `millagi, ükskord kui `tu̬u̬di, püu pial `siuke kanikas et `tahtis `kahte kätt juba tene Pil; anna iki `vaesele inimesele ka vahel kańnikas KJn; olli kate käe kanik (õhuke leivaviil) ja üte käe kanik (paksem viil) Trv; pühäbä ant üits kanik `seĺged `leibä Pst; lavva kirikus läit́s sis karaski kot́t olli võet manu, `ańti `vaestele egäle ää kanik Hls; ańd nii suurõ kańnika kätte latsõlõ Räp || fig küla kannikas oo ikka param (truudusetust abikaasast) Muh b. leivapätsi otsatükk, konts no siis `otsa `kannika - - iga üks `tahtusimma sedä, `keige `iamalle `lapsele `anneti VNg; `Sandi `süämäaig õli `kannikas `leiba ja kappaga `kalja Lüg; `Nuared, `niisikesed kese`kasvajad ei `tõhtind lõppukannika `süiä, et siis jääb kasv `kinni Jõh; Rammukannikas pidi rammu `andma Kaa; Söö sa kanik ära, siiss tissid `kasvavad suureks Rei; kanika `lõikad jälle otsast, mis sa esimesess `lõikad lebä peält Vig; närisin seda va `kuivan kanikast Ris; kui `leiba on natuke järel, siis `ööldakse, on üks kanikas `leiba Juu; leiva uure, sie on viimane leiva kańnika ots Jür; esimene tükk leiva otsast on kańnikas, lapsed olid kańnika `peale `maiad VMr; Isa sei kańnikaid, kui õli, siis täma `pehmet `leiba ei võtt Trm; viimane kańnikas, mis üle jääb Pal || leib mu suulagi kiheleb, siis soab võerast kannikast Muh; Katsu mede kańnikast kua Khn; tal `oĺli kesine leib, ki̬i̬d si̬i̬s, kõik `naarsid, et Taari-Jüri kesine kanikas Vil; et levä kaniku ja kõtu tävve i̬i̬st peave `ti̬i̬ńme Hls c. üle terve pätsi lõigatud leivaviil kanikas oo ikke üle leva Aud; kanikas, `ümmer leva Mih; Mia `tahtsi kańnikast `leibä Khn; leiva kanikas oli üle leiva, poolesse teha see oli juba vilukas PJg; üle leva lõigatse ja jäetse `terves, see on leva kanik, pu̬u̬l selle kanikust on kikk Saa; kaks viĺlakast saad ühest kanikast Pil; otsak lõigats ärä ja siss iki jakk-jakult sedäsi pikkuse `järgi lõigats kanik Krk d. üle poole pätsi lõigatud leivaviil paks kannikas naa poolest leivast Rid; kannikal on teine ots paks, teine õhuke Var; kui lõigati pikuti, oli viilukas, ja kui lõigati ümmer nurga, siis oli kannikas Tõs; ku sedasi poolese `leiba lõegati, see oli kanikas Aud; kui teist `küĺge pidi kahelt pool pätsist `lõikad, see on kańnikas Hää; levä nurga päält lõigats kaniku `kaupa Hls; tõise nuka päält lõigats tõine kanik Krk e. fig (ebaõnnestumisest) sai kańnika käde; sie `maksis kańnika Khn; Läks kanikaga pätsi otsima, aga kautas sellegi käest ära Vän; Pätsiga kańnikal järgi viskama (vähest püüdes suuremat kulutama või kaotama) Hää | laste kääst küsiti ikke: kas teie isa ema on öhös `leibas või on teene kakkus teene kanikas Juu | (pettusest) nõnna ikke ullu kaŕjatse kannikas `otsa saab – kui teine inimene oma `aśja rumaluse pärast on `kautand VJg; ullu karjatse kanik süvväss iki ärä Krk | jumal om temäl `siantse kaniku loonu (õnne andnud), egä kedägi tetä ei ole Krk
2. tükk, kamakas `Andis `jälle kannika `seepi Pöi; nagu mättad lõigatse `seuksed kannikad [linnaseid] maast Muh; mulla kanikas Ris; üks va mullakańnikas VJg || nurk, nukk `uurel kańnik ära Trm || fig see na vanaks jäänd juba nagu üks mulla kanikas, tema põle enam kedagi `ühti Juu
3. tuhar Kogu päiv `istu koval `pingil, `kannigad jäid kibejäks Kuu; [rasedana] nägi tuld ja löi sedasi kää `vasta `kannika ja `piial on viis `sorme, punased kohe ku eli siin `kannikas VNg; `mõisas `peŋŋi `pääle `pandi maha ja `anti `vasta `kanniku Lüg; monikaine `lapsukaine käib `persille sedäsi ühe `kanniga pääl Vai; paise oli `perse kannigu `otsas Ans; Kukkusi perseli, nüid teine kannikas nii `aige, et `istumisega ösna tegemine Pöi; `Nüütsel ajal käida nii lühiste `kleitidega, et kanigad `paistvad Rei; sai kannikate `pihta, kannikad kipitavad kohe PJg; üks ikke `käskin omal kanika `otsa kupo sarved `panna Ris; sie `kilter oli mo oma tuttav, sie siis jät́tis särgi `piale, kańnikate piale Jür; minu kanikate `piale pole mitte vitsa ladva suand Kad; ilmatu suur paese kahe kańnika vahel Kod; kel tükkisid üle kańnika maha minema, `üeldi püksid rebade pial, ei kergita üles Lai; Poiss, kui sa‿i `kuula, `tõmman sul üle kanikate nõnna et tead SJn Vrd kann4