Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
malk malk g malga eP eL, `malga R(n `malka Vai)
1. kepp, kaigas (hrl löömiseks) äre tie poiss pahandust, ma võttan `malga Lüg; Sõna ei `kuula, `malka `niisukeselle IisR; `Sõukse poisile pole muud taris, kut anna `malka Pöi; uhakast kasvab unga puu, malsast kasvab malga puu nalj Muh; Kudas kubjas, nõnna malk Han; malk oo jämedam ku vits, paras teesele virutada Aud; terve mets kasub `malku täis Hää; anna poisile `malka VJg; võta `ulka `malku Kod; magaealle `malka, töötegijalle `palka Lai; vikat´ om ninda [nüri] `juśtku malgage lü̬ü̬ Krk; latsele annad `malku, aga mes sä suurega ti̬i̬d Ran; `talve aa malgaga `kannu orre päält maha, aga nüid nigu na kuuleva usse liigutamist, nõnda na tuleva Puh; kos sa serätse `saoga (sajuga) lähäd, tuleb ku `malku maha `taivast Nõo; neil (sõdureil) ollo kõigil oma malgad käen TMr; ma malga võta, ma uha su läbi Kan; taad kammõldamise ammatit ei võta˽taal hobõsal muu `ussõ ku malk Har; ku sutt `haeti, sõ̭ss tuĺli˽külä`rahvaʔ `malkuga˽kokko Rõu; pihiʔ oma niguʔ kat́s `malka, otsaʔ kõva nöörigaʔ kińniʔ köödetöʔ Räp; malk kargab maast üles ~ püsti (intensiivsust väljendavalt) Riidlesid nii, et malk kargas maast üless PJg; nõnna suur näĺg, et malk `kargab maast üless Lai; nõnda näĺlän, et malk `kargab maast `püsti Ran; ädä om nii suur, et malk kargas maast üles San
2. hrl pl puuvarb, latt a. kuhjamalk siis `panna `malgad `piale `kuhjale, ikke viis `malka `pandi pisikesele ja [kui oli] vähä kobedamb, siis kuus VNg; kui `paaris `malgad paned - - pidiväd tulema `lambale `kaksikud `talled Lüg; `Malgad vajutasid `eina ehk `ärjapä ehk suvi`vilja `kärbikul `kinni, `muidu `suure `tuulega oleks `lendu läind IisR; kuhja `otsas on malgad, ät tuul ep aja laiali mette Pöi; üles [kuhja] `pääle `panta kahed malgad `risti, kaks suurd kase `vääti, ladvad `siuda kogu Emm; kuhi akkab `vaĺmis `saama, poiss mine `malkasid `ot́sima Mär; õled oo `virnas, põhu kord peal, malgad kua Lih; malgad [kuhjal] `otses, kase malgad Vän; pannakse eenäunikule malgad peäle, sis tuul ei aa ää Juu; see on taba old, et pannakse ika viis `malka ehk seitse Amb; malgad käisid kase vemmaldest, ladvad kokku `siotud Sim; peened lepad õlid `malkadest kõige paremad, pajo on kõver Trm; malgad oiavad `kinni, kuhi vaeob ärä ja malgad vaeovad `pääle Kõp; rõugu ja kuhja malga tetäss leppest ja `kaśkest Krk; pihlap̀uutsid pää`malku es panna kah, siss lü̬ü̬b välk kuhja põleme Hel; `panti malgad `pääle, `olli kuhi valmiss, üteldi, nüid om valmiss `lu̬u̬du Ran; kuhja otst õegati, tooge kullisitta. siss riibuti seräst peenikest `prahti, tobsati `malku `alla, t̬u̬u `olli kullisitt Puh; neli `malka pandass `latvu pite kokko Kan; kas malga˽pääl ommaʔ, anna˽malgaʔ üless õnnõ Urv; võsast `tu̬u̬di `sääntse kat́s, kat́s peenikest `malka - - nu̬u̬ʔ ladva˽keerotõdi kokko, sõ̭ss `pańti üle rõugu haŕa mitu tükkü Plv b. katusemalk kaduse malgad `oidvad `ölgi `kinni Khk; `malku tehakse kuusest, aavast Vll; `Malkade ristist käis pisike kepp läbi, see `üüti malga ora Pöi; kui katust akatse `arjama, siis pannasse malgad `peale Mar; ja siis sai lepä malgad `toodud, need said ää labastud ja sis - - õle katus `peäle kińnitud Mär; `Roina korra katusõlõ ning panõ uus malk Khn; pikist `õlgist `olli katuss katetu, arja pääl olliva - - arja malga Nõo; noil malgul ommaʔ üte küleʔ är `lü̬ü̬dü, tõsõʔ ommaʔ kül löömäldäʔ, sõ̭ss saa tu̬u̬ pu̬u̬ĺ `laembass Har c. reemalk enne reel tiivasi põle olnd, siis olnd reel koa malgad Mär; kui reel ei ole lansasi, siss `pantase malgad, et `einu `tuua Tor; `enne vanaste oĺli ree laut, aranded `pańti piale ja malgad kah, muud `põhja põlnd SJn; malga olli juhi jämmütse, pistetü päält ri̬i̬ põhja ja ala sebä Hel; ku veerepuud es olõʔ, sõss `pańti malgaʔ hainavidämise `tarbiss, noide pääle tet́ti haina `ku̬u̬rma Räp d. kanaõrs kana läks malgale, malga piäl kohakille; kukk ku lähäb `õsta malgale ja laalab, siis tuleb tõiss `ilma Kod e. (muud juhud) Pane lau (küüni) suu `malkujega `kinni Kuu; kusid (nooda köied) pandasse malgule, lapitasse nõnna Kod; `nakluge lüvväss malga seina `küĺgi [sõrestikuks] `kinni Krk; vaiad pesseti `ümbre `sõõri, vahele `säeti malgad, siss `panti varrass `püsti (kuhjategemisest) Ran; kui vorstit `ahju `pańti, siss `tu̬u̬di - - pikäd malgad [vorstidele alla] TMr
3. kaevurake `Kaevule `täüdüb tänä‿uon (tänavu) neh `uued `malgad `panna, `toised kaik‿o juo ärä mädänned Kuu; siit saavad hεεd kaju malgad Phl
4. mütsikõrv nisukest malgadega [talvemütsid] olid ka - - körvad olid ja körvad tömmati üksi maha Ris
rake1 rake g rakke Tor Juu JMd Koe Kod Pal KJn; n, g rakke Lüg Vai; pl rakked Kuu Hlj VNg Jõh IisR Pöi Vän HJn KuuK Amb JJn Tür Pee ViK TaPõ VlPõ TMr hrl pl vooderdis salvkaevu seinte kindlustamiseks, ka selle maapealne osa, kaevurake `Kaevu rakked tuleb `uued `panna Kuu; `kaevule teha rakked `pääle Hlj; kaiv on - - maa sies ja paekivist rakke `ümber senel Lüg; `Kaevu rakked `tehti kas `paĺginot́tidest, `laudadest vai paekivist IisR; miä `uovan vettä ja `tomban pange rakkele Vai; Kaul olid rakked peal - - tammepuust Pöi; kajo rakked on mädanend Vän; raketega kaev Juu; ei ole rahasid, kaevu rakked tahavad teha HJn; rakked tehakse puust JMd; sial on vesi pailu madalamal, võta kohe nisa·ma `ämbriga rakete pialt VMr; rakke puu on mädand VJg; `ämber on kaevu rakete pial Iis; kaevu rakked, kook, ling, sammass Trm; enne kaevatasse auk mua `siśse, kui vesi `vassa tuleb, akatasse rakkid panema; lapsed lähväd kaevu rakke `piäle Kod; kui `uusi rakkid `pańdi, puhastedi kaev ära Pal; minu kodos oĺli kivi raketega kaev, puu rakked mädanesid ruttu ärä KJn; vesi oĺli kikk segäne, `paĺkast ja `laudest `pańti `sinna `siśsi rakked Vil Vrd rakled, rakmed2
veebiliides
@ veebihaldur