[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kaala `kaala Hi Saa Kod eL
1. kaela ümber, külge rangid `panta obuse `kaala Emm; `rahmed `pańti ärjäle `kaala, ku `künmä `lähti Saa; pero obene, taganeb, ei taha `ranga `kaala võtta Kod; mul ei ole `ki̬i̬de `kaala panna Krk; imu viab i̬i̬st, `tahtmine `tõukap takast, rõ̭õ̭m kisup `rõiva `kaala, arm aab aru `laḱka (suguelust) Nõo; ta võt́t henele nigu `taosõ˽`kaala, siss ku˽ta naasõ võt́t Har; panõ˽kabõĺ kuradilõ `kaala, `tõmba˽`puuhtõ üless Rõu; ei `mõista inämb midägi `pääle `naataʔ panõ vai nüür `kaala Plv || fig [puunõu] vitsad `lεhtvad pεεld `kaala Emm; [ta] pańd `hamballõ niidi `kaala, tõmmaśs esi `hamba `ussõ nigu nõksati enne Har; kaala (kinni) kargama, pöörama kaelustama, kaela ümbert kinni võtma Ta kargas mo `kaala kinni Rei; Miina esi `oĺli tälle `endä `kaala `pü̬ü̬rnu Nõo || kallale kuĺl `kargab kanale `kaala Kod
2. adv peale, otsa vana maea koruśk on `kaala kukkumas Saa; pani tämäle kaasitäie suppi `kaala; lina piho side, vägä `kaala õled tõmmanud sideme Kod; `uune om lagunu, vajuv `kaala, om `kaala vajumen Hls; si̬i̬ akkass laguneme, tule `varsti `kaala (vanast hoonest) Krk; t‿om nigu anile `viska vett `kaala, soputap ärä ja om kuju jälle Nõo; nii visassiva üleväst meile vi̬i̬ `kaala Ote || no om vanaduss `kaala tulnuʔ Har
3. fig süüks; tülinaks; ülesandeks, mureks, hooleks Vetsid kumpkid süü oma kaala; Tömmas omal pagi kaala (enda süü pärast kannatas); Äi sihantsed veta mette omal risdigs kaala Emm; tämä `kaala jääväd `kostokulud; kes jäe vi̬i̬mäsess `lõikama rükiss, selle `kaala jäe põld Kod; ta jät́s miu `kaala [töö] Krk; esi tei, aga ai iki tõese `kaala Ran; mulle kai kolm last `kaala ja esi läits minemä; lähäp `sinnä tõese `kaala `sü̬ü̬mä Nõo; nüid om `indäle katku `kaala `võtnu (hakkas paha inimesega koos elama) Kam; tiä peräst tulõ mullõ suuŕ murõʔ `kaala Krl; ta jätt alasi uma tü̬ü̬ tõsõ `kaala Har; Ei no˽naaśõ˽säänäst `orjust hinele `kaala võtaʔ Rõu
Vrd kaela, kakla
1. kaela ümber, külge rangid `panta obuse `kaala Emm; `rahmed `pańti ärjäle `kaala, ku `künmä `lähti Saa; pero obene, taganeb, ei taha `ranga `kaala võtta Kod; mul ei ole `ki̬i̬de `kaala panna Krk; imu viab i̬i̬st, `tahtmine `tõukap takast, rõ̭õ̭m kisup `rõiva `kaala, arm aab aru `laḱka (suguelust) Nõo; ta võt́t henele nigu `taosõ˽`kaala, siss ku˽ta naasõ võt́t Har; panõ˽kabõĺ kuradilõ `kaala, `tõmba˽`puuhtõ üless Rõu; ei `mõista inämb midägi `pääle `naataʔ panõ vai nüür `kaala Plv || fig [puunõu] vitsad `lεhtvad pεεld `kaala Emm; [ta] pańd `hamballõ niidi `kaala, tõmmaśs esi `hamba `ussõ nigu nõksati enne Har; kaala (kinni) kargama, pöörama kaelustama, kaela ümbert kinni võtma Ta kargas mo `kaala kinni Rei; Miina esi `oĺli tälle `endä `kaala `pü̬ü̬rnu Nõo || kallale kuĺl `kargab kanale `kaala Kod
2. adv peale, otsa vana maea koruśk on `kaala kukkumas Saa; pani tämäle kaasitäie suppi `kaala; lina piho side, vägä `kaala õled tõmmanud sideme Kod; `uune om lagunu, vajuv `kaala, om `kaala vajumen Hls; si̬i̬ akkass laguneme, tule `varsti `kaala (vanast hoonest) Krk; t‿om nigu anile `viska vett `kaala, soputap ärä ja om kuju jälle Nõo; nii visassiva üleväst meile vi̬i̬ `kaala Ote || no om vanaduss `kaala tulnuʔ Har
3. fig süüks; tülinaks; ülesandeks, mureks, hooleks Vetsid kumpkid süü oma kaala; Tömmas omal pagi kaala (enda süü pärast kannatas); Äi sihantsed veta mette omal risdigs kaala Emm; tämä `kaala jääväd `kostokulud; kes jäe vi̬i̬mäsess `lõikama rükiss, selle `kaala jäe põld Kod; ta jät́s miu `kaala [töö] Krk; esi tei, aga ai iki tõese `kaala Ran; mulle kai kolm last `kaala ja esi läits minemä; lähäp `sinnä tõese `kaala `sü̬ü̬mä Nõo; nüid om `indäle katku `kaala `võtnu (hakkas paha inimesega koos elama) Kam; tiä peräst tulõ mullõ suuŕ murõʔ `kaala Krl; ta jätt alasi uma tü̬ü̬ tõsõ `kaala Har; Ei no˽naaśõ˽säänäst `orjust hinele `kaala võtaʔ Rõu
Vrd kaela, kakla
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|