Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 4 artiklit
kaap1 kaap Jõe Muh Rid Trv, g kaab|
u Mär Kse Hää Juu/
-ua-/
KuuK Koe Iis Trm(
-oa-)
KJn Krl Rõu Räp, g -i Kei;
kaab g kao Se(
kaabo)
Lut;
kaab Kuu kaabu vana kaap oli pias Rid;
`kaapu `kantass pääs Hää;
pühapää `käidi kirikus kaabiga Kei;
naisel [oli peas] nisikene suur kaap või nisike nigu truba muodi ja laiad `paelad Iis;
haane (Haanja) kaap suurõ `korgõ pesäga, `mustjass haĺl pu̬u̬mvillanõ nü̬ü̬r pääl Räp;
`haani (Haanja) kaab;
pohova kaab (
van)
säntse `väiku veerekese, munõl oĺ kat́stõisskümme `pri̬i̬si küleh;
kao veereʔ;
olõst koeti oline kaab Se Vrd kaabu,
kaapar1,
kaaps3
kaap2 kaap Krl, g kaab|
i Mus,
-u Rõu,
`kaape Vas1. kaabe paa kaap um hüä, taa ollõv kõtu rohuss Rõu;
mõhõ kaaṕ Vas Vrd kaabe2. riiv `tuhvli riiv εhk kaap, kaabiks `üitasse ka Mus
kaap3 kaap g kaaba Krk tihe, paatunud tükk, kamakas; mingi aine kiht kivi pääl kasvass seast `kaapa (sammalt), midä maha saat `kaapi;
kõtualutse villa kokku är vanunu, ku kaap kunagi;
küll olli `irmus sõnnik, miul tulli puha `lamba kaap - - kudaki `laote ei saa, kisu kas või küidse katekõrra päält Krk Vrd kaabak1
kaap4 on sel oli vana obose pronks ees, lasi ikke koap, koap Juu