Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
kala|sabaa. kalasabamuster, kalasabamustriline sukka `paulad õlid `tütrikuttel kalasaba lettitud Lüg; kalasaba riie oli murreldi riie Mus; nisuke kalasaba - -, sa kεisid ikka edasi ja tagasi, nönna neĺla niiega Noa; kalasabas `koeti käterät́ikid; kalasaba `muster on seante kui räime änd Saa; kalasaba pael oli kaheteistkümne `keermega, - -, oli ilus nagu kalasaba HJn; Enamalt jäult `koot́i viĺlakot́id ja aluskot́id kõik mureldi ehk kalasabas Amb; mureldine kangas - -, mis kalasabas `kootud Sim; kalasaba `kirja vöö Trm; kalasaba `tehti rinna ette särgil Kod b. trapetsikujuline tapp, niisuguste tappidega tappseos Aam`palgid `kinnideti `seinä`palgi `sisse, aam`palgi õts õli kalasaba `pandud Lüg; `Palgid `käivad kalasabas `tõine `tõise`sisse Jõh; Kalasaba nurk on seinaga tasane, nurga kael on [palgi] otsast `kitsam Pöi; vahe seenad `pańdi kalasabasse Aud; jätku otsad lõegatakse kalasaba `moodi, pannakse `vastamesi, piab küll Nis; kalasabaga `pańti viĺjävaka nukad kokko Kod; kasti nurga pannas kalasaba `moodu kokku, kalasaba nurk ei lao ära Pst; ega vanast puhast nukka `kiäki es ti̬i̬, siss kutsuti kalasaba nukk Kam
kaldama `kaldama,
kallata Mih Hää Saa I Vil eL(-
me, -te, -de M; da-inf -daʔ V;
-mõ Krl),
`kald(
a)
ma, kalda SaLä Kär Kaa Hi(da-inf `kalda Jäm Rei)
1. a. valama, kallama `kaltka too vee `sönna `sisse Jäm;
ma `kaltsi solgi `sönna `toori;
raand on tühjaks `kaltud;
kas selle vöib `siale kalda Khk;
toor, kus vesi `sisse `kalti Kaa;
`kaltsi pääld maha Emm;
Vanaema `kaldis `kardulid ää (kartulite pealt vee) Rei;
Ma `kaldasi `viina klaasi `sisse Hää;
kaldas `koŕviga `piäle kartulid Kod;
klopi muna piimaga segamini, `kaldad `pääle Pal;
`kalda vesi pangist `väĺlä Trv;
`kalda sü̬ü̬ḱ paast ärä Krk;
piim piap kroosi `sisse `kaldama Nõo;
`kalda vesi maha San;
kaldas vi̬i̬ anomast `vällä Vas b. kõvasti sadama üsna kallab `vihma maha, `räästad `kaldvad üsna vett Khk;
rage vesi oli, mis ta maha `kaldas Kaa;
nõnda kui kapaga `kaldab ülevalt Saa;
nagu `kaldama akas vihimä Kod;
`vihma `kaldap ku oa varrest Trv;
nüit `kaldass ku pangige maha Krk;
küll `kaldab `vihma maha Ote c. voolama, valguma, jooksma `räästad `kaldvad üsna vett, jögi üsna kallab joosta Khk;
viimäde akanu nõna verd `vällä `kaldame Krk d. kastma kas sa kapsta `lu̬u̬mi oled kallanu kah Ote e. fig jooma nüid kallass `sisse üits kõ̭ik mes `olli, nigu raha sai, nii jõi maha;
viin ei ole mitte joogi jaoss, et sa täis `kaldad `endä Nõo f. (metallivalust) siatinast kuulid olid, said `vormide sihes kalledud Jäm;
kui vask sula on, siis piab ruttu `kaldma Khk2. a. kalduma, kallak olema `kaldaja maa, `keskelt on `kõrge ja kaks `otsa `kaldavad, madalad Vil;
om küll ää maa, `kaldab `alla Krk;
tasanõ maa, ta kohegi poolõ ei `kaldaʔ Rõu ||
sa `käiasid vikati na ää, et tera `kaldab juba (tera on liiga õhuke, lööb serva ette) Mih ||
millegi kasuks otsustama `naatass `kaldamma Petseŕehe Se b. kallutama, ümber lükkama regi `kalti - - `ümber Rei;
`kalda nõu ümmer Krk;
`kalda `ku̬u̬rma `ümbre Se Vrd kallahhama3. fig keerama, pöörama, pööritama pεε kallab nii väga, - - süda on nii sańt, kallab sihes;
kui sihest sedavisi kolistab, siis `eetasse:
kallab sihes nda‿t suur kolin ülal Khk
kalpsama `kalpsama Kuu,
kalpsata Khk Mar Vig Var Tor Hää VJg hüppama, kargama `Kalpsas üle `kraavi, pold asigi Kuu;
lapsed `kalpsasid `õues;
konn `kalpsab üpata Tor Vrd kalpama,
kalpsatama,
kalpserdama
kaltsama `kaltsama Kuu Pä Jür VMr Kad Sim Pil,
kaltsata Hää Kad,
kalsata Sim1. hüplema; hullama mis sa‿nd sii omiti `kaltsad, mine eest Tõs;
mis ned noored inimesed peas `kaltsama sii Aud;
poiss tahab kaltsata PJg2. ümber ulama; laaberdama Mi̬i̬s ilmast `ilma ju̬u̬b, `kaltsab, kodu tuleb, `sõimab Hää;
nuored mehed juovad ja `kaltsavad VMr3. (riideid) lörtsima, ära rikkuma paneb uue `riide `seĺga ja läheb lehma`lauta, uus kleit kohe kaltsatud Kad;
`kaltsab uued `riided ära Sim Vrd kaltserdama,
kaltsima