kahetamakahe|tamaSaaTrvTV(-tammaKanPlv, kahõ-Rõu), -temeMkaetama laits om ärä kahetet; ärä kahetap `põrsaTrv; neve kahetive miu silmä äräHls; kuri siĺm üle käinu, ärä kahedet jälle; `musta verd inimene kahetep lehmä piimä ja `põrsa ärä; abenik naine, si̬i̬ olevet kahetejeKrk; vanast peĺläti kahetamist, et võõrass inimene kurja siĺmäga looma ärä kahetab; sa oled nigu ärä kaheteduRan; sul om verevä siĺmä, sa kahetat äräNõo; ärä mu looma kahetanu, ei sü̬ü̬, ei ju̬u̬, mugu röögip enne tõneKam; vana kahe inemene, kahetas ära mu `põrsa, om kõtust `vallaOte; `ärʔ kahet́ mino põrssaʔ Kan; kahe silmäga är˽kahetass kõ̭ikRõuVrdkaehtama, kaetsema1, kahima, kahitama, kahitsõma