Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 3 artiklit
ka1 ka üld (
koa, kua spor eP;
kaʔ San V;
ko Jäm,
spor L) (assimileerub kergesti eelneva või järgneva sõnaga; tähendus sag asendatav liitega -gi, -ki)1. samuti; ühtlasi; koos siis `panna `malgad `piale `kuhjale. viis `pandi ja kaheksa ka `pandi VNg;
üvä `õhtat! (vastus:) `teile ka;
tämä ka [ise] ei näht, aga tämäle ka juo emä `rääkis Lüg;
kui sa raha ei taha aga kas sa siis `leiba ka ei taha vai Jõh;
`ilma on mogomaine `tuuline ja `tormine ja lund sadas ka viel Vai;
Tuled sa ko kui ma kirgule liha Jäm;
nüid o lüpsi aeg koa `varsti kää Jaa;
makile soab liha koa `sisse `pandud;
`Oota ma tule koa Pöi;
mis ma tea, seda ma räägi koa Muh;
kui tere `tehtaks, siis `antaks kätt ka ikka Käi;
pöial on ka sörm, aga tal on ise oma nimi Rei;
pere nime järel `üiti karjama ka Noa;
kui ta (varss) oo `aastane, siis oo juba säĺg, kahene koa veel säĺg Kul; `
enne ei ond jalgrattaid koa mette ja masinaid koa ei ond Kir;
ku‿ma‿i joo, siis ma‿i saa `süia ko mette Mih;
mine sa koa tääga Tõs;
tulõ‿nd sia miuga kua Khn;
mõned ikke `purssist eeśti keelt ka Aud;
võid tagapool `süia koa PJg;
sõõruta ikka koa Vän;
künnapast saab ka `laudi `saagida Tor;
eks kangas ole küll koa riie Juu;
aga sie oli koa viel iesti valitsuse aeg alles HJn;
ja oma maksud olid ka omal aal pial Pee;
ot ma kua `rüipan korra ühe lonksu Kad;
meie annama mängumiässele kua õlut Kod;
ah ike tahate ka Äks;
minul ka kääd tikuvad värisema Pil;
`talve oli kaits tüdrukut ja suve oli suve tüdruk ka vi̬i̬l kolmass Trv;
mia peĺläsi ka nooren Krk;
sääl ka‿kki (ikka) mueduki käesite Puh;
nemä ei tunneki miu, et mia ka sugulane olen Nõo;
susi tullu˽pajast ka˽penile `järgi San;
mis eesti keeli ommaʔ, nuid loe ma‿k̀aʔ `seĺgele Krl;
Oĺl hari ka‿ks olõman Har;
nissu ka võit kääntäʔ `vihko Se2. isegi, koguni aga kolm `kruoni ka `maksas `ostaja [lõhe eest] Vai;
vahest jähid [heinad] tegemata koa kui vesine aeg oli Kär;
libauńt joosn puu `otsa koa Tõs;
täo `kärmsi ka vähä Saa;
koer kua vihmaga ei sü̬ü̬ Kod;
seeni om lõun [saunast] ärä ka kadunu Ran;
ku elu`päivi om, ma kua `kanga ka vi̬i̬l ärä Puh;
ei ole mul meelen ka TMr;
iilä käve `piḱne kaʔ Har3. ikka, siiski, ometi ulk inimisi oli [talgul] ja pidi ka `süia olema ja pidi ka `viina olema VNg;
neil õli sugu vähäkene süüd ka Lüg;
`viemö `oige rüsäd `arvast `maale ka `kuivama;
no siis `tarvis ikke ruttada kui saad ka `päiva `luojast kodo Vai;
kääd oo nödrad ka, nendega ep saa eite midad [tehtud]; sel iga pεεl ka, üle nelja `kümne Khk;
ta (kampsun) oli ise leigatud siis ka nenda‿t siit oli kövasti `ümber Pha;
Pea ete vahest eese mokk moas koa (ole vait) Pöi;
Sa mõtle koa, mis sa teed Mar;
taal oo raha `pankas koa ikke, ega ta ilma ole Mär;
üks juut́ `tahtnd mäe ää `osta - -, aga pole koa `lastud mette;
se peab ika kadagas koa olema (suur); teda (marju) on koa `otsida (leidub harva) Mih;
ju ka paelo mjõnd siäl irvitäväd Khn;
ari oma nina koa Ris;
kui inimene on ike kõik maa pial läbi eland siis tiab tema ka, kus ia on ehk kus sańt on;
ei tiand mina seda noorest piast et mõni töö ka parem oli Pee;
`liapasime selle `tiega kua `seie Kad;
no viiśkümmend ikki `ütlem kohe, kui ka `rohkem ei ole KJn;
milless sa teiʔ ka nii Se ||
ja `ütle `mulle ei ehk ka, kas sa teed seda `aśja või ei tee Juu4. sugugi, hoopiski [lennuk] ei mend `kõrgelt ka, madalalt läks Lüg;
`eiga tädä‿s ka nda `paljo ka old, et viel `naisile `anneti Vai;
sind ep taha pulgaga ko `soskida Jäm;
ma‿p kannada teda silma all ka;
pole kaas`tundmist taal ka natustkid Khk;
see `polle koa Aadu jagu mette Kir;
ma põle and ega koguni luband kua Lih;
nüid põle ko `kohta, kus `sisse ei saa Mih;
tää ei tahn siis sii änam tööd teha koa mette Aud;
nüid tal põle `aega koa Ris;
mitu `päävä, ma ei mäleta, aga kaks-kolm ta ka ei old JJn;
peris loĺl ta‿i olnd, aga peris tark ta ka ei olnd KJn;
lõug lõbisess, ei saa kõnelte ka mitti Krk;
aga tu kivi oĺl nii teräv, - -
`sinnä‿ss saa ka `pääle eedätä TMr5. leksikaalse tähenduseta, tugevdab eelnevat või järgnevat sõna või lauseosa a. (küsimustes või muudes kõnetlustes) said sa sεεlt pari ka Khk;
kas ta oo koa kaela `kandaja veel või oo ta vana Muh;
kas saite ka tänäbu koa küene täis Vig;
mis ni̬i̬d vanad vanamed ko `rääkisid Pal;
kas miu emäd om ka siin Nõo;
kas sa‿k̀a liinahn käve Rõu;
milless sa teiʔ ka ni;
kas sul om ka häṕe, mi˽sa ti̬i̬t Se ||
(tervitustes) tere ko Jäm;
Terekest kua Trm;
vanast `ülti tere˽kaʔ kui `tarrõ `tulti; [keskhommikuse söögi ajal] terek̀a sü̬ü̬maost Se b. (ebamäärase, kahtleva jaatuse või nõustumise puhul) [ kas seal oli `marju koa?]
oli ikke koa Mar; [
kas puĺl on `kasvand?]
puĺl on ka loomakene juba küll;
ja sie oli ise ia rohi kua JJn;
meil siin ikke on `iiri koa Tür;
eks ta õle alb kua Kod c. (tugevdab etteheidet, pahameelt, põlastust jne) sa oled üks lämmkäpp koa, anna so käde siis midad;
`seike `ungam koa midagid tiab Pöi;
Tä kua kedagi tiab Han;
mis sa koa oled! Kos;
oled koa va töĺpsaba Jür;
ei sa kua sua üksi `toime JMd;
ei soa koa ühek̀ora sinu `tahtmene täis Koe;
põle sest kõnest koa `aśja Ksi;
paĺlass türä `jalgu vahel ja temä ka mi̬i̬s Rand. (muudel juhtudel) ommete ka olivad rahvas. ei `kaaluda `oskand Vai;
anna käppa ko Jäm;
nad `kutsusid mind `seltsi ka Kär;
lääberdab koa edatsi natuke Jaa;
küll oodeti ikka koa, ometi ta tuli `viimaks `koose;
Ma tee siis natukse `toari koa Pöi;
see on aga ka ete kina Emm;
need jalad köi koa änam Vig;
mina tea koa kui kaua Ris;
pienikene `õmblus - -
pidi `jälle akkama `õeruma kua ja KuuK;
no sie `ańdis aga `nühkida koa `enne kui sa said [kangaga] lõpule VMr;
tuli Liänä minuda kua `vaatama Kod;
`peigme emäle `ańti nisa·mmati ka - -
tekk ja säŕk KJn Vrd kaas1,
kah
ka2 ka(
a)
Hel T V (
kaʔ)
imp < kaema (liitub sag järgneva sõnaga, moodustades ühendeid) ennäe, vaata, vaat ka ku mütt käänd üless Hel;
vahi ka temä `olli nüid minevä nädäli vellede pu̬u̬l Puh;
ka˽sandi `ollive nii isatsõ;
kagoss `lätsi vihmaʔ, kõ̭ki pooli San;
säärtse˽kiduraʔ ka˽määntse˽kõokagaraʔ Urv;
ku kurõ [sügisel] är `essünü – ka ku nä `lauglõsõ üleven `taiva all Har;
ka mitte inäp meelehn ei˽püsüʔ Rõu;
hummõń saa illoś ilm, ka päiv kaes `perrä;
ka kurivaim jo kisk kõrd́si poolõ;
kaa ku lätt;
ka säält tulõ `vihma, pilv jo kasuss;
ka om `õ̭nnõ nigu kotiga säläh Se;
nu ka tan am taa (noh näe, siin on see); ka ka (vaat) Lei;
pikä kaalaga hopõn olõ‿i hüä hopõn, ka kui kuŕg Lut Vrd kada6,
kadah,
kadäh,
kagah,
kagiä,
kagoh,
kagos,
kagost,
kagu,
kakohe,
kakui,
kanoo,
kasah,
kasako,
kasih,
kasäkoh
ka3 ka M kas
1. küsisõna a. otsese küsimuse (resp iseseisva lause) algul ka `saapa om `parra; ka ma mõista nõnda olla sääl kui na tahave Trv; ka teil taari raba om Pst; ka te mõtsavahi sugulise olede või Hls; ka ta kadu näge ku ta `seantsit tegusit tege Krk b. kaudses küsimuses kõrvallause algul `kaemen (~ `katsel) käüsime ku̬u̬ĺ`meistri ehen egä kuu kõrra - - `kaeti `järgi ka lugede mõistad Hls; tekku jumal mis tege, ka ta ärä võtt või `pääle jätt; supil kaets `su̬u̬la, kaets ka ta parass om Krk
2. tundetoonilistes või retoorilistes küsimustes a. käsku väljendavalt ka sa `vällä saat, kasi `vällä; ka sa saat lina `kakme; mis te kisentede, ka te kurdade vait Krk b. imestades, üllatunult ka sa näet, mis ta tege Krk
3. alternatiivselt, mitmest võimalusest valides ka ma katessa või `kümne `aastane `oĺli Pst; kas - - või mõnel `rõõval om üitskikk, ka tetäs üäp̀idi või kurapidi Hls; ka sa väśünu olet võh, või olet sa `aige; sedä ei tää, ka ta tule või ei Krk