kaar1kaar (-ŕ) g kaare eP(-oa-, -ua-) TrvPstTMrSan, -õKhn(koäŕ, kuär ) KanVas/`kaa-/, -iSaaVJg(`kaa-) ÄksKõpeL(`kaa-TrvLei), g -uTrm(pl `kaa-) Kod/kua-/ LaiPlt, `kaareR(n `kaareRId); kaare g `kaareJämAnsKhkPhlIis, `kaardeVMr; n, g kaareHiHMdAnnKadVJgSimIis; kaares g `kaareAns 1.kumer või kaarjas moodustis nua laiva `kaared `taevas. kuulutavad ilma `aega ede; `taevas on vahel pilved kut oleks kaared oladKhk; pilvekaared, seuksed sured laeva `moodiKaa; mis sa `peaksid sii lölletama, tule koar keib ahju suust `väljaJaa; Olid noa laeva otsad sinised tuli `vihma, oli aga nõnda `pooles kaares ja pole sina sihes olnd siis oli kena vaikne aegPöi; kana oo ropp eläjäs, kos ta oo kohe suur seta kaar järelMar; Kui valged pilve viirud taeva peal on, nii kui eina kaared, vana rahvad nimetavad neid tuule kaared, siis peab tuult tulema Ris; `vahtsõ kuu kaaŕ om õdagult ja˽vanakuu kaaŕ om hommugult; vana kuu kaariga panda˽`kartohliʔ; vana kuu kaaŕ om kõ̭kkõ kuivõmb aig (siis haav paraneb kergesti) Har; keeruda no hää paks kaaŕ [leiba] Plv || taevakaar `päike läks juba üle kaare, `päike akkab maha minemaPha || ratas, rattapöid, vankriratas `kaaril is olõ `rauda, sõ̭ss pońdi pu̬u̬ leiš́ti [rattavitsa asemele]; staŕgile (toonekurele) `pontass kaaŕ [pesa aluseks] Leikaares ringi, kaarega käi sial rähmustikus `rińgi ei tia kui suures kaares, aga ei saa `kuśkilt läbiLai; `sõuti pu̬u̬l kaarin `ankru manu tagasiRan || fig Sööb nõnda, et suu kahes kaares Jäm; (kiiresti töötamisest) see tömmab `mitmes `kaaresMus 2.ehituskonstruktsioon (ahjul, sillal, väraval jne) (kõrtsi uksel) üks kuaru õts on piida küljen, tõene tala küĺjen ( ja kaare teises otsas rippus raskus, mis ukse sulges) Kod; mõnel `olli kaar sääl ahju suu pääl, noh kivedest tettu kaar, mõnel käis üle ahju otsa - - tuhkaud `olli kaari allNõo; ahjul `oĺli kaar i̬i̬n Kam; ku ahju suust tuli tule, siss lätt üles kaari alaOte; ahokaaŕ om õigõʔ hullustõʔ ärʔ `nõitunuKan; silla kaariʔ, kes `silda üleväh pidäväSe 3.mitmesuguste esemete kaarjad või kumerad osad a.laeva- või paadi ribi `kahte`kümmend kaard lähäb `paadi jauksJõe; `Lihtsamb neid `taivudettud `kaari oli `panna, ei `uolind neid `sauma järel sobitada `nindagu `raiutud `kaarije `kerral; `taivutettud `kaartega - - paat `notkus kohe ettei old ige nii `kindel kui nüd ige sie peris `kasvand `kaardega, koverikku˛est `tehtud: kui uut `paati `tehti, siis monele `pandi paar `taivudettud kaard ja siis igä vahe `pääle monesse `kohta igä `pandi neid tugevambi `oksa`kaari; `Kaare puu pidi `istuma tihejästi `vasta `paadi siess `puolist `laudaKuu; `kaared olivad siis `männi puust ka `tehtuVNg; venel on `kaared siesJõh; kaare persete (laeva kiilupoolne kaareots) pεεle pannatse `kaltsoni puuMus; raiut, painudet, `mütmest tükist kaared; kaarde `ümber saab louad `pantudEmm; silmustega kaar, kui kaarel silmused sees, et vesi jooseks paadi `põhjas ühest kaarevahest `teiseRid; laeval pannatse kaared ema `peale ja siis akatse `planka `ümmer panema; Tesseldä kuarõ perse (alumine keskosa) terä ljõbõdamaksKhn; kaare kabade jaoks jääb põhe kolm `toĺli paksuks; siis saab kaare asemed `väĺlä raiutudTor; seinlaeval on pańnid, kordlaeval kaaredHää; igal kaarel on `ooburi auk sies, et vesi juosta saaksJõeK; künal on `kaarud sees, muidu ei seisa lauad koosTrm; nagu nuada`venned, ni̬i̬d‿o kuvve kuaruga Kod; kuuse ja pedäjä puust tetti kaarid, iki pind puustRan; kuvvõ kaariga loodsikRäp; `vinnel omma˽`veiga suurõ˽kaariʔ ja `veiga paksostõSe; kaare, -s kaaretatud paat on `kaares, kui `kaared on `küljesJõe; aluksed olivatta juo `kaares; saab `kaareVNgVrdkaaris1b.korvi loogad, ribid keige ennem tulad `jälle pannad `muĺjude ning - - selle `järge `kaared `sisse `muĺjudeAns; räätsi kaarde vahele `pandi nidemedKrj; ma ole pannud veel kadaka kaared, ei pihasta ära metteKse; Kaared olid pailu peenemad kui pannadHan; korvi kaared - - kaare otsad läksid põim`nurkaVar; Sarapuu kepid korvi kuardõks kõegõ paramadKhnc.ree või vankri osa kui ree pöhi `valmis oli, siis `löödi nende pöhja `pulkade `peale, ree pakkude `kohta söhuksed pool köverad puud, nee `üiti ree koaredJaa; ratta kaarKul; kaaŕ om si̬i̬ üless painutedu kotus [reejalasel] Oted.kirstu iluliist kaariga kirst, kirstu kaaŕ `pańte `pääleRäpe.figroided Olid iga kovad `kaared sul, et `kannadid pigistämise äräKuu; küĺje koaredMuh 4.niiduesi; niitmisel eele mahajääv heina- või viljaviirg ein `sõisab mittu `päiva `kaares maasLüg; `einä on `kaares maassVai; vaadeti et pöle `niitija, kitsas kaar, ühe jala kaarKhk; kaar sai rehaga `ümber pöörtud, kaarutudKär; Lage moa, `kerge rohi, mis seal viga `laia koart lasta onPöi; nüid akkame `kaari laiale `lööma, muidu ta‿p kuiva kaare alt ääMuh; kahe jala kaar (vastandkaar) Rei; einä niidetässe kaare `viisiMar; loog jäi kõik `kaarde maha, vihm tuli `piale ja tagus maa `sisseMär; ei viisi `einä `niitä, mutku jätäb `kaari `võlgaVig; kaarde vahel ädales tõoseb enimiKir; ta saand oma kaarega teiste järele `ühtiKse; `Meitel vili allõs `kuarõs muasKhn; `piened kaared tehaks et ta (hein) kuivab usinamRis; `tarvis `kaaresi `lahti `lüia, paksud eenadJuu; ei saa puhast kaart, ein jääb `kasvama `allaJõeK; paks kaare, `kõrged `kaarded jäävad. siis ein jäi `kaardesse ja siis sai `kaarded `lahti `lüedud siis `kuivas ja siis sai kaarutadaVMr; teine läheb laia kaarega, sa lähed nigu `pastli paelagaSim; iga kaaru pial veeretati vili kokku `köksidesseTrm; kui paks ein oli, sai kaared `ümber tõmmataPal; ein niideti `kaari mahaKõp; viĺla kaari pidit `õigi `niitme, muidu niidit pää maha; ta (niidetav vili) sadass maha `kaariKrk; looguss - - kogub `kaari, siss tuleb ain ütte unikudeRan; hain om kaarin ja kaarist palatass laḱkaHar; no om vili kaarih́, vidäde kokko õ̭nnõ; kokko ḱäänt kaaŕ kui vikah́tiga käänät tagasi, saa suur kaaŕSe; kaariʔ pääle palahhamese `käändäss `ümbreLut || lina kaaŕ (põllule pleekimiseks laotatud linavarte rida) SeVrdkaare1 5.ilmakaar; suund `parvetajad ikke igast `kaarest, `Narvast jaLüg; tεε koes ilma `kaares ta niid onKhk; mae·lmal oo koa kaared. ne oo ned lõuna, põhi `õhtu ja ominguMar; loodevesikaar (NW) Tõs; päe tõuseb ida kaarestTor; tuul puhus `loode koare pooltKos; põh́a kaarõʔVas 6.veekeeris ku keväjelt suurt `Koiva `mü̬ü̬dä sõidat parvõga, siss sõidat üte kaari alt tõsõ kaari alaʔ; konh pikä kaarialudsõ omma, säält om hää`sõitaʔ, konh omma äkilitse kaarialudsõ, säält om mõlaga nii tõmmada, et hamõ jääss `perse manu kińniʔHar
kaar2kaar g kaaraHihvTõs, SaahvVMr, KodMMgPalKõpVileL 1.suvivili, kaer vanal ajal olid `ühte `seltsi kaaradRei; kaar lükibSaa; vahest `kaara sai leigata, lumi oli maasVMr; kaarad o `ripsmen; ku uavadel paĺjo `urve küĺjen, siis suab `kaaru; kaartel ja `õtrel one keded; üks kaar oo vene kaar ehk lipu kaar. vene kaara `ripsmed on ühele puale ja muakaara `ripsmed on laialiKod; kaarad `seisid kava põńninMMg; kaara pöörisVil; ütelihige kaaraTrv; üte lakage kaar; kaartel om `lipne küĺlenPst; kaar olli ütelnu, `antke mulle ka sõnnikut, ma aa lipu tare `arja siis; vanast ku varest änäp aava `urbe si̬i̬st es ole `vällä `paisten, siss olli parass `kaara `külvä; ku kasel paĺlu `urbi otsan, siis saap `keśvi, aaval – `kaaru; las süüvvä, oma karu, oma kaar; mustkaar, sõkal om must. maa kaara `mu̬u̬du; `valge kaaral om `valgep iva. ku `valmi saa, lää ruttu maha. `valgest kaarast tetass `su̬u̬rmit. `valge kaar ei `andvet nõnda paĺlu `vällä ku türgi kaar, aga ta iva olevet parep; obese lakage kaar; kullavihm kaar; mis sii `aasta kaar olli, sinna külveti siis jälle kaar, sii olli siis vanamaa kaarKrk; kaar külvä `porri, rüǵä tuhk`auda; kui lepäd olliva urvan, sis tetti `kaara; `valge kaar `oĺli edimäne, siss `tuĺli kõllane türgi kaar; kõllane kaar `olli, üte külle pääl teräd; kaaral olliva lipudRan; kui pihl äedsess, külveti `kaaraKam; ku kaar kütüsse maa pääle külveti, siss `käege es ulate pöörusse manu; ku lepal tilba küĺlen om, siss saa `kaaruOte; kaara kukat́si andass obeseleSan; kui toome `äitsevä, sis tetäss `kaaraKan; suurõ˽kaara `tahtava `varhra `külvä, `väikese kaara kutsutass nii kullavihm. nuid võit illatsõpa ka `külväHar; kaar haud jo mako, pia nakkass `püürüst `väĺlä ajamaVas; vanast oĺliva meil kaaraʔ üte lihigaʔ, nüüd omaʔ kolmõ lihigaʔ, pööŕüśsegaʔ; Vana `kuuga ja `lõunõ tuulõga˽külvet kaar `kaśve `kergeRäp; timahhava oĺl kaara suvi hüäSe; hõbõhhadsõ˽kaaraʔ, terä `pienüʔ, vahanõ, `kuorõkõnõ ohukõnõ ummaʔ `saaksa˽kaaraʔ ni `kaĺli kaaraʔ; vahadsõ˽kaaraʔ külbetäseʔ kon `puostõmb maa ni lahõ maa päle, timä suurt `saaki anna‿iʔ; suurõʔ `valgõʔ kaaraʔ. `püörüss um haragliganõ, um hüä väkev maa, `andvaʔ katõ kolmõ vara kassu; suurõ˽kaaraʔ ummaʔ ütte`puuldõ `hõ̭ilaga kaaraʔLut || kaerapõld Loomad läind `kaaraRei; Lehmä ju̬u̬śsev kiimuge `kaara, sasive kaara äräHls; kaar om alle `ruĺmede, tõuvili rullits äräKrk; vaśt käi mesikäpp `kaaraHel; kahru˽käviväʔ alati kaarahPlv || (söögiviljana; söödana) obene ohutab, tahab `kaaruSaa; kas vana obene `kaaru ei sü̬ü̬ (ka vanale inimesele meeldib hea asi) Ran; sulu siga, kae kui sa saat kaartega `sü̬ü̬tä, vahi kui lähäp tugevassPuh; kile jahu tetäss `kaarustNõo || figobestel om suve kaara `kapje all, las na esi süvvä vällästKrk; laisalõ hobõsalõ piat piḱki `kaaru (piitsa) `andmaHarVrdkaer, kakr, kaur 2.Mitmete taimede nimetustes liitsõna esi- või järelkomponendina Lsjänese|kaar, kahe|kaar, karu|kaar, tuule|kaar, tuul|kaar, vares|kaar
kaar3 g kaariräästas nokitsep kaari veere alutsit pidi (ei viitsi suuremat tööd teha) PuhVrdkaarass, kaare1