[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kannahtama kannahtam(m)a VId
1. midagi rasket, ebameeldivat tunda saama, kogema, läbi elama ma olõ umah majahn ka paĺlo kannahtanuʔ, a ma ei˽`tossa˽tu̬u̬d `vällä Rõu; kaiv tah samah ja inemine kannahtass joogihätä Vas
2. taluma, välja kannatama; vastu pidama neo˽käeʔ umma˽vanna˽külʔ, a ar˽kannahtasõʔ, kõ̭iḱ tü̬ü̬˽saava˽tettüss; kannahta arʔ, pangu ui˽tähelegiʔ Rõu; kui uma lat́s sullõ halvastõ `ütless vai tege, sõ̭ss tu̬u̬d ei jõvva˽`vällä kannahtadaʔ Plv; timä es `joudnu˽sedä `aigu ar˽kannahtaʔ Vas; lina kuńst sõnnikot ei kannahtaʔ, kuńst sõnnik tege inne `aigo `vaĺmest Räp; kõva `süämega inemine joud kõ̭iḱ pahandusõ kannahta arʔ; ma‿i jovvaʔ kannahtaʔ, mul lätt arʔ süä `lahki Se
3. sallima siin olõ õiʔ `õigõt `kõrda, läḱe no ar˽pujakõnõ, meid kannahtõda ei˽siihn Rõu; naasõ vanõmba es kannahta˽tu̬u̬d, et tä jõi Vas; mä ei kannahtaʔ tä `varjo kah, ta om nii halb inemine Räp; es timä `arstõ kannahtaʔ a sobijet pite käve Se
4. kannatlik olema, oodata läbema vanast üteĺdi: kiä kannahtass, tu̬u̬ näǵe kat́s (kannatajale tasutakse kahekordselt) Plv; Kannahta no vi̬i̬l tsipakõnõ Räp; kannahta `veitkese, ma ar massa Se
Vrd kannatama
1. midagi rasket, ebameeldivat tunda saama, kogema, läbi elama ma olõ umah majahn ka paĺlo kannahtanuʔ, a ma ei˽`tossa˽tu̬u̬d `vällä Rõu; kaiv tah samah ja inemine kannahtass joogihätä Vas
2. taluma, välja kannatama; vastu pidama neo˽käeʔ umma˽vanna˽külʔ, a ar˽kannahtasõʔ, kõ̭iḱ tü̬ü̬˽saava˽tettüss; kannahta arʔ, pangu ui˽tähelegiʔ Rõu; kui uma lat́s sullõ halvastõ `ütless vai tege, sõ̭ss tu̬u̬d ei jõvva˽`vällä kannahtadaʔ Plv; timä es `joudnu˽sedä `aigu ar˽kannahtaʔ Vas; lina kuńst sõnnikot ei kannahtaʔ, kuńst sõnnik tege inne `aigo `vaĺmest Räp; kõva `süämega inemine joud kõ̭iḱ pahandusõ kannahta arʔ; ma‿i jovvaʔ kannahtaʔ, mul lätt arʔ süä `lahki Se
3. sallima siin olõ õiʔ `õigõt `kõrda, läḱe no ar˽pujakõnõ, meid kannahtõda ei˽siihn Rõu; naasõ vanõmba es kannahta˽tu̬u̬d, et tä jõi Vas; mä ei kannahtaʔ tä `varjo kah, ta om nii halb inemine Räp; es timä `arstõ kannahtaʔ a sobijet pite käve Se
4. kannatlik olema, oodata läbema vanast üteĺdi: kiä kannahtass, tu̬u̬ näǵe kat́s (kannatajale tasutakse kahekordselt) Plv; Kannahta no vi̬i̬l tsipakõnõ Räp; kannahta `veitkese, ma ar massa Se
Vrd kannatama
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|