[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

ema|pärm (viinavabrikus) käärimisprotsessi alustuseks pandav (press)pärm pärm sai teha rukki jahust ja linnaksetest - - olid niisukesed tüńnid kohe kus emapärm `seisis. kui suures tõrres läks `käima siis `pańdi emapärm `sinna `sisse VMr; vabriku(s) emapäŕm `pantasse `kindla `riistade `sisse, kus tema ei saa `õhku `juure Plt; ku linnassõ `vaĺmi, sis `tu̬u̬di liinast preśs`päŕmi, sis tet́ti neĺä-viie pańgiline vaśknõu imä`päŕmi Võn ema|rind emapiima sisaldav rind sie, kis ikke ema `rinda ei saand, sie laps nut́tis JJn; vanast tõmmati emärinnast `piimä `kõrva, ku kõru valut Nõo; vilʔ kas um timä (vastsündinu) `maitsnuʔ imä`rindagi, mi puul [öeld] nissa Lut ema|ruki emaruki tungaltera – Noa ema|rukk emärukk mitmepealine rukis – Lüg ema|rukki esimesena seemnest tõusev ja pead loov rukkikõrs ema rukki õli see, kes kõige `enne tuppest `väĺja aas; poeg (rukki võsu) jäi lühemast kui ema rukki Trm ema|sammas tuuliku püstvõll üks paĺk õli ema`sammas. sie paĺk `oidas seda `veski kered üleval Jõh ema|sammaspoolik (nahahaigus) märg sammaspool emä sammaspoolik lääb edesi, käe rageneve Krk ema|sarv põdrasarve peaharu [põdral] kaheksa `sarve peas. üks on emasari ja nagu suured vösad oleks [sellele] `külge ajand Krj
kaadar- → kaader|värk
-kaagari Ls kiigari-kaagari
kaapar1 `kaapar g ‑i, p pl kaapuraid meeste suvine peakate `ommeldi vaid kas linasest `riidest ‑ ‑ `kaaparid `üöldi `nendest; kodu `tehti suve `kaapuraid, mehed `käisivad VNg Vrd kaap1
kaapar2 → kaaper1
kaas5, kaasa1 n, g kaasa Jäm Ans Vll Muh L(kasa Khn) Kos/koasa/ hv Hls, Puh Krl; `kaasa Kuu VNg Vai JõeK VJg; kaas g kaasa Tor San Rõu Se(kasa) abikaasa `keisri `kaasa Kuu; kel pole kaasa, si võtab kassi Ans; `aitimal `aia, `aitimal `ämma ‑ ‑ minu kaasa kasvatamast rhvl Muh; kel põle kaasat see võtab kassi Mar; minu oma siin ei ole ja minu `kaasa siin ei `kasva rhvl JõeK; tu̬u̬l om uma kaas, tu lää äi muialõ Se|| kaasavara – Mar Kir tä sedä kapidaàli annab `tütrile kaasaks Mar
kaasa2 `kaasa R eP(‑oa-, ‑ua-; kaasa Koe Iis) Krk Ran Puh V
1. adv ligi, ühes ta viib küla `kosti `kaasa Jõe; oda `leibä `kaasa Kuu; `riidevähesed ja `luomad mida `kaasa sai, eks nie `ollu `kaasavarast VNg; siasõrg `leigetasse `karjatselle `kaasa Lüg; kaks`kümme viis `verko läks venega `kaasa [merele] Vai; suured leva käntsid `võtsite `kaasa Muh; lεheb `kusse `poole, `anta `kaasa Emm; kui `jälle mehele saab, siis `antasse kaasavara `kaasa Mar; lapsed `võetse mere `ääre `kaasa `lambud tõrima Kse; ta`kutsus mu `kaasa Aud; eks tule `kaasa Ris; sie on ia et `lapsed `kaasa `tuote JõeK; Ta kannab last igale puole kaasa Koe; kui mehele läksid, `pańdi kerst `kaasa VMr; tegin `ku̬u̬ka `kuasa [leeripoisile] Kod; si̬i̬ asi `kiskus `kaasa Pal; [ainult puravikul] vaŕs lähäb `kaasa [söögiks] Äks; j u m a l k a a s a van (hüvastijätusõnad) kui `lähte menema, siis `ütli jumalaga ja `toine `ütli `jälle jumal `kaasa VNg; lähäb minemä, jumalaga. jumal `kuasa Kod; vanaśti `ööldi jumal `kaasa, ku `keegi ää läks Plt; nojah, ää `tervis, jumal `kaasa Krk; tu vanast `üĺti nii: jumalaga! (vastati) jummal `kaasa Har; ku tõõńõ üteĺ jumalaga, sõ̭ss tõõńõ üteĺ jummaĺ `kaasa Räp 2. (koos verbiga väljendab osavõttu, kaasaelamist) εε süda sehes, tunneb `kaasa kessel sańt elu on Khk; tu̬u̬ ei tunne kellekile `kaasa, tol nigu kivist süd́ä Ran 3. postp (väljendab komitatiivset funktsiooni) `Eedi, `Linda, `Valter `surred `näie `aigue `kaasa; `Toisel `talvel `saadeti [mind] ‑ ‑ vana `uidumihe `kaasa oppima sedä `uiduajamise tüöd; `Suurpä kiel on `kirja`kiele `kaasa `rohkemb arenend Kuu; sie mies kie jäi isä `kaasa, sie õli `Solli Juhan; `sinne `kaasa tämä surigi, sene `kaasa tämä surigi, tuli juo `rinduga sääl uherdi pääl `õlla `täie ramuga; `Kahju `kaasa ei `surda Lüg
kaasas kaasas Mar Vig VMr Kad(-ua‑) Rak VJg Iis Trm Lai Vil; `kaasas R(-ss Kuu) Muh Hi, spor L Ha(-oa- Kos) , Iis KJn 1. adv ühes, koos, seltsis panime `eistukki `selle tavaàri mis meil `kaasas oli Jõe; `piske karsas `olli `kaasas Muh; meil kosja kakku kaasas põlnd Vig; mool ikke õńn `kaasas koa Mih; piits piab obusemehel ikka `kuasas olema Hag; mul oli püśs `kaasas, ei kart `ühti JMd; minu emakul õli alati alb õnn kaasas ko `vasta tuli Trm
2. postp koos, ühes, seltsis Eks `nuored mihed akkand vanuje `kaasass `ülgejääl `käümä Kuu; mina `käisin ka isa `kaasas `verkudega `püüdamas Hlj; `poigide `kaasas sain (õppisin) `kirjutama Lüg; `rendi `kaasas õlivad nied `pääväd [mõisale teha] Jõh; juba `suuremas sain, juba noppisin ema `kaasas `kartulid `mõisas IisR; tama oli ka miu `kaasas Vai; läksin isa `kaasas Talina Phl; temä läks selle mehegä `kaasas KJn|| juures `mieste`rahva `rätsebä `kaasas oppind Kuu
Vrd kuasan
kaas|vara → kaasavara
kana|arg ‑arg g ‑ara kanarbik kanaaral om lilla häiermäʔ Rõu kana|arik ‑ari|k pl ‑ku kanarbik Trv Hel kanaariku, neist keedeti `värmi Trv Vrd kanaarjak kana|arjakarja|k g ‑ku kanarbik – Vil M koŕjati metsest kanaarjakid ja `tehti lillat ja punast Vil; kanaarjakuga sai värmituss. kanaarjakist saab ääd punast `värmi Trv; kanaarjakidege värmit, tule rohiline Krk Vrd kanaarik kana|arvarvg ‑u kanarbik Rõu Vas Se kanaarvuga väŕmiti `langa; kanaarvul oĺli lillaʔ `häitseʔ Rõu Vrd kanarv
kanarv kanarv Se, kanarvo Leikanarbik Vrd kanaarv
kang|sarv fig vastuhakkaja, paha laps Küll `niisugust kang`sarvest malagas jagu saab Kuu Vrd kangsarvik kang|sarvik = kangsarv Oled vana kang`sarvik kohe; `Kuida voib laps `ninda kank`sarvik olla Kuu kang|suitsed nee oo obu kańg`suitsed, nee pannasse pähe kut obu `kange `peaga oo Muh kang|toomas keskmine sõrm – Se
kasarm kasaŕm Jäm Vll, (`)kassarm (-ŕ-) Khk Pöi Muh Rei Vig Kse Juu JMd Sim/‑śs/, g ‑i; kas(s)arm VNg Vai Vll Muh Emm Khn Tor K Kod KJn Puh Krl, `kassarm Kuu VNg(‑u), kad́sarm Trv, g ‑u; n, g kasar|mu Lüg Vai Tõs I KJn Nõo San V(‑, ‑mõss Se), kad(´)sarmu Hls Krk; kasaram g ‑a Hää; ka(s)sarmańn San Har Rõusõjaväelaste (ka vabrikutööliste jm) elamu `vaapriga tüö `rahfas `elläd kasarmus Vai; kassarm on soldatite elupaik Emm; soldatitel oo `linnes kasarmud Tor; meil on ahi nagu suur kassarm sies Ris; kaks kuud saime olla `kassaŕmis Juu; kassarmi elu on `kinnine JMd; kroonu kasarmud Trm; kasarmud `oĺlid mis `tü̬ü̬lesed elasid SJn; kasäh sõa kasarmõʔ; `raudikasarmõʔ Se|| fig suur maja mailmatu kasarm üles ehitud KJn
kera|püü põldpüü `peitas enese `vilja `sisse `ninda kui kerä püü; `Juoksin ku keräpüü, jalad kottis Lüg kera|sarv hrl pl rõngassarv kerä `sarviga oenas Puh; kerä `saŕviga lehm Se; sarvõkõsõʔ ä˽`püürdünü˽keräkeiste, keŕä`saŕviga ummaʔ hüä lihmäʔ, parõmbalõ `piimä `andvaʔ Lut

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur