kahatsemakahats|emaMuhLNgHanVarRisHMdNisJuuJMdJJnTürPeeVMrHljKVJgSim, -õmaKhn 1. tuska, rahulolematust tundma, midagi olematuks soovima ma kahatsesi väga, et ma öö `ansi; ta kahatses nõnna takka et Muh; Inimesed olid nagu `piata kanad sõja`aegas. Läksid minema, nüid kahatsevad; Param `karta, kui kahatsedaHan; kahatsen, et muedu sai `osta [talu] Var; nüüd ma olõs kahatsõn, olõs ma vaśsika ää kaodan, `praegu ikka `kat́si viel pidädäKhn; päräst kahatses küll, aga mis see enäm `aitasJuu 2. kaasa tundma, haletsema ma kahatsen seda, et sa `paĺla seärtega pead olemaJuu; igaüks kahatseb tema õnnetustVJg; tota mul `aśja keda viel kahatsetaSim Vrdkahetsema1, kahitsama1, kahitsema, kahjatsema1