kaerkaer g kaeraSa(g kaira) MuhEmmPhlLKI(exclKod) uHls, g `kaerauR 1. suviviljakultuur (Avena sativa) sie kott o `kaeru˛ega siel; puol `kaera üä hobuse sida `unnigust tule `näutäjälle (palgaks halvasti peerutule näitamise eest) Kuu; kaer tahi `tõise `aasta `kartuli maadJõh; kaera labuAns; `valged kairad ning mustad kairadKhk; Kaerapahna söid loomad keikKaa; kairal on aad pääl; ühe külje kaerad, mis ümarguti `ümber keige varre kasuvadPha; kui kaira ogad nönda laiali egase `poole `oidvad, see on aga, kui `ühte `poole on, see on kaira lakkVll; kairal on koa elbesJaa; Kaer on ise küll `söuke kesine vili, aga ead moad tahabPöi; kaer‿o alles `lembes; ma pane kaeranatukese kokkuMuh; kaera ehemed; kaerakuhilas Rid; põllud oo kolme viĺla all. üks kolmandes oo rukkis, teine `otres, kolmas `kaeres; kaera pahmas; kaera mügämesMar; kaera ja odra põpped o rihalMär; kuldkaer, sel kaeral olid nagu kulla sädemed seesVig; ühe poolega kaer‿o peenem, pisike ja peenike kõŕs; türgi kaer o suur, peab `nahkjas olema, põle `tuuma sees `ühti. samma mis lakaga kaer; vene kaer ja türgi kaer oo `ühte `moodiLih; aralene kaer; rukis `tuhka, oter oeasse ja kaer kaosse (kaera tuleb külvata märja põllu peale) Mih; kaera lidvadAud; `kamsaki kaerPär; kaera `lipsedVän; kaera vörvladRis; kaera `lemmed lähvad kõik `koltseksRap; nii pikk kaer oli et venitas kaera ibikesed, kaera aod mahaJuu; kaerad paneme `ämmuJür; kaera looma aeg `olla ia vähile `minnaTür; ühe ~ kahe ~ neĺla tahulene kaerPee; kaera aganadKoe; kaera aunad, kärbiksed; kaera rehi `pańdi üles, kaera `rehte sai `puuga kaevatud, siis `kuivavad; kaera `üskedSim; vene kaer ~ läti kaer on niisamasugune nagu meie maa kaer. piened kõhe ku okkad. iast `ańnivad väĺjaIisK; kaera lesemedIis; `kaera õli `kahte `seĺtsi, arapi kaer ja maa kaer; `valge kaer ~ mua kaer, `valge kaera ripse õli laiali, paĺlu arusidTrm; kaera `ripsmedMMg; kui mina juba mäletasin, sai odra ja kaer vikatiga maha `niitaPal; kaera kõlud, `aokas kaer; laka kaer olema turgi kaer; lakaga `kaera küliti kelsa `pialePlt; enne (vanasti) `pańti kaerad ja odrad `vihku; üheküllegä kaeral on agu üksipidiKJn || põllul kasvav kaeravili; kaerapõld kure `erned kasuvad odrade ning kairade sias; kaira ädal (hiljem võrsunud kaer) Khk; `veised `aeti kaira tüide `pεεleKär; loomad läksid `kaeruTõs; kaera kańn, kaera sees kasvab neid küllJuu; minagi lõegasin ühe tüki `kaera äraPal || (söögiviljana, söödana) kairadega söödetud obuKhk; Keik kaerad pole vana obuse jäoks (kõik ei ole vanale inimesele kättesaadav) Kaa; ma anna obusele ühe `oodri `kaeru, siis ta köib `jälleMuh; kaerast `tehti apurokkaMih; obust `kraapivad kui `kaeru saavadAud; läksid `kaeru möda küla `piale `aama, obustele `kaeru `pulme aegNis; `oostele `antakse kaera suurustKos; õpetajalle `viidi vakk `kaeru [kui kihlama mindi] KJn; Kaveh! kaerakakk, saiasarv paistab (öeld, kui paremat leiba hakati saama) Pai; uudistasin obuseid värskete kaertegaKad; kaerast saab `kiisliIisK; Anna obesele vene kaeru (anna piitsa) SJn 2.liitsõna järelosana mitmete taimede nimetustes Lskadaka|kaer, karu|kaer, lõo|kaer, nonni|kaer, orja|kaer, raba|kaer, soo|kaer, tali|kaer, vares|kaer Vrdkaar, kakr, kaur