kabakkaba|kJõeVig, g -kaRId(n -ka g -gaVai), g -kuPärKosKuuKKoeVJg/n -ku/ KodMMgLaiPltKJnKõpPuhNõoOteRõu/g -ko/ VasSe(g -gu), -kas g -kaKeiKosPil; kaabak g -iRis, g -uPil 1.kõrts siis ku `kallo `püüdämäst `tuldi `vällä, siis `mändi kabaka, kabaga `randa `vennegä; kabaka mies `osti neid `toisi `kalloVai; Linn oo kabakid täis; Kabaku mehel oo viina kaśt persse allPär; meil on Kabaku talu, sial on pidand olema `enne kõrsikohtKuuK; vanast `olli `laade pääl mitu kabakutNõo; läḱe˽kabakoheRõu || salakõrts – KeiVJgKodta on käsikõŕts, tal põle kõŕtsi `õigust, siis on kabakuVJg || kõrtsiskäija – Vas 2.laadaputka, -telk suured kaabakud olid [laadaplatsil] üleval ja [mustlased] magasid sial allPil; laadekabaku. kas om paĺlu kabakid üles `lü̬ü̬duOte 3.ait, sahver; kamber rehealuse otsas või eraldi kabak õli üks tillokene rat́is, mes elomajass lahun õli; reiealuse õtsan õli kabak. kabakul läks uks õvvess; kabak õli maja seenädegä ühen üles raiutud, egä lahku ei õle ehitet; rat́tin õli vili, rasv, toeduaene, kabakun õlid `riided; kabaku panid `kruami kui `aitaKod Vrdkavak