Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 5 artiklit
kaas1 kaas Muh, kuas IisK ka sinu `tahtmene `süntku nii kui `taevas nõnna kaas maa peal Muh; pialt on õntsad kuas `seutud `kinni viel IisK
kaas2 kaas (
-ś) g kaane spor eP (
-oa-, -ua-;
kaes Jäm LNg Tõs,
koes Rap Juu)
Hls Võn Ote San,
kaanõ Urv,
`kaane R (
kanne Hlj; n koaś Hlj,
`kaasi,
kaans Vai),
kaase spor S,
Trm Äks Lai Vil eL(-
õ);
kaan g kaane spor S(-
oa- Pöi)
L (
kaen LäLo,
kaań Mär Kir Mih,
kuan Tõs),
HaLä (
-oa-)
Tür VMr Kad Iis Pal Lai(
koaen van, g kaase)
VlPõ TMr, g `kaane Jõh IisR; p kaant spor eP, kaand R Hi Hää,
kaat Hlj Lüg Vai Khk Pha Muh Rei Phl,
kuat Kod,
kaast spor S,
Trm Äks Lai Vil eL;
koäs van Var,
Khn (
koäś, kues, kuä|
s, -ś g kuanõ);
kaańs Urv;
kaańdž g kaańdže, kaan|
e, -õ Lei1. õõnsa asja kate `kergita `vä˛eke paja kaand ja `liiguta `putru Jõe;
pütti kaas Hlj;
pane podile kaans `pääle, siis lähäb `kiirest `kiemä Vai;
ühekorra vanadel mestel `piipudel kεisid kaaned, sεεl olid röhud küĺles Jäm;
paja, paŋŋi, kiha, kerstu, kaju, karbi, kannu, purgi, `löime, `laeka, kasti kaas Khk;
kut kiha on tühi, siis pole mitte ea kaant peal oida Krj;
`karga `põõna `kinni ja tõsta kaas pealt ää Muh;
törre, putku, vaka, `katla kaan Emm;
paiga küibil pole kaat pääl `märki Rei;
pajal kaen peal, toosil oo müt́s Rid;
Suur katel ilma kaaneta = veekogu Han;
potidel oo `teklid ja paeadel kaaned Var;
`Laupa piäb paa `kuäsa liivaga `nühkmä Khn; (veime)kirst oli ikke kaane `alla täis Aud;
peruga `peśti paa `kaani Saa;
koaś oli `piale panematta old Rap;
`kohver oli kumaja kaanega Ann;
kerstu kuaś käis nii `raskelt, et temä neid sialt küll kätte ei suand Sim;
`kapsa tõrrel käib koaś `sisse Trm;
nägu lai nagu tõrukese kuas Kod;
kaaś kaevule `piale, et purusid `sisse ei lähä Pal;
sel kaasel oli auk sehes Äks;
pilved on nigu kuaned peal Plt;
paa, nuriku, kasti, tonni, püti kaaś Hls;
kaase all laset `audude Krk;
pane `paale kaas pääle, lähäp `ki̬i̬mä nigu lõhn mõnel paal ei olegi kaast, om niisama ilma Nõo;
`Kapsta`tõrdullõ `pańti kaańs ilostõ˽pääleʔ, sõ̭ss ei lää˽puru ja prah́t `sisse Urv;
tsõõrik länigu, nu̬u̬ `oĺli ilma kaasõlda ja kõrvulda Har;
ta om tougada kaaś, tõõnõ om üless `nõsta kaaś Se ||
fig kes ilma suu ette jõõdab kuat `panna Kod |
kudas pütt nõnna kaen Rid;
Iga pot́t leiab oma koane Rap; Nõnda paras kui napp ja napa kaas Krk;
kui nappi nii kaast Har2. a. mitmesuguste esemete pealmine kaane moodi osa, mis sag lahti ei käi `viiuli `pialis`kaaned VNg;
`silla kaas `laududest, kahe ehk `kolme `tollised Lüg; [sepa] Lõõts `tehti nahast ja `laudadest, `laudadest kaaned ja nahk vahel Pöi;
piäluu one kolmess tükiss koon. kuas one õtsa eden ja taga one kaks;
silla kuas one lavvadess testod, kuas `pantse tõrandusse `piäle. sillal juba kuas piäl. silla kuane puud;
kaŕsi (kraasi) kuaned Kod ||
Lõpusekuase all on punäsed lõpused (kalal) Kod b. linalõuguti pealmine liikuv osa `kolgispu kaas Lüg;
lougudi kaasel on all sooned sihes Khk;
lõugu koan o `keskelt tühi. pöo tõmmatse lõugu kaane alt läbi Pöi;
kui ea `raske kaanega lõuget oli, se oli param Vig;
nagu va lõugeti kaan, kes paelu `patrab Tõs;
lõuguti koaś on kahe soonega Juu;
lina koĺbisku kuanel õli kaks su̬u̬nt. pulk `oidis koon kuat ja koĺbiskud Kod;
kaasega `lü̬ü̬di kolgitsa soone `sissi, kaase sabast oieti `kinni Ote c. soalaad; kangareha ülemine osa sua kaan käib sua pääl, et suga õleks `kinni Jõh;
sua kaaned Pal;
riha kaaś Krk;
ku ri̬i̬tkammi kaas `valla om, siss langa `kargava üless Nõo;
`kangariha kaaś Rõn d. oherdi kaba uhõrdi kuäś ehk pära ond `vasta `rjõndu Khn;
uherdi piä ~ kaaś KJn e. pumba kannu kaas Rei;
pumba kannudel on koa koaned Kos;
pomba kannu kaaś Krk3. raamatukaas `raamadu `kaaned on pabist VNg;
`muidu ei saa õppetajast egä keriku `pääle, kolm kõrd lue `piibel läbi `kaanest `kaaneni Lüg;
tähtraamadu kaased εε kärisend Khk;
vihu kaas Kär;
See vana aabitsakaan `aitab küll Pöi;
roamatu koaned olid vallali `külges Muh;
`paprelehed `pańdi kaande vahele Mih;
olen selle roamatu juba teesest koane eärest `teise läbi lugend Juu;
kuanest `kuande läbi lugema Koe;
tuo `mulle vanasi vihu `kuaśa, ma `leikan käävi `põhjadest Sim;
raamatu kaasõʔ Krl;
kaasõst kaasõni läbi lugõnu [raamatu] Har;
raamadu kaanõʔhv Plv4. fig jää jõe paneb jää `kaane `alle juo, kaas pääl juo Lüg;
meri kaase all, tömmab `varsti merele kaase `pεεle Khk;
meri üiab koat `peale [sügisel põhjatuulega] Muh;
merel oo kaen pial Mar;
jõel oo kaań peal talbel Mih;
juba merel kuäś piäl, nüüd võib igaks `sõita Khn;
merel akkab kaan peal tulema Ris;
järvel juba kuas piäl Kod;
meri alles kaane all, jäŕv lähäb kaane `alla KJn;
vi̬i̬l kaaś pääl Se Vrd kans
kaas4 kaa|ś g `kaasi Kuu, g kaasi Rid Mär Kse Tor K(-ua-, -oa-) Kod Trv Hls Vas Se, -s g `kaasi VNg Lüg Vai, g kaasi Jäm Emm Rei Tõs Aud Ris TLä; kaes Pöi a. gaas sie Keri majakas oli sie, `petru·oli põles siel, vai kaaś Kuu; kaasi tuli ja kaasi lamp ja, priimuse tuli oo jo koa kaasi tuli Tõs; vanast palasiva Tartu liinan kaasi tule, kaasi latõrna olli u̬u̬litside pääl ülevän; üits mi̬i̬s kõńd, piḱk ridu ola pääl, tulesäde `olli otsan sääl, tollega näedäss palama kaasi latõrna Nõo b. udu, aur sääne kaaśpilv, `maahha tulõ hummogult; kaaś sääne toss tulõ maa pääle. `vasta õdagut `saistaśs maa pääl nigu kaaś, suurtõ `põudugaʔ Se c. (kõhus, sooltes) seest aab `kaasi täis Mar; mage õlut (ilma humalateta) võt́tis seest `popsuma ja võtab `kaasi `sisse ja Mär; siis ta (loom) vahest akkab sialt ärjapi `kaasi `väĺla ajama, kui `äśti õerud HJn
kaas5, kaasa1 n, g kaasa Jäm Ans Vll Muh L(kasa Khn) Kos/koasa/ hv Hls, Puh Krl; `kaasa Kuu VNg Vai JõeK VJg; kaas g kaasa Tor San Rõu Se(kasa) abikaasa `keisri `kaasa Kuu; kel pole kaasa, si võtab kassi Ans; `aitimal `aia, `aitimal `ämma - - minu kaasa kasvatamast rhvl Muh; kel põle kaasat see võtab kassi Mar; minu oma siin ei ole ja minu `kaasa siin ei `kasva rhvl JõeK; tu̬u̬l om uma kaas, tu lää äi muialõ Se || kaasavara – Mar Kir tä sedä kapidaàli annab `tütrile kaasaks Mar