[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
kaal1 kaal g kaalu eP(-oa-, -ua-, g -o Käi) eL, g `kaalu R
1. (asja, eseme, keha) raskus Perenase kääst `saadi linad vai takkud kaha `ketrada, siis `kaalu `järgi `valmis niit jagati, mõlemad said ühevõrd `niiti; Tahid kaks ehk kolm `naula midagi, aga ei õld täis sie naul, sis `üöldi et kaal on vähä `alle; õli üle`naela, sis [öeldi] et kaal on vähä üle Lüg; see nii `kerge, see‿p anna `kaalu täis (ei küüni teatud raskuseni) Khk; `ańdis selle kaalu täis, ei jäänd vajaka; vamm võtab `kaalu, kui ta `raskemast lähab, kui vesi sies on VJg; siga sööb `äśti, küll ta võtab `kaalu Plt; kaal ei ole täüs vi̬i̬l, ma pia manu vi̬i̬l roobitsem Krk; tõesel kotil jäi kaalust `puudu, aga tõene `oĺli täiskaaluline kot́t, tävvelik kaal; ta näeb suur `väĺlä, aga kaalult ta `rasse ei ole Nõo; `kaalu kaotass, ar˽kuiosõ mant Se || vajutis, raskus `kaalu õli `nööri `õtsas [ploki küljes], `nüörist rõhus `ukse `kinni Lüg; lina `aamise masinal `panti `kaalu `pääle, redeli pääl olliva kivi ja tu̬u̬ preśs `päälmesi `truĺle `pääle Ote || arvestamisest sa piäd ike egäle aśjale `kualu panema Kod
2. a. kaalumisseade `kaalu nui on jo `kaalu `küljes, `kaalu `pannasse jo `nuiast edesi; `kaalu `taldrikud Lüg; `viska naĺa pärast kaalu `pεεle Khk; Koalud olid rauast, suured malmi pommid olid, naelad peal, pärast `tehti `pommidele kilud peale Pöi; nüid mõedetasse suure kilo `kaaludega Mar; õpetaea proual on kaal, `numre laud üleväl `otses, seieritega puha Hää; kualuga vuagitakse, ei eloaal põld muud `kualusi mutku puust margabu oli Juu; koalukausi `sisse pannakse pommid Kos; meil õlid iad ja `õiged kaalud Iis; vanass õlid puuss kualud, kualulaud ja kualupuu, kõik õli puuss Kod; `kaeru `ańti ikke [hobusele], kui töö kõvem, siis tugevamast, siĺm oli ikke kaal, salvest `võt́sid Lai; kaal `vaie maha, nüid om kaal `õige; kaalu kausi nõndagu kuld `läükleve Krk; poolakaal (kümnendkaal) Har; kaubakaaluʔ, `väikäist `aśja `kaaluʔ Se; kaalus loodis Vesilood́ `näitab, kas müür oo `kaalus ja seinaga `risti Han; üt́s laud alaʔ, tõnõ pääleʔ ja sõ̭ss kivi õigõ˽pääleʔ, et sõ̭ss sais tä (sõir) kaalun Urv b. fig (kahe) kaalu peal otsustamisel, kahevahel sie asi on `kaalu pääl, kas saan tämäst `asja vai en saa Lüg; `aidade jägamine on veel kaalu pεεl, p‿tεε kuidas ta leheb Khk; ilm oo kate kaalu pääl, ka ta kuivale lää või Krk; ta om `alla vi̬i̬l kate kaalu pääl, `õigele `otsusele ma ei ole vi̬i̬l `jõudan Hel; ta jäi nii kate kaalu `pääle, es tiiä esigi, kas saab `minnä vai Ran; kaalu (peale) panema ~ peal olema ohtu seadma, ohus olema pani oma elu surma ning elu `peale `kaalu Pha; panni oma elu kaalu `pääle Trv; Elu olle kaalu pääl, läits viil nigu üle väetse terä, et ellu jäid Nõo; täl om viil elu kaalu pääl Krl
3. kaaluühik a. linade kaaluühik (10 puuda) lõna kaal oo kümme `puuda Rid; linad `oĺlid `indas, kolmkümmend nelikümmend rubla sai kaalust Vän; lina leesik kualub kakskümmend `naala, kakskümmend leesiked aga one kualun Kod; oli vakamaa linu mahan, sai kaal linu Trv; nelisada `nakla olli, mis terve kaal olli; ku linu viisit, siis küsiti, ka sul suure kaaluge või puuda kaaluge Krk; jõoluss `olli mul kaits `kaalu `linnu käsitsi ärä tettu Puh; rabasi kaalu linna Se b. üks kaal `leiba VNg; paaŕ vai kolʔ `kaalu `tu̬u̬di Riiast `su̬u̬la aasta jagu, kaalun om kat́skümmend `punda Har
1. (asja, eseme, keha) raskus Perenase kääst `saadi linad vai takkud kaha `ketrada, siis `kaalu `järgi `valmis niit jagati, mõlemad said ühevõrd `niiti; Tahid kaks ehk kolm `naula midagi, aga ei õld täis sie naul, sis `üöldi et kaal on vähä `alle; õli üle`naela, sis [öeldi] et kaal on vähä üle Lüg; see nii `kerge, see‿p anna `kaalu täis (ei küüni teatud raskuseni) Khk; `ańdis selle kaalu täis, ei jäänd vajaka; vamm võtab `kaalu, kui ta `raskemast lähab, kui vesi sies on VJg; siga sööb `äśti, küll ta võtab `kaalu Plt; kaal ei ole täüs vi̬i̬l, ma pia manu vi̬i̬l roobitsem Krk; tõesel kotil jäi kaalust `puudu, aga tõene `oĺli täiskaaluline kot́t, tävvelik kaal; ta näeb suur `väĺlä, aga kaalult ta `rasse ei ole Nõo; `kaalu kaotass, ar˽kuiosõ mant Se || vajutis, raskus `kaalu õli `nööri `õtsas [ploki küljes], `nüörist rõhus `ukse `kinni Lüg; lina `aamise masinal `panti `kaalu `pääle, redeli pääl olliva kivi ja tu̬u̬ preśs `päälmesi `truĺle `pääle Ote || arvestamisest sa piäd ike egäle aśjale `kualu panema Kod
2. a. kaalumisseade `kaalu nui on jo `kaalu `küljes, `kaalu `pannasse jo `nuiast edesi; `kaalu `taldrikud Lüg; `viska naĺa pärast kaalu `pεεle Khk; Koalud olid rauast, suured malmi pommid olid, naelad peal, pärast `tehti `pommidele kilud peale Pöi; nüid mõedetasse suure kilo `kaaludega Mar; õpetaea proual on kaal, `numre laud üleväl `otses, seieritega puha Hää; kualuga vuagitakse, ei eloaal põld muud `kualusi mutku puust margabu oli Juu; koalukausi `sisse pannakse pommid Kos; meil õlid iad ja `õiged kaalud Iis; vanass õlid puuss kualud, kualulaud ja kualupuu, kõik õli puuss Kod; `kaeru `ańti ikke [hobusele], kui töö kõvem, siis tugevamast, siĺm oli ikke kaal, salvest `võt́sid Lai; kaal `vaie maha, nüid om kaal `õige; kaalu kausi nõndagu kuld `läükleve Krk; poolakaal (kümnendkaal) Har; kaubakaaluʔ, `väikäist `aśja `kaaluʔ Se; kaalus loodis Vesilood́ `näitab, kas müür oo `kaalus ja seinaga `risti Han; üt́s laud alaʔ, tõnõ pääleʔ ja sõ̭ss kivi õigõ˽pääleʔ, et sõ̭ss sais tä (sõir) kaalun Urv b. fig (kahe) kaalu peal otsustamisel, kahevahel sie asi on `kaalu pääl, kas saan tämäst `asja vai en saa Lüg; `aidade jägamine on veel kaalu pεεl, p‿tεε kuidas ta leheb Khk; ilm oo kate kaalu pääl, ka ta kuivale lää või Krk; ta om `alla vi̬i̬l kate kaalu pääl, `õigele `otsusele ma ei ole vi̬i̬l `jõudan Hel; ta jäi nii kate kaalu `pääle, es tiiä esigi, kas saab `minnä vai Ran; kaalu (peale) panema ~ peal olema ohtu seadma, ohus olema pani oma elu surma ning elu `peale `kaalu Pha; panni oma elu kaalu `pääle Trv; Elu olle kaalu pääl, läits viil nigu üle väetse terä, et ellu jäid Nõo; täl om viil elu kaalu pääl Krl
3. kaaluühik a. linade kaaluühik (10 puuda) lõna kaal oo kümme `puuda Rid; linad `oĺlid `indas, kolmkümmend nelikümmend rubla sai kaalust Vän; lina leesik kualub kakskümmend `naala, kakskümmend leesiked aga one kualun Kod; oli vakamaa linu mahan, sai kaal linu Trv; nelisada `nakla olli, mis terve kaal olli; ku linu viisit, siis küsiti, ka sul suure kaaluge või puuda kaaluge Krk; jõoluss `olli mul kaits `kaalu `linnu käsitsi ärä tettu Puh; rabasi kaalu linna Se b. üks kaal `leiba VNg; paaŕ vai kolʔ `kaalu `tu̬u̬di Riiast `su̬u̬la aasta jagu, kaalun om kat́skümmend `punda Har
kramm2 u kramm g `krammi Kuu Lüg, krammi Juu Kos VJg Iis, kramme Käi; kraḿm g krammi Ran Ote Räp Se, kraḿmi Urv; ramm Pöi Vän Pil KJn, raḿm Hls, g rammi kaaluühik, gramm Egä sie aptiigi rohi ole, et krammi päält pidäb olema Kuu; Vana nael pidi nelisada viiskümmend rammi olema Pöi; too sada `rammi `komvekka kah Vän; nüid mine `poodi küsi `pärmi `krammide järel; ega siis põld kilusi ega `kammisi, siis olid kõik toobid ja `kortled Kos; ostin krammi sahariini Iis; siuke rammi laaś (pudel) - - rammid olid pial. sellega akka temale (lambatallele) `piima `anma ja kõik `rammide järel Pil; sahariini müvvas rammige; kaits `marka raḿm Hls; naka tedä vi̬i̬l kraḿmega `kaalma Ran; vanast oĺli˽nagla ja punnaʔ, no omma˽kilu ja kraḿmiʔ Urv; ka no omma krammiʔ, a siss oĺli loodiʔ Se
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|