[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

eadets eadets, seesü -es, -is jää; jäide abe üsna eadetses; puud ühna eadetsis, kägisevad tuule käe; eadetse kord `olli [nõu] peal Muh

kadedus kade|dus Kuu VNg Vai eP(-dos Käi) M, -duss TLä KodT Kam, kadõ- San, g -duse; kadõdu|ss g - Rõu Plv Räp s < kade
1. kadetsus, pahatahtlikkus äga kadedus inimeste seast ep kau Khk; vale viib vilja välja `pealta, kadedus viib kalad meresta Muh; peab viha ja kadedust südames Emm; kadedos kaudab kalad merest Käi; see oli kadeduse jutt Mar; ta mingu või kadedusest `lõhki Mär; kadedust on `ilmas paelu Hää; kadedust otsani täis Juu; eks ta kadeduse pärast teind seda Lai; reagib `selgest kadedusest kiusujuttu Plt; viha võtt viĺla põllult, kadedus kala merest Trv; ilm`kurjust ja kadedust täüs Hls; `kurjus võtab kulbist, pahandus paast, `ahnus aedast, kadedus `kamrest Krk, viha võtab viĺlä väĺläld, kadeduss kala järvest; läits tõese `pääle `kaibama, no mes säl muud `oĺli kui kadeduss; kadeduse peräst om paĺlu `kurja tettu Ran; oh sedä kadedust ja `õelust, mes siin ilman küll om Nõo; inemiste seäh um kadõdust ja `ĺähkust Plv
2. kaetamine nõia kõllaʔ tegevaʔ hooḿatsõst, ku̬u̬ keedät. `pruuḱtass kadõdusõ `vasta Räp
Vrd kadejus, kadõhhuss, kaedus, kahedus
kadejus kadeju|s g -kse kadedus kadejus `kautab kalad meresta, idä kagu [tuul] pidi viel `kautama kattalasta; viha ottab `vilja `väljäld, kadejus kalad merest; Kadejus süöb inimest `nindagu `ruoste `rauda Kuu Vrd kadõhhuss
kadest adv < kade ta kadest `vaadep Krk
kadinits1 kadinits Se, ko- Vas viirukipann kadinitsaga keerotass ja `ütless: kristo·ss voskree·ss - - lihavõttõ pühi; Siss paṕp lätt kadinitsagaʔ kõ̭kõ iih, siss rahvas lätt jal `kuuljagaʔ takah Se Vrd kadin2
kadinits2 kadinits g -a koonal kadinits linno Se
kakerts kakerts g -i Saa
1. s pulstunud, tokerdanud, salkus (olend, ese) Kus sa selle kakertsiga lähäd (sasipäise poisiga); mina seda kakertsid (vana kasukat) küll `seĺga ei pane Saa
2. a sasine, salkus kel juused tolgendasid, siss üteldi, kakerts pää otsas; mia seda kakertsid lammast ei saa `niita Saa
Vrd kakeraats
kants1 kańts Saa, g kantsi Khk Vll Pöi Var Mih M Nõo San, kansi Jäm Muh Tõs San, kańtsi Mär Tor Hää/g -ńsi/ K(g -ńsi) I Rõu, kandsi Trv Krk Nõo, kańdsi Võn Krl; kands Har, g kandsu Plv Vas Se; kańss g kańsi Kos; kants g kantsi Rei, g `kantsi R(n `kantsi Vai; -ńt- VNg Jõh)
1. kindlus, maalinn `Koilas oli üks `linnakańts VNg; Maja kut igavene suur kańts Pöi; linna kansi sihes olli igaühel arb einamad Muh; `vaenlane `võttis kańtsi oma `alla Mär; vanasti kõneldi, et seal kantsi all oo keller Mih; kańts see oo `kindlus või lośs Tõs; vanad `iestlased tegid kańssisi küll Kos; vana`aigese kantsi Trv; kansi asõʔ om kive täüs San; `Vahtseliina liinakandsu man `peeti kõ̭gõ noid pita Vas
2. vall, kaitsemüür kivi kańts o `ümber võlvi [veskis] Muh; enneste `oĺli linnal kańts `ümmer Tor; kańts tehakse linnale `ümmer, et `vaenlased kallale `tulla ei soa Juu; kos vanad müirid, `öeldasse: vanad kańsid siin veel alles Trm; vana vallimüüri kutsuti kańtsiss Hls; mätastest om tennu suure kandsi, et ei saa üle minnä Nõo
3. varemed; alusmüür see ahu kańts o väga suur Muh; kirigu kandsi akkav ka lagunem Krk; vana `ärbäni kańts Krl; liina kands Har; maja um maha palanuʔ, ah́okands innõ um `perrä jäänüʔ Plv; villa`veśki purutõdi ärʔ, jää es `kandsugi˽`perrä Vas; vana liinakands; vana kreeposti kandsuʔ Se || (surnuristi alune kivi) rist o kantsi piäl Var
4. küngas, kõrgendik vened on `kantsil, `rannas `rünkä pääl Jõh; `uigam on kahe `kantsi vahel Vai; mäe kandsi otsan. siin mäe `kańtse `mü̬ü̬dä kõnnive, mägesit `mü̬ü̬dä Krk || savik, ahjupinkKrk
5. virn, kuhi, vall tüdrikud oĺlid kańdsi ots ja - - `sõksime `kańtsis ja `sõksime eenad `kińni ja Kõp; einä om kandsin Trv; mitu `kõrda tulli einä kantsi päält maha Hls; agane kańts olli tasane ku `kirvege raiut Krk; edimelt pannass einä `küini kantsi `kaupa Hel || tomp suure pilve kantsi `taevan Hls
Vrd kandsik
kants2 kańts g kandsi Krk, -nt- g `kantsi Vai; kands g kandsu Kan kõlbmatu maatükk sene kivi `ümber on `kantsi jäänd Vai; si̬i̬ õigats kandsiss, kus mättit ja kive täüs, temät einämaass ei rehhendede Krk; kandsu pääl võisiʔ no küll `lehmi `süütäʔ, aga ei päseʔ `kuigi mano, põlluʔ `ümbre tsõõri Kan
kants3 kańts g kantsi, kandsi, kansi katusealune, varjualune vili `veeti `kantsi Puh
kants4 kants g kantsu Jäm Rid Pal M(g kandsu Krk) TMr, kantsa LNg Mar Kod Trv Krk/g kandsa/, kansa Mar Kod Trv; kans g kansu Hel Nõo; kands g kandsu Hel T V(g -o Plv Räp); kańtð, kańts g kańdžiʔ, kandsi Lei; `kantso, -u Vai
1. tüügas, konts, roots kui `kapsa pea ää lõigati, siis jähi kants maha LNg; lehe kants Mar; puu kants (puukild kännu või palgi küljes) Krk; kui aena ärä niidäd, jääb kands `perrä Ran; ku̬u̬se ladu om ärä `murdenu, paĺlass kands om jäänu; ärä anna muśu, sul om valluss suu, abena kandsu `suskava Nõo; kari sõi kuku päält ära (linal), ka siss `kandsest ka seement saab Ote; `villu mõsuvesi kallatass `kapsta kandsu `pääle Rõn; obõsõkõsõ ilma söömäte, ei˽söögi `rü̬ü̬mi iin, `paĺla kandsu pääl San; vana kulunu luvva kands Urv; niidäʔ ligi maad, äräʔ pikki `kandsõ `jätku Krl; lehmä˽söövä˽riśtikhaina kandsu pääl Har; mõ̭ni tege riśtikhaina `kandsu rüä, mõ̭ni kesä pääle Plv; rabati noid rüä `vihka. a kandsust `võ̭õ̭ti nii`muudu kińni˽siss, tu̬u̬ga `lü̬ü̬di `pińki `vasta Vas; ahjo luud tetti sanna vihast, käänetäss viha kands luvva varrõ `pääle köödetäss kinni Räp; `hamba kandsuʔ halutasõʔ; `tõmba taa viho kands liḱibähe, ma lüü munõ voori koodigaʔ Se || kuu viimane veerand ma näi kuu `kandsu, perä otsakõnõ, vana `kuukõnõ joʔ Se Vrd kantsakas1
2. millegi tagumine või alumine osa a. vikatikand vikat́ kantsast katik minnu Trv; vikadi kants sepäl käänets kõveress, et löe `sissi saa panna Krk; vikati kants tuleb `niitmise `aigu ästi `vastu maad oida Hel; tuust pandass kandsu `külge, kate nööriksega sinna `kinni Ran; vikat kandsust li̬i̬gup, säe temä kõvembide `otsa Nõo; lu̬u̬k `pańti vikati kandsu manu, siss sai kaar `puhtass Kam; `kirvõ kands Urv; vikat lät́s kandsust `kat́ski Har; vikadi kands `vällä `murdunu Lei b. püstkrae alaäär kaaltagutsele `aeti kaits `vitsa siiä `alla `kandsu Ran c. masti, purje jne alumine ots edimene purju kands olli `sõitmise jaoss, tõine kaletamise jaoss; kandsu nü̬ü̬r lääp alt üless kandsu kõõra pääle, säält lääp `päälmätse ravina kandsu `küĺgi Ran Vrd kand1
3. leivakannikas sain kantsu `leiba Pal; latse `tahtseve iks `kandsu Hel; leevä otsast om kands ärä lõegatu Kam; [leiva] mõlembin otsen om kands Ote; anna˽mullõ üit́s kands `leibä, seeni ku ma küdsä San; sehh leevä kands, süüʔ sa taad, saat külä `otsa mehele Plv; leevä kandsuots oĺl kõrrõ Vas; ańd mullõ ku leevä kandso nud́okõsõ Räp; süü leevä kands ar siss saat külä`otsa mehele ja kasusõ suurõ nisaʔ Se; `lõika üt́ð kańts karaskit Lei Vrd kantsik2, kantsukene, känts
4. jahvatamisel, rehepeksul üle jäävad tera otsad ku `tangu tehässe, siäl jäeb `kantsu, tehässe vi̬i̬l õdrajahu `kantses Kod; `suurme kantsest tetti raasike kesvä jahu Krk; kui `suurmit tetti, siss mes ülejäänu kandsu, nu̬u̬ `lasti `katski pudru jaoss Ran; `suurmakandsu jahust saab ää karask Nõo; ku `su̬u̬rmit tet́ti, siss noist kantsudest tet́ti üle sõgla kesvä jahu Kam; `suurma `kandsast tetäss pudro jauhaʔ Plv; kandsuvili, kõhn vili Se
Vrd konts
kants5 kants g kantsa kammits kiini `aigo `panti lehmä `kantsa, sõ̭ss nimä jõvva es nii joostaʔ Räp
kants6 kańts Vän g kantsi Tõs, g kansi Muh ree või vankri laiendusraam, tiivapuud kui kańts peal, siis põhk seisab kasinamini Muh; ree kańts, `vankre kańts Vän Vrd kantsel2, kantsipuu
kants7 p kandsi kantsik Kis hobõsõlõ ruuska tõmbas, tu õks naasõlõ ka kandsi jaga Krl
kents vaha on nihoke kollane ja kõba nagu keńts Mar
kohents, kohentsekohendus
krents kreńts „pukkveski aluses olev ümmargune palgikord, mis veskit kannab“ pukk`veskil risti piäl saab kreńts `tehtud plangudest, `sinna tulevad viled `piäle. nende piäle tuleb kreńts `jälle Var Vrd krants1, krantsipuu
kõrents kõreńts g -i kõrbenud pudrukiht kõreńts on paa põhjas, ma kaabin kõreńtsi ärä Saa
laents laents (--) g laentsi lihtne magamisase, lavats laents om puust tett, jala all; laets seinä nõal nurgan, neli `jalga all; laentsi pääl `maeti (magati) Hls Vrd laets1

raents raents g raentsi raiesmik vanal aal olli ta raents; ei tohi lasta raentsiss Hls Vrd raants

rakents rakents g -i viletsa karvaga (loom) suve lääb sihantse rakentsise, õhuke karu (karv) Hls

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur