[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 4 artiklit

kaar1 kaar (-ŕ) g kaare eP(-oa-, -ua-) Trv Pst TMr San, Khn(koäŕ, kuär ) Kan Vas/`kaa-/, -i Saa VJg(`kaa-) Äks Kõp eL(`kaa- Trv Lei), g -u Trm(pl `kaa-) Kod/kua-/ Lai Plt, `kaare R(n `kaare RId); kaare g `kaare Jäm Ans Khk Phl Iis, `kaarde VMr; n, g kaare Hi HMd Ann Kad VJg Sim Iis; kaares g `kaare Ans
1. kumer või kaarjas moodustis nua laiva `kaared `taevas. kuulutavad ilma `aega ede; `taevas on vahel pilved kut oleks kaared olad Khk; pilvekaared, seuksed sured laeva `moodi Kaa; mis sa `peaksid sii lölletama, tule koar keib ahju suust `välja Jaa; Olid noa laeva otsad sinised tuli `vihma, oli aga nõnda `pooles kaares ja pole sina sihes olnd siis oli kena vaikne aeg Pöi; kana oo ropp eläjäs, kos ta oo kohe suur seta kaar järel Mar; Kui valged pilve viirud taeva peal on, nii kui eina kaared, vana rahvad nimetavad neid tuule kaared, siis peab tuult tulema Ris; `vahtsõ kuu kaaŕ om õdagult ja˽vanakuu kaaŕ om hommugult; vana kuu kaariga panda˽`kartohliʔ; vana kuu kaaŕ om kõ̭kkõ kuivõmb aig (siis haav paraneb kergesti) Har; keeruda no hää paks kaaŕ [leiba] Plv || taevakaar `päike läks juba üle kaare, `päike akkab maha minema Pha || ratas, rattapöid, vankriratas `kaaril is olõ `rauda, sõ̭ss pońdi pu̬u̬ leiš́ti [rattavitsa asemele]; staŕgile (toonekurele) `pontass kaaŕ [pesa aluseks] Lei kaares ringi, kaarega käi sial rähmustikus `rińgi ei tia kui suures kaares, aga ei saa `kuśkilt läbi Lai; `sõuti pu̬u̬l kaarin `ankru manu tagasi Ran || fig Sööb nõnda, et suu kahes kaares Jäm; (kiiresti töötamisest) see tömmab `mitmes `kaares Mus
2. ehituskonstruktsioon (ahjul, sillal, väraval jne) (kõrtsi uksel) üks kuaru õts on piida küljen, tõene tala küĺjen ( ja kaare teises otsas rippus raskus, mis ukse sulges) Kod; mõnel `olli kaar sääl ahju suu pääl, noh kivedest tettu kaar, mõnel käis üle ahju otsa - - tuhkaud `olli kaari all Nõo; ahjul `oĺli kaar i̬i̬n Kam; ku ahju suust tuli tule, siss lätt üles kaari ala Ote; ahokaaŕ om õigõʔ hullustõʔ ärʔ `nõitunu Kan; silla kaariʔ, kes `silda üleväh pidävä Se
3. mitmesuguste esemete kaarjad või kumerad osad a. laeva- või paadi ribi `kahte`kümmend kaard lähäb `paadi jauks Jõe; `Lihtsamb neid `taivudettud `kaari oli `panna, ei `uolind neid `sauma järel sobitada `nindagu `raiutud `kaarije `kerral; `taivutettud `kaartega - - paat `notkus kohe ettei old ige nii `kindel kui nüd ige sie peris `kasvand `kaardega, koverikku˛est `tehtud: kui uut `paati `tehti, siis monele `pandi paar `taivudettud kaard ja siis igä vahe `pääle monesse `kohta igä `pandi neid tugevambi `oksa`kaari; `Kaare puu pidi `istuma tihejästi `vasta `paadi siess `puolist `lauda Kuu; `kaared olivad siis `männi puust ka `tehtu VNg; venel on `kaared sies Jõh; kaare persete (laeva kiilupoolne kaareots) pεεle pannatse `kaltsoni puu Mus; raiut, painudet, `mütmest tükist kaared; kaarde `ümber saab louad `pantud Emm; silmustega kaar, kui kaarel silmused sees, et vesi jooseks paadi `põhjas ühest kaarevahest `teise Rid; laeval pannatse kaared ema `peale ja siis akatse `planka `ümmer panema; Tesseldä kuarõ perse (alumine keskosa) terä ljõbõdamaks Khn; kaare kabade jaoks jääb põhe kolm `toĺli paksuks; siis saab kaare asemed `väĺlä raiutud Tor; seinlaeval on pańnid, kordlaeval kaared Hää; igal kaarel on `ooburi auk sies, et vesi juosta saaks JõeK; künal on `kaarud sees, muidu ei seisa lauad koos Trm; nagu nuada`venned, ni̬i̬d‿o kuvve kuaruga Kod; kuuse ja pedäjä puust tetti kaarid, iki pind puust Ran; kuvvõ kaariga loodsik Räp; `vinnel omma˽`veiga suurõ˽kaariʔ ja `veiga paksostõ Se; kaare, -s kaaretatud paat on `kaares, kui `kaared on `küljes Jõe; aluksed olivatta juo `kaares; saab `kaare VNg Vrd kaaris1 b. korvi loogad, ribid keige ennem tulad `jälle pannad `muĺjude ning - - selle `järge `kaared `sisse `muĺjude Ans; räätsi kaarde vahele `pandi nidemed Krj; ma ole pannud veel kadaka kaared, ei pihasta ära mette Kse; Kaared olid pailu peenemad kui pannad Han; korvi kaared - - kaare otsad läksid põim`nurka Var; Sarapuu kepid korvi kuardõks kõegõ paramad Khn c. ree või vankri osa kui ree pöhi `valmis oli, siis `löödi nende pöhja `pulkade `peale, ree pakkude `kohta söhuksed pool köverad puud, nee `üiti ree koared Jaa; ratta kaar Kul; kaaŕ om si̬i̬ üless painutedu kotus [reejalasel] Ote d. kirstu iluliist kaariga kirst, kirstu kaaŕ `pańte `pääle Räp e. fig roided Olid iga kovad `kaared sul, et `kannadid pigistämise ärä Kuu; küĺje koared Muh
4. niiduesi; niitmisel eele mahajääv heina- või viljaviirg ein `sõisab mittu `päiva `kaares maas Lüg; `einä on `kaares maass Vai; vaadeti et pöle `niitija, kitsas kaar, ühe jala kaar Khk; kaar sai rehaga `ümber pöörtud, kaarutud Kär; Lage moa, `kerge rohi, mis seal viga `laia koart lasta on Pöi; nüid akkame `kaari laiale `lööma, muidu ta‿p kuiva kaare alt ää Muh; kahe jala kaar (vastandkaar) Rei; einä niidetässe kaare `viisi Mar; loog jäi kõik `kaarde maha, vihm tuli `piale ja tagus maa `sisse Mär; ei viisi `einä `niitä, mutku jätäb `kaari `võlga Vig; kaarde vahel ädales tõoseb enimi Kir; ta saand oma kaarega teiste järele `ühti Kse; `Meitel vili allõs `kuarõs muas Khn; `piened kaared tehaks et ta (hein) kuivab usinam Ris; `tarvis `kaaresi `lahti `lüia, paksud eenad Juu; ei saa puhast kaart, ein jääb `kasvama `alla JõeK; paks kaare, `kõrged `kaarded jäävad. siis ein jäi `kaardesse ja siis sai `kaarded `lahti `lüedud siis `kuivas ja siis sai kaarutada VMr; teine läheb laia kaarega, sa lähed nigu `pastli paelaga Sim; iga kaaru pial veeretati vili kokku `köksidesse Trm; kui paks ein oli, sai kaared `ümber tõmmata Pal; ein niideti `kaari maha Kõp; viĺla kaari pidit `õigi `niitme, muidu niidit pää maha; ta (niidetav vili) sadass maha `kaari Krk; looguss - - kogub `kaari, siss tuleb ain ütte unikude Ran; hain om kaarin ja kaarist palatass laḱka Har; no om vili kaarih́, vidäde kokko õ̭nnõ; kokko ḱäänt kaaŕ kui vikah́tiga käänät tagasi, saa suur kaaŕ Se; kaariʔ pääle palahhamese `käändäss `ümbre Lut || lina kaaŕ (põllule pleekimiseks laotatud linavarte rida) Se Vrd kaare1
5. ilmakaar; suund `parvetajad ikke igast `kaarest, `Narvast ja Lüg; tεε koes ilma `kaares ta niid on Khk; mae·lmal oo koa kaared. ne oo ned lõuna, põhi `õhtu ja omingu Mar; loodevesikaar (NW) Tõs; päe tõuseb ida kaarest Tor; tuul puhus `loode koare poolt Kos; põh́a kaarõʔ Vas
6. veekeeris ku keväjelt suurt `Koiva `mü̬ü̬dä sõidat parvõga, siss sõidat üte kaari alt tõsõ kaari alaʔ; konh pikä kaarialudsõ omma, säält om hää `sõitaʔ, konh omma äkilitse kaarialudsõ, säält om mõlaga nii tõmmada, et hamõ jääss `perse manu kińniʔ Har
kaar2 kaar g kaara Hi hv Tõs, Saa hv VMr, Kod MMg Pal Kõp Vil eL
1. suvivili, kaer vanal ajal olid `ühte `seltsi kaarad Rei; kaar lükib Saa; vahest `kaara sai leigata, lumi oli maas VMr; kaarad o `ripsmen; ku uavadel paĺjo `urve küĺjen, siis suab `kaaru; kaartel ja `õtrel one keded; üks kaar oo vene kaar ehk lipu kaar. vene kaara `ripsmed on ühele puale ja muakaara `ripsmed on laiali Kod; kaarad `seisid kava põńnin MMg; kaara pööris Vil; ütelihige kaara Trv; üte lakage kaar; kaartel om `lipne küĺlen Pst; kaar olli ütelnu, `antke mulle ka sõnnikut, ma aa lipu tare `arja siis; vanast ku varest änäp aava `urbe si̬i̬st es ole `vällä `paisten, siss olli parass `kaara `külvä; ku kasel paĺlu `urbi otsan, siis saap `keśvi, aaval – `kaaru; las süüvvä, oma karu, oma kaar; mustkaar, sõkal om must. maa kaara `mu̬u̬du; `valge kaaral om `valgep iva. ku `valmi saa, lää ruttu maha. `valgest kaarast tetass `su̬u̬rmit. `valge kaar ei `andvet nõnda paĺlu `vällä ku türgi kaar, aga ta iva olevet parep; obese lakage kaar; kullavihm kaar; mis sii `aasta kaar olli, sinna külveti siis jälle kaar, sii olli siis vanamaa kaar Krk; kaar külvä `porri, rüǵä tuhk`auda; kui lepäd olliva urvan, sis tetti `kaara; `valge kaar `oĺli edimäne, siss `tuĺli kõllane türgi kaar; kõllane kaar `olli, üte külle pääl teräd; kaaral olliva lipud Ran; kui pihl äedsess, külveti `kaara Kam; ku kaar kütüsse maa pääle külveti, siss `käege es ulate pöörusse manu; ku lepal tilba küĺlen om, siss saa `kaaru Ote; kaara kukat́si andass obesele San; kui toome `äitsevä, sis tetäss `kaara Kan; suurõ˽kaara `tahtava `varhra `külvä, `väikese kaara kutsutass nii kullavihm. nuid võit illatsõpa ka `külvä Har; kaar haud jo mako, pia nakkass `püürüst `väĺlä ajama Vas; vanast oĺliva meil kaaraʔ üte lihigaʔ, nüüd omaʔ kolmõ lihigaʔ, pööŕüśsegaʔ; Vana `kuuga ja `lõunõ tuulõga˽külvet kaar `kaśve `kerge Räp; timahhava oĺl kaara suvi hüä Se; hõbõhhadsõ˽kaaraʔ, terä `pienüʔ, vahanõ, `kuorõkõnõ ohukõnõ ummaʔ `saaksa˽kaaraʔ ni `kaĺli kaaraʔ; vahadsõ˽kaaraʔ külbetäseʔ kon `puostõmb maa ni lahõ maa päle, timä suurt `saaki anna‿iʔ; suurõʔ `valgõʔ kaaraʔ. `püörüss um haragliganõ, um hüä väkev maa, `andvaʔ katõ kolmõ vara kassu; suurõ˽kaaraʔ ummaʔ ütte`puuldõ `hõ̭ilaga kaaraʔ Lut || kaerapõld Loomad läind `kaara Rei; Lehmä ju̬u̬śsev kiimuge `kaara, sasive kaara ärä Hls; kaar om alle `ruĺmede, tõuvili rullits ärä Krk; vaśt käi mesikäpp `kaara Hel; kahru˽käviväʔ alati kaarah Plv || (söögiviljana; söödana) obene ohutab, tahab `kaaru Saa; kas vana obene `kaaru ei sü̬ü̬ (ka vanale inimesele meeldib hea asi) Ran; sulu siga, kae kui sa saat kaartega `sü̬ü̬tä, vahi kui lähäp tugevass Puh; kile jahu tetäss `kaarust Nõo || fig obestel om suve kaara `kapje all, las na esi süvvä välläst Krk; laisalõ hobõsalõ piat piḱki `kaaru (piitsa) `andma Har Vrd kaer, kakr, kaur
2. Mitmete taimede nimetustes liitsõna esi- või järelkomponendina Ls jänese|kaar, kahe|kaar, karu|kaar, tuule|kaar, tuul|kaar, vares|kaar
kaar3 g kaari räästas nokitsep kaari veere alutsit pidi (ei viitsi suuremat tööd teha) Puh Vrd kaarass, kaare1
kaar4kaarid

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur