[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

elu|kamber 1. eluruum, ‑tuba eks õle neid `saunasid ka kus on elo`kammer `õtsas; tagumist `kamri `kutsuta elo`kamrist ka (kamber rehetoa otsas, kuhu ulatub ahi) Lüg; elu `kambrid õlid tule valul Pal; mõnel sulasel olli ehitet elu kammer ja lehmälaut üte katusse all Pst; puust tetti elukammõr ja kü̬ü̬k Ran; Elu`kambrel `oĺli tiĺlukse `akna neĺlä kruudiga Rõn
2. rinnakorv – Noa
elu|tuba 1. (suurem) eluruum kuredik, rehetoa ja elutoa vahel Rid; [kangast] Kääritaks ikki elutuas Hää; siin ei old rehetuba elutoaks Kei; oli `kuulnud, et `ot́sijad tulnuvad, viinud [varastatud] obesed elutuppa, `kambrisse kohe Äks; rehe tuad olivad elu tubadega ühes Lai
2. elumaja (rehest eraldi) kõda on elotual. `reie tual on `ukse edine Lüg; Elutuba on `valmis, aga `teised `uoned kõik `puoleli IisR; elu toad, [koosneb] tuba, kammer, köök, koda HMd; aga kui akati nisukesi `puhtamaid elutubasid tegema siis nied vanad [majad] jäid rehetubadeks KuuK; si̬i̬ kutsotasse tuba, mes lahun kõhe - - elo tubad Kod
esimene esime|ne spor R Sa, Muh Hi L K spor I, ‑i|ne Jõe RId Sa Noa Rid Kir Tõs Aud spor Ha , ViK spor TaPõ, Kõp, g ‑se; esime hv Lüg(tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. (järjestuses) esimene, eesotsas olev, loendit või rida alustav lihavõtte esimine pühä Lüg; üks vana `piibel, äga esimine leht on εε kadund Khk; uie `aasta esimise pääval suri ära Kär; Esimene [pudruports] suhu, teina püuse, kolmas luusigusse [tsaarisoldatil] Emm; laps lähäb sügise `kooli esimesse `klaśsi Kul; pole `keegi `julgend esimene (esimesena) üle [silla] `sõita Mih; esimine ilmasõda lõppes Tõs; esimene ja teene katku aeg HMd; kui kolme niiega [kangas] on, siis üks (lõng) pannakse esimesse `niide Juu; Kui peigmees [kosja] tuli, tõi saiakot́i, siis saiakot́i suhu `pańdi koe esimene puar `kindaid ja sukki Amb; esimese `aastatel JJn; [kuu] esimine veerand; nüid kessnädali jääb nädal esimesse `augu·śti Ann; istu kohe esimisse `pinki Sim; mina akasin esimist `aastad tüdrukusse Kõp Vrd ensimäine
2. (ajaliselt) enne muid olev või olnud; kõige varasem esimine tütar oleks kuus`kümmend `seitse old Jõe; tagumised `lapsed oppivad esimestest `targemast VNg; [kevadel] Esimine vihm peseb `talvise `kõntsa; esimesed kured kui `lähvad, siis on `kõige paremb aeg rukkist teha; `karja leib on esimine leib ja `viimane leib; `ernepiim on esime, mis lehm `andas Lüg; tämä on esimine küll `siia tulema Vai; [ta] tegi külas esimesed kaks ratast (käru); esimine ~ keige esimine laps Khk; Esimine vassikas läheb aja taa (esimene töö ebaõnnestub) Kaa; kiived munevad esimesed munad paastu `maarjabe omingu Muh; egä tä ennast elma jätä, tä jo kõige esimene võtab Mar; täna nägin juba esimest pääsukest Mär; esimese `õhtu ja öö oli noorik laulatse riietega Aud; esimesel poeal oo esimese `süńdimese `õigus Tor; lapse esimesed `ammad on liha sees, teesed kasvavad luu `sisse Kei; Ma `käärisin esimist villast kangast Amb; esimine piim seda võtavad ja annavad lehma kätte; ommiku vara oli esimine [töö] kaŋŋas, `viia [pleekima] VMr; esimine `künmine [eelkünd] - - on et́e õhuke Trm; [abiellumisel] esimine mi̬i̬s oli joodik mi̬i̬s Pal|| esialgne, esmane kui `tõine akkab `krunti pidama, siis `tõine `aitab `tõise esimese `õtsa `piale; palk läks ~ meni esimese `lopsuga `paigale Lüg
3. varem mitteesinenud või kogetud `mullika tulo esimist `rohto `piimä Vai; kut ma esimist `lingu `Riigas keisi Mus; kui esimeist `korda kevade `lambad karjamale `aedi, siiss - - lammastele `ante veel `süia [lauda ukse ees] Phl; seal nägime esimese korra `autod Mih; Nii kraasitud villad esimisel korral `talgudega ää Amb; see oli esimine [kord], kui ta kottu oli `väĺla saand JJn; ma olin sial esimist `korda VJg; minev`aasta oĺlid ühel jaol [õunapuudest] esimesed õõnad `otses; sel aal (vanasti) es nisujahust es siis esimese akatsega es tehägi `summa [leiba] Vil
4. (väärtuselt, tähtsuselt) esimene, (teiste seast) esileküündiv; parim no sie (lõngaõli) oli juo `ennevanast ige esimene kohu rohi kohe Kuu; moni inimene küll `tahtu `olla esimine igal puol VNg; `õemel õli esimine `õigus isames `õlla Lüg; `Ennemast õlivad nied (lapsed) jua `einalised ‑ - luavõttajad esimised Jõh; oli esimene öppija `koolis Khk; tammetõru jahu oli - - esimene sigade `söötmise raam Pöi; esimese `numbri obo; esimese `numbri tüdrekud Mar; esimene soŕt `seeme`viĺla Juu; ta oli üks esimine keĺm; esimine pueg ei läind `ültse soldatisse, ta sai esimise kergituse Kos; esimise `numbri mua, ja teise `numbri mua Trm; keśsi poolteist vakamad `väĺla `niitis, se oli esimeses töö ringis (väga hea niitja) Lai; sel (üksikul pojal) `oĺli esimene `õigus [kroonusse minekul] KJn
5. eesmine, eespoolne esimeses `rehvis ~ `rievis [puri] VNg; `tõine õli taga `kammer, `tõine esimine `kammer Lüg; ma `jätsi oomiku nee raŋŋid esimisse koda (eeskotta); `ülgel esimesed o käpad, tagumised [on] loivad; [kirve] esimene ning tagumine nukk Khk; Raie `kindad tõmmati esimeste `jalgade `otsa, siis [härg] äi libisend jää peal Pöi; `keldri esimene rind kukkus `alla; ta läks kohe esimese perese Muh; [laeval] esimene, tagumine mast Rei; [kevadel karjuti] et esimesed ette ja tagomesed taha. `suitsed suhu ja `päitsed pähä. siis ned esimesed luiged pidid taha `pöörmä; vahest müiässe ikke kas seal või, esimene pool ää ja tagomene jääb kojo Mar; Esimesed eidetse, tagumesed tapetse, `kesmesed koju tulevad Han; [kangal] esimesed ja tagumesed `narmad Kse; raudassidega `vankrel oo tagumese rattal kaksteist [kodarat], esimesel kümme Mih; esimesed `ammad `oidvad piibu vart `kinni PJg; esimene nimi on ristitud nimi, teene on liig nimi Juu; [ree] esimestest kodaratest saadik VMr; [vankril] esimene ja tagumine lakaline Sim; kangas`jalgade esimene võllas ja tagumine võllas Trm; aedal - - esimine ja tagumine sein oli pikem Äks
Vrd esimane
6. peigmehe või pruudi abiline a. isamees teine oli pruudi esimene, teine oli peiu esimene Jäm; [pruudi koju tulles] `peigmes keige ees, ja siis se peiu esimine Ans b. pruudi saatja annete kogumisel – Jäm Ans Muh viinaplaśs oli selle esimese kääs. esimene se pidi naine olema, see käis inimestele pakkumas seda `viina Jäm; esimene `olli [annete kogumisel] ees, üks mesterahvas, ruut jekib aga järel Muh c. pruudipoolne pulmategelane, kaasanaine kes naene oo, see tuleb [pulmas] esimeseks, ja tüdar tuleb `järgmeseks; naene oo ruudil ees, see oo esimene, tüdrik oo taga, see oo `järgmene; esimene köis aga noorikuga `peale, kirstu võti käe ja Muh
iside|moodi isemoodi `ärkan ülesse, `kammer oli jüstku iside `moodi Juu
järgi1 `järgi Jõe hv Kuu, Jõh Mus Pha Emm Phl L spor Ha, Amb JMd JJn Tür VMr VJg spor TaPõ VlPõ, eL; `jäŕgi Tor Vil spor T Vjärel, järele, järge1I. adv (koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi)
1. (ruumiliselt) taga, tagapool; tagant(järele); kannul(e); kaasa(s), ühes jne; ka fig Mõõk puust lai ja ümmargune pea ka `järgi Tõs; ja siss nad `juussid parsil üless, ja mina `järgi Hää; vahest `toodi kottu sis `lõuneks `meile kedagi `järgi, ükskõik mis `aśsa, `sooja `süia Tür; käsi tüḱk ette, si̬i̬ tule kudamise aal `järgi kasvate tõeselt pu̬u̬ld Trv; aga ku [päikesel] `järgi om `seante saṕp, sadu om `mü̬ü̬dä joba; tuul `perrä van ~ tuul `järgi u; ma lää ehen `lõune ärä, lõuna tuvvass `järgi mudiki Krk; niidäb ilusa kaari, meie ei saa `järgigi Ran; niida sa ka mullõ `jäŕgi, kas sa ei joua vai; latsõlõ piät häste süüäʔ `andma, konas ta kasumisega tõistõlõ `jäŕgi saa Har; joosõ ruttu `jäŕgi tu pakõ i̬i̬h Se
2. (ajaliselt) a. taga, maas, mahajäänud miul om veeränd `ütsme pääl, om jären, ma jätä [kella] viis minutit `järgi Hls; kell om `järgi jäänu Hel b. tagantjärele, hiljem ta ei lase meelest äräki tedä minnä, temä ikk tedä `järgi Trv; saat `täämpese jao ka `järgi, mis `täempe ilma jäät Krk; nüit om pottsepp `surnu ja puu`meister, aga ma `ütle `järgi, et na olli tubli mihe Hel c. (välj teatud aja lähenemist, saabumist) mis sa sii `aega vötad, `öhtu varub `järgi Pha 3. alles, üle, alal(e), maha; paigale; säilinud, olemas nii`palju on siis `sellest `Järve külast viel `järgi vanu majasi Jõh; mi̬i̬s jäen `järgi kahe lapsega Tõs; jäi naapaelu `järgi, et sai pad́ja pöörid teha veel sest `jälle `riidest Aud; nüid ei ole `rohkem `järgi jäänu kui mina üksipäeni Äks; no siss `jätseve `järgi koha `pääle, es ajave tedä ärä Hel; kui `mõtsa maha võtad, jääb kannistik `järgi Ran; `järgi jäänu sü̬ü̬p kaśs, `perrä jäänu sü̬ü̬p peni Nõo; jäness `hülpäss, jälekeseʔ jääväʔ `järgi Se
4. (ühendverbi komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a. arst `kuulas toroga `järgi Vig; Katsutaks `järgi, kudas leib on; siss nad rehkendanu asja `järgi, ku põle muud kedagi, ku uńdid aanu karu taga Hää; om vaja `järgi `ru̬u̬vi; `kaeti `järgi ka lugede mõistad Hls; akasi `järgi `arvame, olli viiśkümment kopikut `puuduss; me lastel vaadets kõvast `järgi, ei lasta minnä uĺakut tegeme Krk; ajate `järgi, mis vanast olli Hel b. (koos verbidega jätma, jääma välj lõppemist, lakkamist, poolelijätmist; loobumist, hülgamist jne) siis jäeb `jälle see asi (valu) `järgi Aud; Mis sa nõndapailu krimad, jäta järgi ka vahel Hää; [kana] akkab `krääksuma ja kluksub, jätab munemise `järgi HMd; Mäŕt ei jätä `jäŕgi ja `ütleb, sa pead `täädma Vil; vihm `vaibub, jätäb saost `jäŕgi Ran c. (välj jäljendamist, kordamist, eeskuju järgimist, heakskiitmist, nõustumist jne) Üks võetud sõna, `kiigi on kord i̬i̬s `ütlenu ja teised akkasid `järgi `ütlema Hää; mis‿sa ees teed, teeb kihelkond `järgi Ksi; õpitemine om, `ümmer kõne ku, tõist järgi augutetse Pst; aevas kitab `järgi, si̬i̬ mis‿sa `mõtlit om tõsi Hls; ta ahvip `järgi puha mis ta näep või kuulep Krk d. (välj möönduste tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist, lõdvemaks laskmist või muutumist jne) siis nad `andsite `nüörist `järgi ja pärast `temmasite `jälle tagasi Jõe; Tend klani änam ku änam, tema `järgi ei `nõrku Hää; ree jalas ei `painu `järgi Hls; si̬i̬ om `seante, ei nõrgu mitti. viimäte nõŕks iki `järgi (andis järele); villan kangass veńuss `järgi, ku kammer lämi oo Krk; ta om rahulik, lepib `jäŕgi, ei `vaidle `vasta Ran; ku `ommegi `ütlemist, tõene jätäp `järgi, ei `vaidle enämb; jäĺe suur valu `olli, võti `rohtu, vaśt nakap `järgi `anma Nõo; nõrgup `järgi Rõn e. tea mis äkilene asi see on, et `miule põllu `piale `järgi `tuĺlid Vän II. postp (genitiiviga)
1. (ruumiliselt) taga, taha; kannul vedasime oma `järgi Äks; niit́ oli nõela `järgi Plt; obused `pańti [rehepeksu ajal vilja] `piale sõkkuma üheteise `järgi SJn|| jooseb raha `järgi kas vai käpakil maas Hää; temä ju̬u̬sk tüdruku `järgi Hel
2. (ajaliselt) a. millelegi järgnev päeva `kaova üits üte `jäŕgi Nõo; no˽tulõ kolm `päivä pühä üt́stõsõ `jäŕgi Har|| (välj korduvust) pillub nigu `varblasi rüḱkä, pit́s pitsi `järgi (viina juues) Ran b. hiljem, pärast kui maru ehk toŕm akkab kõue `järgi, siis kestab kolm `päeva Rid; `ternes piim oo värske poegimese `järgi keedetud piim Aud; mõne `aiguse `järgi nahk akab `kestama PJg; `ahvenate `järgi akkab tindi püik Trm; raudratta tulliv puurataste `järgi Krk; `rüätuse tuleva mõne söögi `järgi, mes ei ole ää Ran; vana elumaja rappu selle `piḱne käräku `järgi Kam 3. a. vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes kuus külimittu oli vakkas vana`seäduse `järgi, uie `järgi oli viis külimittu Mus; sai silma näu `järgi jäud `valmis `tehtud, siis sai liisutud [noodapüügil kala] Pha; ise`meelne inimene, teeb kõik oma `tahtmese `järgi Tõs; `ü̬ü̬si arvati `aega kuke laulu `järgi, talve arvati omikust `aega koidu `aokese `järgi; `Kärnama, si̬i̬ on vana `rahva `järgi sõna Hää; `päikese `järgi `vaatasivad et kui võru oli `ümber `päikese et nüid tuleb `vihma ja tuult Amb; ennitse `amme es ole küll midägi asja, `nüidese amete `järgi (uuemaaegsete naistesärkidega võrreldes) Trv; `koeti esi oma pää `järgi või tõise kirjä `järgi; kuulu `järgi nõnda om, ma `õigest ei tää; lääbägu jala `järgi ärä `painunu Krk; timmandiga lõegati `akna ruudid mõõdu `järgi `väĺlä; tu̬u̬ (peamalk) annab ennäst siss paenutada kuhja pää `järgi Ran; sa‿lõt iks pää peremi̬i̬ss, mi˽pia iks su˽`jäŕgi olõmõ San; näo `jäŕgi ei tunnõʔ Krl; sualaat́ `säetäs sua suuruse `järgi Räp b. sobiv, kohane; (millegagi) kooskõlas kuub oo keha `järgi `tehtud Tõs; Elan, kudas `tasku lubab, `tasku `järgi Hää; kaboti kuuel olid `krooked, kroogetega tõmmatakse riie piha `järgi Hag; rüi si̬i̬ oĺli kaala `jäŕgi sedäsi ärä lõegatud Vil; ku vähe `tahtmise `järgi ei ole, siis om täis ku püssipauk; mea säe ta oma käe `järgi ärä; ää tehe soolane sü̬ü̬ḱ olli, ninda `süäme `järgi; si̬i̬ seemeĺ om selle maa `järgi, kasvass `äśte Krk; küll om jala `järgi `saabass Nõo
4. (midagi) tooma ta vaja surma `järgi `saata (laisast) Hel
5. (välj administratiivset alluvust või kuuluvust) `Kople küla on ta ise `eesest (küla ametlik nimetus on Kopli), aga `Kärbla küla ta on ikka mõisa `järgi (kuulus Kärbla mõisale) LNg; Meeri vald om Nõo kihelkonna `järgi Nõo
6. (välj suhtumist kellessegi, millessegi, vahekorda kellegagi, millegagi) a. iketi `surnu `järgi, omakse `iksive; ei oole üttegi ken miu `järgi ikk Krk; ta igatsess kodu `järgi; temä imu käi selle tüdruku `järgi Hel b. mea pia kodu `järgi `vaateme Krk III. partikkel a. (millest) peale, alates ne asjad jäid pöllale sügisest `järgi Emm b. (ajaliselt) poole, ‑poolne, ‑poolik, (teat) ajal omingust `järgi JMd; ma tule ommen ommukust `järgi kohe tagasi; ku ommukut `järgi ütelts, si̬i̬ om enne ruu`kosti (enne kella 8 hommikul) Krk; välu `oĺli iki sügise `järgi, kui jäŕv es ole vi̬i̬l üleni `kinni küĺmänu Ran
Vrd järge1
järk1 järk g järg|u (‑o) eP T Har Räp, g `järgu Kuu/`järgü/ Hlj VNg Lüg(pl `järgod) IisR; jäŕk g järgi Khk ? Pha Jaa 1. a. (piiratud) osa, lõik, jagu, hulk, tükk; periood kui vili õli `mitmel `järgul `tehtud siis õli `järguline Lüg; vörgu järk. nii mütu `järku kokku `pandud Pha; veame selle järgi täis [sõnnikut] Jaa; `kahte `järku `pandi üles [reht ahtes] Muh; teine järk [mehi] `võetasse `jälle `varsti koa Mar; `tüika järgud (tükeldatud puutüve osad) Kse; `kolme `järku `tehti [maja]. `esti `tehti kammer, siis `tehti tuba ja pärast `tehti rehalne kua Tõs; `Kolme `järku on si̬i̬ sõna. Esimene järk on `kruńtima, sis `kroussima ja nüid on `voĺtima Hää; `mitmest järgust ma raiun selle puu VJg; võtan `kartulid järgu `viisi, kui pikad vaud Trm; üks [lõnga] järk tugev, tõene piänike Kod; karjamaa oli kahes järgus, üks oli obuste koppel, teine oli päris karjamaa; `aeti kolm `järku kõrvu kokku, kui oli kitsas riie Lai; [kaevu] nakati pääld kajoma järk järgu `viisi Ran; `apnit `kuŕke ei saa kätte, ma `mitman järgun panni, pääl om magedamba, all om `apnamba Nõo; ise järku ~ järgus eraldi, lahku, lahus nee villad pannasse ise `järku Muh; ise `järko lõi ja akkas ise `leibä Mar; tarad olid isi `järkus, isi oone Kse b. (heina)virn einad pannasse talveks elu‿päle `järki. pool `järki juba εε söödetud. pahn pannasse ka `järki; vili on nii `kergeli `järki `pandud, mis sedavisi mahub Khk; me `ollime eena järgu peal Muh c. kord, puhk `kolmat `järku `käisin siel Lüg; kui esimest `järku siin tüel olin JJn 2. a. liik, sort, kategooria, klass sie on `tõise `järgu tie; esimise `järgu tie Lüg; seda (õli) on kahes `järkus ka – `peenimad ning paksemad Khk; tekid `ollid `kahte `järku Muh; esimese järgu peksu said neli meest Vig; üks järk inimesi on jalad `rangis Var; emandad ja isandad, see oli jälle alam järk ärradest ja prouadest Aud; teese järgu invalii·t PJg; piatera jääb tuulesarja `alla. teine järk on alused Trm; ega nad `kolme `järku panegi [takku], iḱe `otsmised ja `keśkmised Lai; Ilma sõa aigu võeti minu velle üits edimätse järgu ratnikun ja tõene tõese järgu ratnikun Nõo b. põlv(kond) elasivad `ammu siin, aga kas nad olivad vanast järgust (põlised inimesed), ma ei ole kuuld JJn; noorem järk inimesi oli lieris VMr; nüid kaduvad kõik [vanad asjad] ära, noorem järk ei `tiagi, mis sari on Lai; si̬i̬ järgu rahvass `ütless egäl pu̬u̬l lakk. vanarahvass ütel elomaja kottal tarõ`päälne Räp|| `muĺklane, vanemate järk on muĺgid (Mulgimaalt pärit) Var Vrd jarg
jääbima `jääbima Krj Jaa Pöi Mar, `jääbü|me Krk, ‑mmä Plv
1. jahtuma, seistes külmaks minema a. (leemest, supist) supp on `jääbin Krj; Laseme leeme jääbida Pöi; ma vii selle leeme `jääbima Mar b. (ahjust, toast jne) `Lasti ennem pireke `aega jääbida, siis `pandi levad `sisse Pöi; las [ahi] natokse `jääbida, tohi sepikud `sesse `panna mette Mar; kammer igävest külmäss lännu ja ärä `jääbüne Krk; ahi um ärʔ `jääbünnüʔ Plv
2. vaibuma, leevenduma, järele andma (valust) suur valu on `jääbind Jaa
Vrd jääbuma
kajama kaja|ma R([ta] `kaia,kaja Vai) S Mar Mär Khn K, I Puh Nõo, ‑me M, ‑mõ Krl, kaeama Tõs Tor Nis
1. vastu kostma, kõlama mets ku `kaŋŋest kajab `vasta, siis `püiäb `tõisi `ilmu `tulla; maja kajab `vasta nagu tühi kerik Lüg; küll sääl oli `laulu `ninda‿t `linna kajas; aga sie tuba `kaia kui müö `räägimö Vai; rökkas nenda, mis mets kajas kää Khk; Ilmad `lähtvad kenaks, mets kajas omiku `vastu Pöi; iäl kaeab metsast `vastu Tõs; kisas nõnna, et terve kammer kaeas Tor; mets kajab, nüid tuleb ilusat `ilma Juu; tühi tuba kajab koa JMd; eal kajas `äśti Trm; kerik kajab laess `vassa; küll vede piäl kajab ja elgub iäl Kod; vaea olli `luusi ja `naĺla tetä, luht kajas ja kõlas Ran; kägu kukup nigu mõts kajab Nõo; mõts kajasi `vasta Krl
2. huikama, hõikama; laulma ku karjussed kajavad, siis tuleb sadu Kod; latse `rü̬ü̬ksivä ja naese kajasiva tanumide seen Puh|| naerma siss `panden tõse kiḱk kajame Trv
Vrd kaikuma, kajatama, kajuma1, kõjama
kamber `kamberg `kambri R S Mar Kse Han Khn(‑õr) K I, g ‑e Käi Phl HJn Koe; kammer Khk, g `kambre Kul Kei Hag Rap Ann spor M, T, g ‑i Äks Hls Puh, g `kamre L Ha VlPõ, ‑i Pöi Rid Han Var Tõs Kod Äks Krk; `kammer g `kambri R(`kammar Kuu, `kammeri Vai), ‑re Kos Jür HJn, g `kamre LNg Juu Kos Jür Ann Tür Pee Plt KJn Krk; n, g `kambri Jõe VNg Lüg; `kammõr Ran Ote San, -ŕ V, g `kambrõ; n, g`kambrõ V(‑i Rõu)
1. rehetoa otsa ehitatud (kütteta) eluruum, u tuba meil õli `reie tua `õtsas kaks `kambri Lüg; löövi ja tua vahel on `kamber Ans; tuba nenda rügine, lehme param `kambri; kirgu koda kutsutase `santide `kambriks Khk; ahu taga `olli pisike `kamber Muh; [mõisas] oli tühi `kammer, trellid ees Mar; kammer oli `puhtam, tuas oli rihi Tõs; iga tiumehel oli üks `kammer. `kamre ies oli koda ja `kõrvas `sahver Kos; üks oli ies `kamber ja teine oli tagant `kamber ja rehetuba oli kolmas Amb; rehetare õli ja kammer, ei õld tubasid Kod; `kambrid olid otsas, rehetuba `keskel Pal; vanast `oĺli rehetuba ja eigä sääl kammert kõrval ei olnd KJn; vanast olli `kamre puha: suur kammer, taakammer, ahju perä kammer Krk; peremi̬i̬st `pernaist ja latset `ellivä `kambren, tõese olliva taren Ran; tagumatsel `kambrel olli laudpõrmand all, aga edimätsel `oĺli maapõrmand Nõo; ku ma tütärlat́s oĺli, sõ̭ss tet́ti `kambrõʔ, tooni`aoni `eĺlimi rehen Krl; tarõ kammõr sääl `eĺli perremihe ja `pernasõʔ Har; muugaʔ eläse `kambrõkaistõ siseh Se|| moonamaja kui minu isa oli `sündind, siis oli veel Kursi mõisas kaks `kambred JJn|| koerakuut kut́š ježi `amma `kambrõdõ Lei
2. ait `iesti `kieless `aidad, aga rannass `üöllä `kambrid Kuu; ega `kambris elätud. seal oli leiä tańgas ja karduli salbed ja piimä pütid Mar; üle õue kammer Mih; õue kammer HMd; vanal aal `üiti kammer, nüid `üitakse ait Kei; mine˽tu̬u̬ `kinda˽`kambrõst, ma˽naka kerikudõ minemäde Har|| sahver moned `ütleväd `kammer, `pienemäd inimised `ütleväd `sahver Vai; kammer oli pime put́ka, kus oli küĺmem Jür; mine tuuʔ `kambrõst `leibä Se
3. neljakandiline kividega täidetud alus või kast igas `kamres on ligi kuus kupikud kivisi. ku `laeva `väĺla (merre) `aetaks, siis piab ikki kaks kammert olema, üks paremal pu̬u̬l laeva nina i̬i̬s, teine vassakul pu̬u̬l Hää; silla `kamre olli kivedega täüs täüdet Krk; kammõrdõga sillaʔ Krl
Vrd kambrik
karmine a < karm2 kes sess kaŕmises tuas soab `õlla Trm; kammer om karmine Hls Vrd karmune
katsmeksi `katsmeksi kaheksakesi kammer olli, `katsmeksi ollim sehen; me `katsmeksi ollim, `tõisi olli seidse ja mea olli `katsmess Krk Vrd katsõmakese
kauba|härra rändkaupmees üteldi et kaabaärra tulep, tu̬u̬b `suuri `nõklu, sõrmussit Nõo; innembide kävevä setoʔ vai kaubaerräʔ, `tõieva `kausse Võn kauba|juut rändkaupmees `Kauba`juudid `käisid vanasti `pambud `seljas, neil õlid raud`arssinad Lüg; kauba juudidel oli `riide kaup, neil oli ikke suurem värk, need ikke `ruisid oma käed rihmaga `kinni ja lugesid ja palusid Aud kauba|kamber kõrtsi eesruum εs kästa änam [endist kõrtsmikku] kauba`kambri menna, [öeldi] εt sa teda enam kauba`kambri lase Mus; võt́s õllevaadi `sülle ja viis kauba`kamress `sissi; kauba kammer, sääl kus `viina `müüti, let́t sehen Krk
kolu|kamber kuru, panipaik `reie tua `ahju taga õli kolo `kammer ‑ ‑ tüö `riistad `pandi `sisse Lüg
koristama1 koristama R(‑mma eP) (‑ss- Kod) Trv TLä Kam Rõn Har/‑mma/ Räp Se, ‑eme M San, ‑emme, ‑õmõ Krl
1. korrastama a. kraamima, puhastama; korda tegema või seadma koristaga laud `vällä, `süömä`riistad `vällä, `tehkä laud `puhtast Lüg; korista oma nina vähä Ans; ouet koristama; teised kεisid teda `aiguse aeal `vaatamas ning koristamas Khk; möni inimene `söuke luhakas, äi korista ennast Vll; [rehe]Toa koristamine see oli ega `aasta `rehte ees, siis pidi tuba tühi olema Pöi; eenamad koristama kebade `raagudest ja mut́i mullast Mär; Üks irmus ropp ja koristamata naśteinimene; `laevu koristadass kah Hää; laud on jo koristud JMd; kes sańdi kot́ti koristab, sie `taeva riigis `rõemu suab VJg; kammer tahab korista Trv; `juuse tolgents `mü̬ü̬dä `kaala maha, pääd ärä ei koriste Krk; ta‿i korista ennäst mitte sugugina Puh; kui vikatiga `pańti `viĺlä, siss koristedi (riisuti) kõrt Kam; tarõ ei olõʔ ärʔ koristut Krl; ta koristi kõ̭iḱ ilustõ `puhtass Har; koristam ta nurmõ är `puhtast (toome vilja koju) Se|| ka siul lina`si̬i̬mlit om, miu lehmäk ei koriste ärä [pärast sünnitust] Krk b. kohendama korista tuld rihe `ahjus Khk; Korista tukid kenast kogu, siis põlevad ää Pöi; si ei koristand `särki [püksiaugu] `piale Lai 2. eemaldama, kõrvaldama a. ära võtma või (kõrvale) viima; ühte kohta koguma üks sita kibegene on seie maha jäänd, korista see ka εε siit Khk; Kivide koristamine tuli keik puhas käterammuga teha Kaa; `pannin [mütsi] `õue tuule ette ja `olli sealt ää koristat (varastatud) Muh; vanad kapeta ragaskid mud́u rippuvad sii varna `otses, korista nad ää siit Mär; korista kõik kraam toast ää ilusast Khn; koristan riistad kokku VJg; korista kokku omad asjad Iis; korissasin tahundamise `lassa (laaste) Kod; sü̬ü̬k lauva piält tuleb koristada KJn; et olgu poiss sääld ärä `viidu, olgu koristedu Ran; võiss vähä nukkagi koristada toda `aska Kam; korista nu [süldi] luuʔ ärʔ Se b. fig (jalust, eest) ära viima või võtma; ära minema korista omad koivad eest Ans; Korista oma koodid kuju (mine ära); Korista ennast siit jälamaid Emm; katsu eese kondid siit koristada Mar; korista oma koevad, kasi minema PJg; kuule korista oma koevad eest ää, ma kukun käpakile Juu; korista eest ära oma koodid Plt c. fig naiseks võtma pole `poissi, kes tä ära koristaks Mus; mõni oo ennem jo lapse teind ‑ ‑ võttis pärast tüdreku ää koa, koristas oma ää PJg; ku `peimes `öigel aeal järel ei tule, akatakse `ütlema: tule ja korista ää Ris; koristas tüdruku ää Plt; mikeperäst egät ütte ei nätä, ärä ei koristede Krk; tu̬u̬ miiss koriśt timä välläʔ, vana`tüt́rik sai mihele Har d. fig (surmast, suremisest) küll jumal ükskerd ikke korista tada Vai; peaks `taeva isa mind naa siit ää koristama Muh; jumal on selle ommeti ää koristand Vän; Liiva Annus kes keik koristab Ris; kui surm ükskõrd koristab ära siit ilmast Trm; jumal koristas teese ää vaevast Plt; ta olli küll kava `aiga vaeval, `nüid om jumal ta üitskõrd ärä koristen Krk; ku parass aig om, küll Liiva `Pi̬i̬dre su koristap Nõo; timä är `taivaesä koriśt ilma hädäst Se|| fig (looma) tapma me koristasime oma vassika eile ää Vll; [loom] mis es `aita omal korista mette sie `toodi ikka siis meie rebasele Muh 3. heina tegema, vilja lõikama; saaki koguma no ärä teil oliks saand `einä koristettus ku oliks old `kuiva Vai; korista einad kogu – akab sadama Khk; koristavad taga pöllal rugisid Kär; Ein on käsil, vili tahab koristamist Pöi; täna oo kena eena koristamese ilm; vahel niidetse kõik vastaskaared, siis o param ää korista Muh; omigo eä viloga eenäd ää koristada Vig; nüid põle `aega eenamale `minna, koristakse `viĺla Juu; viĺlä koristamese aeg on niisugused ilmad, et järjest ei sada Pal; vili pudeneb, vaja ärä koristada KJn; joba nakassiva `tõugu koristama Ran; korista kartohli välläʔ ja `kapstaʔ ja vili nurmõ päält Har
4. (imestust väljendavas hüüatuses) mõni teeb pallem (rohkem) või, `öötasse vahest, oh korista, ega sa mo eest ikke tee Mar

läitse läitse Saa, läidse Saa Krk, g `läitse; läetse, pl `läitsed Kõp; läütse g `läütse Pst

1. tulehakatis Ti̬i̬ ruttu tuli läütseg liidi ala Pst Vrd läituss
2. leitsak kammer om igävest läidset täüs Krk Vrd läitsak

lämbuma `lämbuma VNg Lüg Jõh Muh Mar Var Tõs Aud HJn JMd VMr Sim Kod Ksi Lai KJn SJn Nõo, -me Hls Krk(`lämbü-)

1. õhupuudust tundma; õhupuuduse tõttu surema mies ei saand `nielada, sis mina rikkusin `vällä [mandlid], sis sai jo `nielada, `muidu pidi `lämbu VNg; kui ei saa engätä, `lämbub ää - - eng jääb `kinni Tõs; ma `lämbun ära `seie palavasse JMd; `lämbus ära, oli kedagi kõri pial, suu pial Sim; ing jäi `kińni, kas või `lämbu ää KJn; `tahtsi sääl är `lämbude Hls; paksu tossu `sissi olli är `lämbünü Krk; temä sai vi̬i̬ suhu `tõmbama ja `oĺligi `lämbenu Nõo || kustuma kattasid siis `liivaga sene õhu`augu kõik `kinni ja - - siis `sinne `lämbusivad kõik nied süed Lüg
2. valguse ja õhu vaegusest hukkuma (taimede puhul) aŕkrohi one, kes viĺjä `kińni paneb, vili `lämbub ärä Kod
Vrd lämmuma, lämmästuma
3. läppuma, kopitama a. (heinast, viljast) kaerad lähvad `lämbuma, põle täis kui mette Muh; einad `lähtvad allitama ja `lämbuvad ää. vili `lämbub koa ää, [kui] jääb märjast pärast `seisma Mar b. (õhust) soe märg õhk `üiti `lämbund õhk, mõnel on tuad, mis `kangest resedad `seisavad HJn; piale ahju küt́i [on] `lämbund õhk Lai; `lämbunut `õhku om kammer täüs Krk
Vrd lämpuma

lämmi lämmi Plt, g `lämme Hel, `lämmä T(n `lämmi) V(-ḿm-); n, g `lämmi Kuu Hlj IisR Vll Ris; lämi g `lämme M, `lämmä Saa(lämmi) Lei(ĺämi)

1. adj soe, kuum a. (ilmast, õhust, ruumist) Tänä on peris `lämmi `ilma Kuu; pala soe, `lämmi ilm, nee on vanade inimeste sönad Vll; ilm on lämi Saa; põle enam nii lämmi, on lahedam [ilm] Plt; mis sa `lämme ilmaga kampsist sellän pead; Täembä om kammer peris lämi Trv; lämi aig olli iki Pst; ilm lääb `lämmes, täo ei ole olluki lämit `ilma Hls; mia `mõtli, et vaest om ommen lämmemb ilm Hel; laut om `lämmi, kae sitt aab jo `kuuma `väĺlä; kui sonnune ja pehme lämmi ilm om, siss avvub `vihma Ran; kels ei kao `enne, kui lämmit `vihma tulep Puh; ku küĺm taĺv, siss om makuss mahl (kasel), ku `lämmi taĺv, siss ei ole makuss mahl; ku `lämmi õtak `oĺli, siss kihulaisi `tuĺli `õkva kuhinal `säĺgä; ega edikammer `lämmi es ole Nõo; kõgõ `lämmämbä päevä om enne jaani`päivä Kam; ku lämmi suvi, siss kasvasse tubaka `äste Ote; käesit ärä, joosit jälle `sisse, `olli lämmi tare Rõn; sõ̭ss oĺl läḿmi kevväi Urv; sääräne `hautav läḿmi ilm Har; ku läḿmi um, sõ̭s kasuss kuŕk jovvulinõ Rõu; `lämmid `ilmu timahava paĺlo; ku kuah `sü̬ü̬ki tet́ti, siss lät́s sann ka `lämmäss; na˽`muadse˽järveʔ ummaɐ˽`lämmäʔ Vas; Ilm lämmi, nii õt täi palas ar˽pää pääle Se; lämmi maa ~ pool lõuna(maa) Kure lähvä lämmäle maale, esi oigava nigu konna krooksuva Nõo; sügüse tulõkul kogusõ tsirguʔ, kes `külmä `pelgäseʔ, `suurte `parki ja nakkasõ `lämmäle `maalõ `lindama Kan; seedripuu om `läḿmä maa puu Har; kurõʔ, haniʔ läävä parvõ `viisi `lämmäle `maalõ Plv; `lämmäst puolõst tulõ vihm; `lämmän `puolõn `härgigä tü̬ü̬d tetäss Lut b. (esemetest, ainetest) `lämme `kartula, `lämme levä Trv; nüsset lämi piim Hls; siga taht lämit süvvä; olli `panden `lämmä `ahju tallekse Krk; perele es saa anda enämb lämmind `piimä Hel; küläp kaśs ärä sei, ää lämmi pudruke Puh; juuretuss `olli mõhen, tu̬u̬ pitsitedi `lämmä vi̬i̬ `sisse; esä ütelnu: `tassa tulega, `lämmä leevä om `laudu pääl; `lämmä jahu olliva, leib läits ruttu `apnama Nõo; ei ole lämmid vett Kam; ku `lõunass oĺl keedetu, sõ̭ss õdagu lämmit `sü̬ü̬ki es tetä Ote; tu̬u̬ mul lämit vett San; kuan tet́ti karjalõ läḿmind `ju̬u̬ki Urv; läḿmi luńdikõnõ Rõu; lämmi leib om tu̬u̬, mis om ah́ost `vällä `võetuʔ Räp c. (kehast ja soojaaistingust) küll miul om lämi Hls; sa olt pehme ja lämi mu kõrval; Musu olevet mahe ja lämi kui nüsset piim Krk; ku inimene `õkva sureb, siss ta‿m `lämmi ja nõrk Puh; pikkä ti̬i̬d kävven nakass `lämmi; küll kitsass kinnass lajass lääb ja `lämmi `tüt́rik küĺmäss jääb; `kaska all om ää `lämmi magada, aga karva lähvä `kirpe täis Nõo; taal om õ̭ks läḿmi veri `süämen Har; ku iks virgastõ lüvvä˽`tahtsõ, ai iks pää otsah `läḿmäss Vas || piltl kel vähä `seante lämi pää, taht meelite (rumalale meeldib kiitus) Krk; mes nüid Miinäl viga om, temä eläp ku `lämmä vi̬i̬ sehen (hästi) Nõo; Ma sai kui lämmähe vette, elu lät́s parembass Urv; tä `ku̬u̬li õks `lämmile `vu̬u̬tile (omas kodus) Rõu
2. adj soojapidav `lämme `rõõva Krk; `undrik tetti äste piḱk, iki końdeni, et siss om `lämmi Puh; võta [rätt] `ümbre nigu teḱk, om paks ja lämmi; kask om `lämmi, ega kask tuuld läbi ei lasõ Nõo; talvõl umma õ̭ks rusik `kindaʔ `lämmäbäʔ Vas
3. subst soojus, kuumus koer väĺlän `lämme kähen Trv; paremp oma `rõõva lämi ku tõise mehe tü̬ü̬ lämi; Oia sü̬ü̬ḱ `lämmen Hls; ei oole ää `kurta, lääme `lämme kät́te Krk; lämmege ei oless si̬i̬ maa midägi minnä; piip tormaśs suun, kes nõnale lämmind `andse Hel; latse `tahtnuva eläjile lämmit tetä, `pannuva kõrre `otsa tule Ran; sügisetsel ü̬ü̬l om `ütsä `poiga, sääl om lämmit ja `küĺmä, `vihma ja `lumme Puh; ega vanast naśtel `lämmäga muud säĺlän es ole ku jakuga ame; pusiti `mulke `sisse sinnä et `lämmi manu lähäb viĺläle Nõo; ku kuu madalan käib, siss saab lämmind, ku `korgen, siss saab `küĺmä Kam; `lämmega piim om ku töĺk; kaitskümmend kolm `kraati lämmind om vilun Ote; te pannite `lämmä peräst ahju palama Rõn; kusi `panti potti, potiga `lämmähe Kan; lämmi tulõ ja nakass maa sulama; minõ no˽`tarrõ `lämmäde; saina ei pia lämmind kińni eiʔ, lämmi lätt `vällä Har; süǵüsene undsõ˽lask läḿmind, keväjäne kütt `külmä Rõu; `kiisla kohetuss `pańti kohegi `lämmähe `hapnamma; muna lätt ka halvass `lämmägaʔ Vas; Lämmi ei tapa kedäge ärʔ Räp; lämmäle 1. sooja, soojendama tuli palanu ahjun ja nemä tulluva ahju suu ette `lämmäle; küĺmägä jäänu veri `saisma, kui sai `lämmäle, siss `verdusi ärä Ran; mine ärä `tarre `lämmäle, mes sä sääl kügelet küĺmä käen; piim om ärä kahutanu, piäb `lämmäle panema Nõo; mia panni käki `sinna kummi `mulku `lämmäle Rõn 2. soojaks lauritsepäevä `küĺmä iki kaits kolm ü̬ü̬d pidäss ärä, siis läits `lämmel jälle Krk; tuul om `lõunast, ilm lääp `lämmäle; ku ilma `lämmäle lähvä, puu joba `lehte lähäb, siss ämp `mahla ei tule Nõo; kui ilma `lämmäle läävä, siss `lindlõss liblikit Ote; keväjä nigu lämmäle lätt - - `kaetass `meh́tseʔ üle Räp; ei ole külmä ega lämmit 1. ükskõik temäl ei ole sinu murest `küĺmä ega lämmit, sina elä vai koole Ran 2. mitte midagi ei mõistaʔ timäst `külmä, ei lämmind Plv

morka moŕka Mar Kei, `morka Muh, moŕku Saa, morku Khk Muh kamorka, väike, kitsas (ja pime) ruum ta läks oma `morka magama Muh; me olime `öösi lapse `moŕkas Mar; palavag `pańti piim moŕkus, see oĺli küĺm nigu uńdi laut, `sinna es paśta päe `kuskilt poolt Saa; `väike tühi moŕka oli [sahvriks] Kei || väike hoone moŕkus oĺli üks kammer ja köök ja rehealune otsas Saa Vrd morkna, murku

müra müra Hlj VNg Vai hajusalt S, Kse Tor Hää Saa Ris HJn JMd Koe VJg Iis Trm Plt, mürä Kuu Lüg Jõh Mar Tõs Khn Juu Kod KJn Trv Hls Puh San hajusalt V(p mürrä)

1. mürin; lärm ku `vanker `sõidab, siis on mürä, kui inimine tuleb, siis ei `kuulu midagi Lüg; rihepeksu `massin teeb suurt müra Khk; Laste müra on tuba täis, seal `tehta midagi Pöi; mis müra se seal oo Muh; mere müra Rei; `kange mürä, kui `joonund mehed `lärmi `lööväd Mar; Masina mürä nda suur, et kuulõ‿mtõ kedägi Khn; müra, kära kõik kohad täis, kui `talgused koos Tor; lapsed teevad ka müra, lõhuvad nõnda kui seinad värisevad Saa; üks mürä-kärä alati siäl `lahti Juu; küll kuolimajas oli suur müra JMd; ei taha teie müra `kuulda Iis; üks mürä ja `tõmmamine, ei `õtsa, ei perä Kod; teeve suurt mürä ja kõla Hls; kõik kammer kärä ja mürä täis Puh; kõrdsi man oĺl suur mürä Krl; mis ti nakat tanh mürrä tegemä Har; tu̬u̬d mürrä ei jõvvaʔ joht kullõlda Plv || (tormist) jo Vikkuri meri kohise, `kuulu `kaugele `maale, `varsti on müra `lahti VNg
2. Suursaar, seda `sünnib `vaatada, sie on `selge `kalju müra Hlj

nii|sama -sama, -samma üld

1. a. ilma erilise põhjuse või otstarbeta, muidu, lihtsalt nii sama `rääkis Vai; sinikad söödi niisama, kes `tahtis Jäm; see‿p muretse midaid, laseb keik nisamma `minna Khk; siis kui jäme inimene oli, siis `pandi sellel (särgil) ala siilud, a kui peenike inime, läks niisamma `sirgelt ala Pha; `paergu põle õiget `püiki, mõni katsub mud́u niisamma Mar; ega `seokest kõberad puud niisama loodusest ei saand Mih; `Jäeti si̬i̬ üks silm niisamma maha, niikavva ku teine üle tõsteti (kudumisest) Hää; tuli niisamma `vuatma, põld suuremat tegemist Juu; Kui vett kääpärast põld, siis lahutati linad niisama maha Amb; ei lue, aga sorib niisama VJg; niisamma jutt, et ärä surenud Kod; mul midägi `aśja `põlndki, `tuĺlin nii sama KJn; niisama uimerdab vähä, ei ti̬i̬ suurd kedägi Ran; ega tu̬u̬ tulek ei ole nii sama näpu otst võtta, et ma mugu tule Nõo; ei taha tühü kävvä, tallitap niisama kotu Ote; mis ma tan iks ti̬i̬, ma˽niisama liigutõ San; niisama kotu peten käüt ja elät Har b. tasuta, ilma `müima ma‿p aka `ühtid midagid, ennem ma anna niisama Ans; Sõ̭ss `ańti eḱä `tallu puid `mõisa mõtsast niisama Rõu
2. samuti, samamoodi `otrad ehk `kaerad `pandi `auna, nisud ka niisama VNg; muud `kaubad `pandi niisama Vai; [talumees] niisamma ühtjooni ikka selle samma `tööga, `möisa töö kallal ikke `kinni Pha; `jälle akkas laul otsast nisama Phl; [linnunahad] said ää pargitud nisamma nagu keik nahad Noa; põleb nisamma kui klaasiga lamp Kul; kõrvad kohesevad ja uluvad, niisamma kui mesilane suriseb Aud; Kanepisi põle nii pailu olnud, ju neid niisamma `tehti ja `leutadi ku linugi Hää; või püt́id nisamma said `pestud kui piimapüt́id Rap; nüid jo niisamma ka naised ikke `viavad sõńnikud Pee; kõrva `kuulmene on töńsiks jäänd, niisama kui nägemene Plt; `turba varjualune `oĺli kah nii sama tettu ku koomits Ran; mul `olli kasuemä, ois miu nii sama nigu oma last Nõo; `pruukusõss hiideti niisama hapunt piimä ja˽`pańti vaara `sisse ja˽`leibä kah Har; `Rõugohe um riḱkiid inemiisi kah matõt, kel nii sama puu riśtikeseʔ Rõu; tu̬u̬ om ka niisama jäänü˽`kühmä tu̬u̬ `tü̬ü̬gaʔ Vas; keväjä puhastõdi [taru] pääd. mustaʔ vahaʔ `võõte `väĺlä, niisama hapu mesi Räp
3. (võrdlustes:) sama roda `muodi `alli, nii sama suur kui rottagi Vai; mo king‿o `umbest nisamma suur kut sool Mus; see suur kell on niisama vana kui mina Phl; sool oo nii sama paĺlo einämid või `põldusi kui mool oo Mar; kammer saab nüid niisama `kõrge ku tuba ja `realune Kse; tümpsak on niisama kui tüssak Saa; peenemad tikud olid, aga nisamma pikad Kos; niisamma `muodi olid `tehtud kui ned metsaeinadki, aga `põllu`eina nimetati [kokkupanduna] `aunadest Rak; [siis] õli Kustu pärn ike niisama suur Kod; pinni `pialmine jagu on niisama terav kui sel `aambril Äks; nüid olet sina nii sama `vaene nigu mina ole elu põĺv ollu Nõo; meil om nisama paĺlu eläjeid ku muide `rahvalgina Har || (võrdluseta:) nii siss ni˽sama piḱk `oĺgi su˽kõnõ Har
Vrd naa|sama, nii|saa

nukmene `nukmene nurkmine `nukmene kammer KJn Vrd nukmane

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur