kahrekahre g `kahreTrvKrkRanPuhOteRõnSan; n, g kahrePstHel; kahrõVõnKam, kahrõʔSanV(kahrõhSe), g `kahrõ; n, g `kahrõLutKra; n, g `karhõʔHar 1. mittesile; krobeline; karune, torkiv oless `nahkigi kahren ollu,midägi kahret es ole, sile kikkTrv; kahre village `lamba olliPst; kõva kahre ein; kurgu perä om kahreKrk; tsäbrik om pehme viĺl ja pikk om kahrõVõn; käe läävä `kahrõss, kui sügise kartult võtatKam; kitsekarv kahre ku puuabeneSan; rõivass om kahrõʔ ja õ̭õ̭rdKrl; vauõrmõil om `säädse˽`karhõ˽liheʔ; Mõ̭ni rõõvass om `karhõp, tõnõ silehepHar; Kahrõ ku kaars; lina oĺl `kahrõ, `luuga ku̬u̬hnRõu; rõivass kahrist villostPlv; leevä ku̬u̬ŕ kahrõhSe 2. (olemusest, loomusest) a. karm; järsk; egoistlik `Kahrõ jaoss om kat́s ossa, `oigõ jaoss ei üttegiUrv; tu‿m `karhõ `süämegaʔHar; Koidu om sugu `kahrõp ku Vaino oĺlVasb. hakkaja; reibas mia `täämbä ole nigu `kahremb, siĺmänägemine om ka `seĺgembRan; esä `olli esi kahre tegemä `kõ̭iki, nõus et latse ka pidivä `kahre olemaPuh 3. karastav; karge; tahe `seante kahre küĺm vesi; `aute nõu ärä, küll siss piim kahress lääKrk; süĺt om ää kahre süvvä, kui ta äste küĺm ja kõva omHel; kõrnik om küll `sände paks iluss kahre si̬i̬nRan; Köŕbi no sa˽ka taad kiislat, taa teǵe `süäme `kahrõsUrv || suṕp om kahre soolaga Ran || terav sellel väidsel om ää kahre teräKrk Vrdkare1