[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 3 artiklit

kainu1 g kainu SaLä Kaa, n kain Khk kaenal äkine `aigus, [siis võeti] vas(s)aku kainu alt igi, `aisti igi, sai `terveks; `aeti kainu paigad särgi `käise pärase, et kää ouk laiem on, kainu ala `käise `ömbluse `sisse Jäm; saand kain täis saand siis `pandi [lõigatud rukis] lasuse maha; viisid `kainudega keik oksad koju; kainu alt `vötsime `kinni, siis kahegesta teineteise najal tulime Khk; Rind kainukarvi täis kasund Kaa; kainu, -s kaenlas(se) vöttas vihu `kainu Ans; vöötasse `kainu, kainust akatasse vaduma `villu Khk; uad said leigatud ära `nuaga `jälle juure pεεlt ning, siis sääl sai `toodud siis `kainus siis nad ära säält ning Kär; läksid `talgu, `vötsid oki `kainu, läksid külase Mus; Ema vettas lapse `kainu; Mis sool sääl `kainus on Kaa || fig Ma vetsi täna jalad kainu ning tuli ette vaatma, kuidas te sii elate Kaa
kainu2 `kainu Hls, kainu Krk(-ń-) üsna, kaunis mul lääb `kainu vara uni ärä; `kainu lähüksen Hls; ni̬i̬ olliv kainu suure levä, mis kümme `nakla; kainu peenelin lõng; si̬i̬ o kaińu must joba; kaińu `seĺge ilmak Krk Vrd kauni
kainu3 n, g `kainu kaine minu `poiga on `kainu `pääga VNg

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur