kaksitikaksitiSLKTrm, `k-KuuVNg 1. siia-sinna, kahes(t) suunas(t) see (näärisai), mis on sedasi köveriti `tainast kaksiti `tehtud, teist `moodi oli kut `kringelAns; tuul `kargab `ümber - - puhub kaksiti; meri `löökleb kaksiti, siis kui meres joosk on; Kui kaŋŋast kojutasse, siis uikoda keib kaksiti ühest otsast teisse; `joonud inime vaagub kaksitiKhk; Tuuled tormid peksid viljad kaksiti maha; Irred teibad tuleb ikka kenasti üksipidi unni laduda, mette kaksiti (risti-rästi) vissata; Mis sa nii kaŋŋest kaksiti vahid; Täna pilved joosvad kaksitiKaa 2. kaksiratsi; kahekaupa (rippu) ise `istus `kaksiti sial `vankri pialKuu; no üks oli `parsil `kaksiti, `teine `andas kätteVNg; So tüdar oo kut suur kassak, varub kaksiti obuse `selgaEmm; me `paime (panime) sii kaksiti puud, aripuud - - kaksiti `põhkude `peäle (õlgkatuse harjale) Mär; na `kõrge oli see lääve, et kaksiti üle saidTõs; kaksiti katuselAud; Jaań võttis ta kaksiti oma pihade pääl; pane odrad otseti oeass, kaerad kaksiti kaeuseHää; pink`vankrel sõidavad kaksiti pialHag; Ise oli kaksiti `tiisli seĺlasAmb; `erne kahlud - - kaksiti `siia puu `piale, siis jäid ladvad alaspidi ja `tüikad ülespidiTür; ronis kaksiti sia `seĺgaKad; istub kaksiti aia pealTrm; arijalad jäid kaksiti arja `pialePal; poiss sõidab kaksiti luua seilasPltVrdkakseti, kaksita 3. kaksipidi a.(adverbiaalina) Ma aksi juba kaksiti mötlemaJäm; nönda kaksiti `rääkis, ken sest aru saiKhk; Mihkel rääkis seda juttu nii kaksiti, äi mina saand aru, kudas asi õieti oliKaa; ma `mõtle koa kaksiti, vahel teist `asja, vahel teist `asjaMuhb. (atribuudina) räägib kaksiti juttusidKhk; Juuli oo seikese kaksiti jutuga, ühekorra sedati, teisekorra teisitiKaa 4. kaks korda siis pole kaksiti `söita Jäm; alumese lati `küĺge läks kaksiti, `pü̬ü̬räs vitsa `kińni `veikse lati `küĺgePal Vrdkaksite, katsiti