kale1 n, g kale MuhLJJnVlPõMRan, g -mePJgsilmakae silma `tohter `lõikab kale silma pealt äraMär; kale kasvab silmä peäle, kui silm `aiget saab; kaśs lõi koerale `silmä köenegä, kale kasus `peäle, sis sai sukkurt ja kõbasi igi `silmä puhuda, see `kaotas ää sissVig; palavik kasvatab kale `pealeKse; kale kasund silmale `piale, ei näe änamPJg; `suhkurt tuleb `pääle lasta, see õõrub kale kat́ti ja saab `jälle nägijasSaa; kaled `silmade pealPil; ikki mul lähäb silm udusemas ja udusemas, kale tulebSJn; kui kalet pelläti, siss `panti `suhkurt ru̬u̬ `siśse, puhati `siĺma loomale ja inimeseleRanVrdkahle4, kalu1