[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kalduma `kalduma Jõh Muh Rei Mär Vig Mih Tõs PJg Tor VMr VJg Iis Kod Plt KJn Nõo Ote San Har Rõu Se Lei, -m(e) Hls Krk, -mõ Krl, -mma Har, pr (ta) kalluss Har Se Lei
1. viltu, kaldu vajuma, alla langema tie õli `kallukal, siss `vanker ka `kaldus `tõise `puole Jõh; paat́ `kaldus ja ma läksi `sisse Muh; `kaldub teeśe küĺle `peale Mär; vikati `kaldub ära, tera `kaldub, see oo siis `käiamese `aegas Mih; akkas korra `viltu `kalduma ja viimast `läkski `ümber VMr; laud `kaldus `viltu Iis; vesi `kaldub tammiss `alla; tee `kaldub mäess `alla; [paat] `kaldub längakille, siis `viskab vett `sisse; kruav `kaldub `kińni, kallassega tasa Kod; lei `kaldum, es putu vi̬i̬l maha Krk; jahukot́t om küliti `kaldunu, nüid lähvä jahu `väĺlä; suur illuss kõeo `olli - -, nüid om maha `kaldenu Nõo; kaal `kalduss tõsele poole, ei saisa õgu San; puu nakaśs mahaʔ `kaldumõ Krl; mul `kaldu kaʔ uma maja küĺlile Har; tark kallu ui, jootik kalluss Se; ai kallu maalõ Lei || noorik `kaldu `maaha (hakkas sünnitama) Se Vrd kalluma
2. esialgsest suunast kõrvale minema; hälbima obune `kaldus teelt kõrvale Tõs; ega sie ime ole, kui ta nisukese pimedaga piaks tielt kõrvale `kalduma VMr; silla ligi `kalduvad eenämule; `kaldus põhja puale Kod
3. mingis suunas arenema, millegi poole pöörama, hoidma `pilbes ilm, vihma `poole `kaldub; änam põhja `poole [heinamaad] `kaldubad (kui külast vaadata või minna) PJg; jõgi `kaldub Õmedo külä puale Kod; saa nätä, `kumba poole `õiguss `kaldup Krk; näiss, kellele si̬i̬ õńn nüid `kaldub Nõo; `õiguss `kalduv õks muide Jaani poolõ Har || kallale tulema ku kahr pääle om `kaldunu Lei || järele andma seeni aani `olli `väega `vasta, nüid nakap joba `perrä `kalduma Nõo || kaduma, lahkuma kohe nukka si̬i̬ veneläne ärä `kaldus; kohe si̬i̬ vesi on ärä `kaldunud; kui sa kodoss `väĺjä `kaldud, ma paan kõik kaasid `piimä täis Kod
4. ajaliselt mingile piirile lähenema päe akkab `õhtasse `kalduma Vig; pääv `kaldub `õhta `puale Iis; tükip ike sügise poole `kalduma Nõo