kaarima1`kaari|maS(`kaardi-AnsKhk; `koari-, `kuari-PöiMuh) HanVarPä; `kaarmaTõs; `kaaŕ|maSaa, -meHls(-ma, -mä) Krk, `koäŕ|ma (`kuär-) Khn, (ma) kaari(n) kraasima Kui pruudile kerjamise ajal kaaritud villu antakse, siis jätta peigmees teda üle Jäm; neljabä äi es kaarita `villu, `lambad pidid `önduma akkamaMus; küla tüdrikud käisid `jälle ruudil `villu `kuarimas ja `ketramasPöi; kes kodu kaarib, see kaarib `ändadeks, vabrikus tehasse `eidedMuh; Sügise tehta mütmes peres villakaarimese talgudEmm; kaarit vill on kedrat löng, ehidud kaŋŋas on kujut kaŋŋasPhl; Ma ole küll `kaarin, aga nüid lase vabrikus villad ää tiha Han; päeba `otsa ei jõund `kaarida, käed jäid `aigesseMih; villad tulevad ikki lahedase `kaari, mudu ei saa kedrataTor; kigepäält kaarits villa küben ärä, sis veeredets kate kaari vahel silevessKrkVrdkaastma