kahjatsema1kahja|tsemaSaReiLRisJuuKosKJnKõpVil, -tsamaTrv, kaeha-LNgMar(kah́a-) Vig(kaehe-) Vän, kaiha-Tor; `kahjatsemaKuu 1. kahetsema ma ole oma `iuse karvad pεεst ää kahjatsend, et ma seda tegiKhk; Kahjatseb karvad peelae peelt ääKaa; Mis sa tühja asja pärast kahjatsed, `viska teisega veel tagant `järgePöi; pattusid kahjatsemaRei; mis sa setast kah́atsedMar; ta kahjatseb südamest oma `alba ja paha teguMär; Kah́jatseb oma pää otsast ära, jaah, nii pailu kah́jatseb, et läheb segaseksHää; Mis si̬i̬ kahjatsemene enäm aitabKJn 2. kaasa tundma; haletsema `Karvast `luoma ei tohi `kahjatsedaKuu; inimene seda`moodi `pehme südamega sääl [haige looma] `juures, kahjatseja `moegaKrj 3. igatsema kahjatseb `teissi tagaKhk; Vana Tiiu kahjatseb väga oma surnud meest tagaTor; kahjatsap ja ikeb tõśt tagaTrv Vrdkahatsema, kahetsema1, kahitsama1, kahitsema, kahjama2