kahklema`kahkle|ma, da-inf -daKuuLügIisRMuhKseHanVarHääJuuJMdKoeTrmÄks, da-inf kaheldaSaaKeiLaiPltKJnTLä, -me M, da-inf kaheltaHls 1. kahtlema, kõhklema midä sa `nindä `kavva `kahkled ja `mõtledLüg; mis sa muidu `kahkled `pealeMuh; see paneb mu üsna `kahklemaKse; Küll ma `kahklesi, kas `osta punane või sinine rätikHan; `kahkled ja `mõtled kaksipidiVar; laevamehed `kahklevad kas `minna mere päälHää; ma akkasin `kahklema, kas‿se on niiKei; `kohkleb ja `kahkleb `pialegi, ei temast sua `asjaJMd; sie paneb kohe inimese `kahklemaKoe; `mustlane jäi pärast `kahklema kahÄks; mina küll `kahklen, et se tõsi võib `ollaLai; missa `kihkled ja `kahkled, tii ärä, siiś on `tehtudKJn; ma esi akasi `kahklemeKrk; `kahkleb siiäpoole ja sinnapoole; `kahkleja ei tiiä `kumba tetäRan 2. aasima – Kse Vrdkihklema