kaikuma`kaikumaRVJgTrmKod(`kaikma), (ta) kaigubVJg, kaeg|ub, -obKod, `kaikubR(`kaigubLüg) 1. valjusti kostma, kuulduma, kõlama ääl `kaikub kui `oiskavad; kui `kerge ohk on, siis `kaikub `valjustVNg; Rikka jutt `kaigub `taeva; `lapse ääl `kaikus tuasLüg; `mitme `virsta taha ikke `laulu ääl `kaikusJõh; kell `kaikusVJg; õitsiliste ealt jo `kaikumas `kuuldaTrm 2. helidest, häältest täidetud olema; vastu kajama `ninda vilistab, et tuba `kaikub `vastaHlj; Kui ta `räisästas `nindat õu `kaikusJõh; Mets `kaikub `kerve `uopidestIisR; tama kisenda `ninda, et `metsä `kaiku `vastaVai; laul `kaegub metsäss `vassaKod 3. karjuma, kisendama mes `aśja sa kaegod; laps kaegob kiśendätä; lehmäd jo kiśendäväd ja kaegovad. eelä näd `rü̬ü̬ksid ja `kaiksid kua; lahe tä rüägib, kas täl ei õle `aega `kaiku; nad kaegovad laalta siälKod Vrdkajama