[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kaebama1 `kaebama spor , Tõs Kei Juu HaId Koe Kad TaPõ, `kaibama R(-ie Lüg) S (`kae- Emm Rei) Kse Var Ksi KJn Vil Trv T V(-mma), -me M San, -mõ San Krl, `kaevama spor , Mih HaLä Kos Kod Plt Pil Vil; da-inf kaevata Muh spor L(kaõ- Khn), HaLä HJn JMd Kad I Plt Vil Trv TLä Rõn, `kae- u Jõe, kaivata Khk Vll Pöi Rei Kse Han Tõs Võn(kaav́-, kaab-), -te Krk Hls, -de Krk Krl, -daʔ Urv Plv, kaavadaʔ Har Rõu/-v́-/, `kaavada, kaavata Lei, `kaebada Rei Pär Juu Iis Kod kaebata Mär Hää KJn, `kaibada R S Hää, -de Hls, kaibata Phl Hää, -da(ʔ) Rõu Vas Se, -dõ(ʔ) San Krl
1. kellegi kohta süüdistades midagi teatama mina `kaibama en tule, en taha `kaiba Vai; Räägi, räägi rähnule ~ räägule ja kaiba kirju kassile Jäm; lapsed `kaibavad ükstese `pεεle Khk; mis sellest `kaibamesest kasu Muh; `kaibama ei `tohtind `menna, ema `ütles et `kaibaja saab ennem ja teest (teised) takka järele; Kaiba kassile, räägi räimele, valetle vana emisele Mih; `peale`kaivajasi ei oln, `keegi ei `kaivan Aud; `kaiva, `kaiva kaśsile, räägi räeme rot́ile Tor; inimest akkast juba `pääle `kaibama; `Kaiba, `kaiba kaśsile, koeraga käi kohut Hää; nagu vana susi, `kaibab ja susistab Saa; taĺlitaea läks `mõisa `kaevama, et saanarahvas ei tule `tööle Ann; kaevasin ärä emäle, et sina minoda leid Kod; nemäd `kaevasid `piäle, `tuĺligi `väĺla [see lugu] KJn; kuri ja tige inime, `kaivab teese `pääle Vil; si̬i̬ mõni asi nüid är kaevate, kas sa `kaibamede ei või jättä; nüid om Mari jäl kaevate tal (ta kaebab Mari peale); poiss, mis sa sait selle `kaibamise i̬i̬st. tatti, `leibä või tallekse `paska Krk; esi om tu pää koerõstigu tegijä, aga tõśte pääle `kaibab Nõo; ku laits medä tei, siss emäk kaevass ette mehele, tu̬u̬ peśs [lapsi] Rõn; kaibat oĺl, taheti är˽viiäʔ. oĺl näet kaibatu nii San; vihalanõ `kaibass pääle Plv; ku˽kiä `kaiba aiʔ, siss olõ õi˽midäginä, a‿ku kaibatass õ̭nnõ, siss om trah́v säläh Vas; Mis kaibamise i̬i̬st sait, kas tatiga võid-leibä Räp; timä kaibaśs mu˽päle ilm aśända Se; ma `kaiba tu̬u̬d (tema peale) Lei || kohtusse kaebama `muidu ei saa kohot edesi `kaibada, piäb `kontsijuòni (kautsjoni) `sisse `maksama Lüg; kui sa‿p maksa, kaivatse sind `kohtu Vll; si̬i̬ om selle `kohtuss kaevanu ja miu tunnistusess kaevanu Krk; timä kaavaśs `sisse minnu, `kuhtudõ; kaavati `ümbre (kaevati edasi); `kuhtu kuluʔ piat enne vällä `masma, siss saat edesi kaavadaʔ; kõ̭gõ edimene `kaibamine oĺl valla `kuhtudõ Har; esä `tahtsõ hiidütäjät `kohtohe kaibada Vas
2. kurtma, hädaldama `lapsed `kaibavad `nälga VNg; ma akkasi lastel seda `kaivama, et ma oles tüssata saan Lih; `kaivas irmust valu sees Vän; ega ma taha pattu kaevata, küll oli kõht vaest tühi Kei; paelu naśte`rahvid ikke `kaevavad seda `jooksjad Tür; [mees] `kaevab `jalgu (kurdab, et jalad haiged) Pil; `kaebab et elu alb Trm; näväd kaevasid et kaśs ei `sü̬ü̬mä; kõik inimesed `kaebavad nüid `jalgu Kod; ta `kaibass ütte`puhku `eńde valusit Krk; noore - - `kaibava et, `ambavalu võtap meele pääst Ran; ega Nuka Mari ei üteldä valu `kaibava Nõo; kaav́aśs mitu kõrd et luu`painaja tedä vaav́anuʔ Rõu; taa kõtuhädä taad `kaivasõ˽kõ̭ik vanaʔ inemiseʔ Vas; `kaibass umma hätä; kaibakuiʔ, piä umah süämeh õ̭nnõ Se || jutustama, (ära) rääkima na `kaibave, et sibule tahav `äste `kasva, `rohkemp ku looma sõnniku pääl (kui põldu väetatakse järvemudaga) Hls; mea `kaiba sedä unenägu egäl Krk; Kahr kaav́ass ka uma pattu ärʔ Räp
3. halama; taga nutma; igatsema ise `kaiba toist `lehmä Vai; nutab `surnud taga, `kaibab `leinab Jäm; vana rotsi kuningas on neid sis taga `otsind nii taga `kaiband Pöi; ma sõin ommikul kilusid, nüid nad `kaebavad vett Kad
Vrd kaeblema

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur