[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kakk2 kakk g kaku eP(g -o Kul Vig Ris) M Puh TMr Rõn Urv Krl, g kakku VNg Lüg Jõh IisR, g kagu Kuu; n, g kaku Vll Kei Kad; n, g kakku VNg IisR Vai; kakku g kagu Vai
1. väheldane (ümmargune) leiva- või saiapäts; pirukas `lapsed `tahtosivad pisukest kakku VNg; Kakku pidi `murdama, `lõikada ei `tõhtind, siis `leivad `ahjus ei `saaned `küpsäst Jõh; Kakku tegin `viimasest `taigna `jäägist, sie jäi `leiva`astja `põhja (juuretiseks) IisR; vaja `lapsile tehä kakku; mie akkan tänä kakku `paistama `riehtlägä Vai; tegime pühabeks sepigu kaku Khk; Värske leva kakk oo üles leigatud; Ma töi poest kaks kakku leiba Kaa; Kakk oli levast natuke pisem, muidu ikka leva `moodi; siis `pandi `ahju lapsele - -, `ööti see lapse kakk Pöi; ma tee iga lapsele kaku Muh; leiva juur, kraabiti üks `väikene kakk Rid; võtad lõemest ühü väikse kako, vajotad laiass, et tä ää küpseb Vig; sai `silku leiva `sisse `panna, öödeti kakud Mih; sügise `pańti õun kakule `sisse, talve `pańti tükike liha või mõni räim `sisse kakule Saa; ku ma `väike olin, `tehti ohrajahudest kakku, nüid `üitakse sepik Kei; kui leib on niuke veike, siis on leiva kakk; kas teie isa ema on öhös `leibas või on teene kakkus, teene kanikas (kas vanemad saavad hästi läbi) Juu; saab lapsele `tehtud kakk, nisuke pisike leib Ann; juan annab veke kaku, aga juagup suure pät́si (jaagupipäevast alates saab uudsevilja) VMr; `tehti leivast kakk, sie `pieti kõik pühade aeg laua pial ühe riista all Kad; panin kakult `ahju Iis; sae kuus suurt `leibä ja üks kakk Kod; minu vanaema `kaapis leeva `aśtja `puhtast, tegi kaku ja `viskas kaku vette. kui kakk on üleval vee pial, on leib ahjus `vaĺmis Pal; kakk oli ümmargune ehk vahest natuke `piklik, võis `olla poole leiva `suurune. kamala `suurune oli paras kakk Lai; `aituma, `aituma `andamesta, pikä pätsi pistämesta, laia kaku `kastamesta rhvl Krk; ei miä tervet kakku jõvva kõrraga `osta Puh; latsõʔ `tulkõʔ leevä kakku `süümä Krl || fig ümmargused pilved kakud pidid `taevas õlema, ku‿śa rukkid `külvasid. peremees läks kot́iga `väĺja, aga kakkusid põle `taevas, `keeras tagasi, et täna ei külva Trm; `pilvetombud `veksed nagu kakud Lai || Õli `este küll `sirge `seljäga, juo tämal ka kakk pihas (küür seljas); Põletasin kää piopesä ärä, `suure kakku (vesivilli) ajas üläs Lüg; piimal `pańdi õlut `ulka, `tõmmas nagu kakku (tükki), `üiti `piergis Kad
2. leib, sag lstk lahuta `riide üle `leibide ehk kakkude Lüg; `Leika `lapsele kakku ja `mäeri võid `piale IisR; Unest ei `tehta kakku Jäm; seaste rugid nii `vaesed, pole meil sii kakku `saaja midad Khk; Söa aegu olli kakku nönda napisti kää; Emm akkab oome värsket kakku tegema Kaa; ää lase kakku muha Vll; vanal aeal `ööti, akkame kakku tegema, oli se nesuleib ehk odraleib Mar; anna lapsele kakku ja apad Mär; laps ike `ütleb: anna kakku Vig; säh või kakku PJg; `leiba `üiti et kakk, lapsed `üitsid Kei; Anname tillule kakku Kos; kakku one lapsel esimene sõna Kod; säh ma annan sulle kakku Äks

käkku käkku Emm Trv Krk, ḱakku Rõu Se klimpi, tükki Lumekäkkusi saab teha ainuld sula lumega, muidu äi jεε see käkku Emm; karu (karv) är täkertet, käkku lännu, likege mütsäkuss kokku; rasu tetti ka käkku, mikege rattit määriti Krk; Kae˽pöörüsega˽`siäten lät́s jahu pudru sisehn ilusahe laḱka ja jää es ḱakku Rõu Vrd käkki2