kaela`kaelaJõeIisRSaMuhEmmLKTrm 1. a.advkaela ümber, kaela külge vana `aidur puĺl, kell `pandi `kaelaMus; aa raŋŋid obusele `kaelaMuh; kaelus `pańdi loomadele `kaela, oli puust, `seoke looga `moodiAud; pani rätiku `kaelaPJg; `löustel pannaks pangad `kaelaRis; kütkes oli seina küljes, pang `pańdi `kaelaHMd; krapp on puust, ia suur - - `pańdi lehmale `kaelaLai; lapsed tegid `elmesid `kaela pihlakatestPlt; kaela kargama ~ kukkuma ~ langema jne kallistama Ärä esimisele `vastatulijale ka `kaela `langeLüg; Kui üksteist nägivad, kukkusid kuhe `kaela üks`teiseleIisR; kohe nagu `kaela `kargamas, kui poiss tüdrukule ligi tikub, mehkeldab sialLai || (löömisest) võta malk ja anna teesel `kaela, kuda seda on `tiininuHää || pani omale nööri kaela (poos end üles) KJnb.fig(tööd, kohustust, muret, süüdistust kellegi peale ajama, lükkama, veeretama jne) `ärga siis `õmmete `kõiki minu `kaela ajaga; krahv lükkas küla `rahva `kaela `selle `silla ehituseJõh; Nuo sie on mies oma süid `teiste `kaela ajama ~ `vieretama; On mies oma `aśju `teistele `kaela `mäerima; `Laste `kasvatamise ja `toitmise `vieretas `naise `kaelaIisR; ajab oma süi keik teiste `kaela; kui teine `soole `santi `kaela ajabKhk; Kust ta sulle jälle midagid `kaela keedab, seda‿p vei mette arvatagidKaa; teese `kaela lükata ei soaJuu; alati lükatasse minu `kaela, mis `raskem tööLai | (ennast kellelegi sokutama, külge kleepima) Vägisi toppis ennast teisele `kaelaPöi; nää sokutas enese mehele `kaela, mis tal nüid vigaVJg | ajas talle irmu `kaela (nahka) VJg | (süüdistama, ette heitma; sajatama) ta kuulutas `moole `irmus pailu `kaela; Kus kukkus siis moole kaela ladumaJäm; `kaaklevad ning `andvad sönu ükstesele `kaela; jägasid - - ühetesele sönu `kaelaKhk; annab teisele `kaelaMus | (muret, vaeva, häbi tegema) Tüki äbi tõi vanadele `kaela (tütrel oli vallaslaps) Pöi; nüüd muretses omale lapse kua viel `kaelaVMr | (tühjast jutust) se oo omale rapu `kaela saan Muh; paneb enesele suure kella `kaelaHag; võtab ~ saab rangid kaela kohustusi võtma, saama Poiss võtab omal naise, ta sai rangid `kaela; ta sai peremehe rangid `kaelaHää; võtab enesel rangid `kaela (tüdruk abiellub) Trm 2.adv(ülalt) peale, otsa Katus lagus pealt ää, mis vihma tilk tuli, see `kaela kukkus; Just `õige kala ilm, `vaikne ja vihm just `kaela kukkumas aga äi tulePöi; ahu kumm oo ühna `kaela tulemasMuh; kui vahest oo nehoke vana katos, siis saeab `kaelaMar; `Loodest aab suure musta pagi üles, `varssi tuleb vihm `kaelaHan; siin pole katost peal änam, se tuleb puhas `kaelaRis; puude otst tilgub `märga `kaelaKoe; se ösm kukub `kaelaKad; elab teine ühes viletsas koomitsas, `vaata et `kaela ei `langeKsi; korraga visati mulle `külma vett `kaelaPlt 3.postpkülge, otsa, peale nooda keeved pannasse ka pukkide `kaela `kehti; kadakkärt on rohekas lind, `löukese arulene, kadakate `kaela teeb pesa; aesi äge pulgad kivide `kaela katti; `sönna pannasse löŋŋad pulga `kaela; iŋŋed kεisid sagarate `kaelaKhk; läks paadiga änna vörgu `kaela rüsudesMus; Poiss löi varba kivi kaela katti niŋŋ püstas töinamaKaa; [tuulingu] Ratas tehjatse moas päris `valmis, tömmatakse öles ja pistetakse lops völvi `kaelaPöi; `viska köis paalersi `kaelaJõeK; puud lähvad teine teise `kaela (kui raiutakse) VJg Vrdkaala, kakla, kaula