[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

kaabe|pull 1. kaapekakk; juuretis Lastõl kuabõpuĺl igänes suur asi, teesed uõli sest kedägid Khn; kaabepuĺl `jäeti leva juures, kui teine kord `leiba `tehti, sis `võeti sealt nat́ike Aud; teinekord jäi kaabepuĺl, teinekord ei jäänd ka kaabe`puĺli üle, see küpsetati ahju rinna peal PJg; kaabe puĺl väherdati jahuga ära, siis ta `apnes Hää
2. fig viimane laps perekonnas Esimene on `katsekakk, viimane kaabepuĺl Hää
Vrd kaapepull
kala kala üld 1. igasugune kala (kohati üksnes räim); kalatoit kalad `lähväd `verku `ennemb pimedama `üöga; kagutuul viib kalad `kausistki `välja; ega kalal `kella `kaelas ole ega `ülge `sängi tule Jõe; Ei sedä kala viel pada `panna, mes vies `laksu lüöb (ära liiga vara rõõmusta); kala on vesi (kindla asukohata), kerd siin, kerd siel; kala `etsib `kohta, kus sügävämb, mies `kohta, kus paremb; `Uomigull kala ja `kardul, `lounaks `kardul ja kala (kehviku toit); Ei ole kala `luieta ega puu `oksieta (igal heal omad vead); `Aeva igä kala ja pala, vade ku peremies `seljä `kierdäb, siis kaks (teenija söömisest); Sidä kala kass saab, midä `naugu (omad vitsad peksavad); Kala akkab `roiskuma pääst, maja kaduksest Kuu; `suuri kalu `raiusivad ahingega juest; siis `toivad sügise `mardibä aeal `jälle `värsked `silku, siis nied olid `niigu kalad ilusad VNg; `metsavaht lei jõest `suure kala, ahingiga `püüdas; alasti kala, ei õle `suomussi tämäl; kalad `ruogitasse `vällä ja `pannasse akkama Lüg; sai `suuri ja `pieni kalo; `piened maod `panna `oŋŋe `otsa ja `püvvedä `kallo; vei mänemä `merre kogo `kalloga ühes tükküs Vai; Meitel on kala, mueal räimes; et sa sedasi kuue änna `sisse kalu `vötsid, seda‿s tohi `jälle; äkine kala, ainult sool, sibult natine `juure. kut `tundi kolm neli olnd [soolas] Jäm; rüsadega `püitasse `suuri kalu, `vörkudega `püitasse pisissi kalu; kui kala lepane on, siis saab neid veel; peab ne kalad εε tegema Khk; muist on oue kuivat kala ka Kär; ahju `küpsend kalad oo söduksed εεd `koltsed; Üheksa kala `söödud ära (uusaastaööl) ja kui nägid [unes], kes `sulle `juua töi, see pidi su mees olema; `raanda täis `kiutud kalu Mus; Kui lestanaine oli ää läind, akati `mütmekesta kalu tegema Kaa; Kuula, kala karjub (kigiseb kuival), neid saab küll veel; Vihm just `kaela kukkumas, aga äi tule, `sõuksega kala võtab (hakkab õnge); Kui kalad vee peal pesevad, on vihm `käega `katsuda. Kalad `kargavad veest `välja ja löövad `laksu; Aŋŋeras ja luts `üüti sii ääres libe kalaks; Kala keedeti tuhliste peal `katlas, keedet kala; Küpset kala `söödi, kala küpsetati pahla `otsas tule peal Pöi; me lähme kalu `kauplema Muh; Maigudab kut kala kuial (kui inimene sõna suust ei saa); Üks silm sihib kala, teina leiba (kõõrdsilmsest) Emm; kala arimese päebad olid mõisas Rid; lutsud ja vähikalad oo `pehmed kalad; `võetasse kuib sealehareis ja `viinä ja õlut koa puust `lähkridegä, sis pidid kala ennem käte `saama [müütajailt]; kaladele pannasse `esteks vähä `soola `piale, `öötse veri`soolas Mar; Kui pailu soolast silku söön oled, siis akkad jänutama, [öeld] kala tahab ojuda Han; Mere `ärgä piä mitte `kiegi kalaks. Räim, luts, tobias ei põlõ kalad, kala ikka `siokõ, mis suurõm ond Khn; ku tuul mere kurgust pidi olema, siis kala ei saa, pidi paeast koa `väĺla `viima Aud; unna `otsa pannakse kala, a õnge `otsa viidikas; kui suur rohe on, sis änam võrguga kala ei saa Vän; Võta võid ja katsu kala (söö, mida soovid); [mees] nägu kala perus (kimbatuses) Tor; Kel käed, sel kalad; ku kalad `viskavad (hüppavad veest välja), siis tuleb ilust `ilma Hää; meil on vähe `teisu kalasid Ris; ta on nii `terve inime kui kala vees; kala sai riim`soola `pandud, väheke `soola `peale Juu; Kass tahtub kala saada (poisikese suitsuhimust) KuuK; mida kala `keegi ot́sib, seda ta lejab Ann; kala lüöb ligidalle (tuleb võrku) Kad; leib on meil kala [öeldakse], kui `jõudu ei ole kala `osta VJg; lähän kalade `vasta Trm; kalad mängäväd vede siden; nüid oo vi̬i̬l kalal veri sidess ajamata (kala puhastamata) Kod; kõik kala on ia, kui kalad tahad `süia Lai; suure kaladest tetäs suppi ja raets panni pääl Hls; olevet üit́s jagu kalu, kes `leńdävet Krk; eläb nigu kala `leigen vi̬i̬n (uimaselt); ike `vaatse ilmaga saeva `kallu Ran; `värski kala keedä sa äste läbi Puh; kala kõtuli ojob, lõpusse om laḱka; ega ta tü̬ü̬d ei viisi tetä, jõe veeren kongutap `kallu; miu kalaline `tulli kodu jo, puhast kala ärä Nõo; kalla ja `putru keedit Võn; ma ei tiiä kalade nimesit `kõiki Kam; Kes kala mõrran, tu̬u̬ taht väĺlä, kes väĺlän, tu̬u̬ taht mõrda (abielust) Ote; ma‿i˽tiiä midägi˽kallust San; Kala ot́s süvämbät vett, inemine parembat ellu Krl; kalol umma hurmaʔ; lainõʔ visaśs kalaʔ kavvõdahe maa pääle; maʔ es sü̬ü̬˽noid kallu Rõu; Vanatarõ Hell jo˽kalloga˽siin; Terve ku kala veeh (ilusast loomast); Ütski kala ei ole luulda, inemine süüldä Vas; kallo `rakma; lät́s `randa `kallu `perrä; mul omma käeʔ kalloga ku̬u̬h; edimäne kala, tu̬u̬d angu‿i tõõsõlõ, sõ̭ss annat kui uma õ̭nnõ arʔ; paastu aol kõgõ süvväss kallo, tohiki muud Se; gu um leib salvõh, kalaʔ ummaʔ aad́a all, kala `pü̬ü̬d́ja tuu esi `küńdjamehele kallu aad́a läve alaʔ Lut|| rikkalik kalasaak Kova kala Kuu; See on ikka kole kala, mis siit merest on `välja `väätud Pöi| värskena, soolamata vähe, mis siis siit `randadest [räimi] sai, nied kulusid niisama kalast peast ära Kad; lai kala suurem kala, vääriskala Seal oli `sõuke kena pühadelaud: laiad kalad, õlut, viin, püüli saiad ja peened leivad; Laikala puhastati noaga, see äi olnd rappimine Pöi; latikad, lestad ja, aavid ja, kohad ja, kõik said laia kala nime Muh; `Laia kala tehta sedaviisi, et `vεεda räim kõhu alt luhki ja roog `välja Emm; Laia kala kuivatatakse harilikult nööril Phl; Lebakotti `pandi [pulmade ajal] puhast `leiba, liha, `laiu kalu, võid, nisu`leiba, kõige paramad Han; valge kala 1. räim või räimetaoline kala `Valge kala, must leib ja kali oli see pea toidus Pöi; `valge kala on `lahtise soomussega nagu räim; `valged kalad on `sõuksed särje `suurdust ilma soomusseta Hää2. suurem hõbedaste soomustega kala, sag lõheline `Valged kalad vai `säünjämmed olid ige paremad; Küll neil `valgeil kalul on vade magus ja `rasvane liha Kuu; nied `oldi `valged kalad, `valged ladigad Vai; vana kala fig asjatundja, kogenud Juhan oli küll vana kala, aga nää, läks mörda (laskis end petta) Pha; Poiss on juba vana kala, mütu `aastad sõitnd Pöi; Ta on jo vana kala, küll ta sellega toime tuleb Käi; Liide meelitas noore poisi ära, ta jo vana kala Mar; ei liha ega kala midagi ebamäärast Ei puus ega maas, ei liha ega kala Mus; Ei teand, mis ta oli, liha või kala (enne abielu mees naist lähemalt ei tundnud) Muh; Äi ole kala äga liha Emm; kalale, kalal, kalalt kalastama(s), kalastamast juo `nuorenna akkasin kalal `käima VNg; tulevad kalalt `vällä juo; ega `enne `saandki kalale `mennä kui ikke `viljad maas Lüg; Kalale minejale äe (ära) soovi `ilmaski `õnne, siis just kala äe läheb Pöi; lähme võrguga kalale Vän; tulega kalal `käima Jür; venelased käivad iga pääv kalal Trm; on juba aeg, vaea kalale minna Ksi; ku ma nu̬u̬r olli, siss käesi kalal ja vähjul ka käesi Nõo; vaia no˽minnä˽kalalõ Har; latsõ läävä kalalõ Se|| Kalal `käümä hum aset märgama (lapse puhul) Kuu; van kala(s) kalastama(s) `meie mehed on `käinud `väljaspuol ka kalas Jõe; `läksima kala; `käisima kalas Lüg; olid `Vaiste all kalas Var; kalu söötma fig merehaigena merre oksendama `Tunsin, et akkab `kiskuma ja siis ma kεisin kalu `söötamas Mus; `August `polla saand mere pεεl midagid teha, ta oli keik see aeg kalu `söötand Kaa; Esteks aes tihtipεεle kalu söötma Emm; sõi `Kihnus riisi`putru ja magusi `ponksisi kõhu täis, kus akkas siis ti̬i̬ pääl kalu `sü̬ü̬tmä Hää|| Kalade söödaks läinu uppunud – Hää
2. liha `turssa on `niisike `tuima kalaga VNg; `ülge kala oli jah, liha oli maalooma liha Khk; rasvane kala sellel merisial; äärekala kala oo εε `süia Mus
3. euf hüljes Üljest nimetati ikka kalaks Jäm; Ta (hülgekütt) tohtind mette üljes ütelda, pidi ütlema kala Rei
kosja|esik kosjaisa kosja esik teeb `kaupa Muh kosja|esä kosjaisa – V Kośaesäle `ańti paaŕ `kińdit ja vü̬ü̬. Nu̬u̬˽köüdeti `ümbre˽pud́õla suu. Tu̬u̬ putõĺ `ańti siss kośaesä kätte Vas; Kośaesä `kauplõss ka pruudilõ kaasavarra Räp; kośaeśäle `ańti `kindaʔ ja rikkaba, nu ańni vi̬i̬l kapudaʔ Se Vrd kosjuesä kosja|isa kosja isa Ris Ksiisamees Vrd kosja|esik, ‑esä kosja|kakk leib (sai, sepik), mis küpsetati kosjadeks peiu (ka pruudi) pool (pruut viib seda sugulastele, ka naabritele) Hi Mar Vig PJg spor K siis `joodi kosjaviinad ja tulle kosjakako vedo. siis said [vastu] `anded, `vello ja `lönga Phl; kosja kakud tehasse. `peimes viis kaks, pruut viis ühö kaku, `sõnna kus näd `kosjo pidäsid Mar; isames `andis kosja `õhta `terbele perele kosja `viina ja kosja kakku, see oli tal `kaasas; kui `mindi sugulasele või vahel ka võnnu `võerale `viima kosja kakku, siis sai `vasta öö, sukad, `kindad, paelad või `pioga `villu, see sai siis `veimeks Vig; kui `mindi `senna `kosja, kus `viina ei `võetud, `usklikud inimesed, siss `tehti kakk, kosja kakk, kosja kakk oli nisu jahust PJg; kośja ajal enne on `tehtud ise kakk koe (kohe) kośjakakk, pikk peenike viina `kõrva, peigmees tõi ligi Kei; see (tüdruk) on salaja kośja kakku teind, see kes `enne `aegu `raisku oli läind Juu; kośjakakk – kui kosilased tulevad, siis tehasse `värsked `leiba VJg; nüid lähete kosjakakku `sööma (kosja), kui tagasi tulete, tooge meile kah kosjakakku Ksi kosja|kaup kosimisega seotud läbirääkimised Juri olli `julge juttu `aama, kallist kosja `kaupa `lööma rhvl Muh; kośjakaup on kat́ti jäänu Saa; kośsa `kaupa tegemä KJn; kośakaubaʔ oĺliva joba koohn Rõu kosja|kindad kosja ajal isamehele kingitud kindad – Mar Vig Rõu Sõrmiliit̀se `kińdet ka `koete, noid `koete inäbäst kośa`kińdest. Sõŕm`kińdidi `säĺge pääle ummõlduvva˽väŕmiliiste `langoga `määntse˽kiräʔ. Nu̬u̬ ummõlduistõ `kiŕjoga `kinda oĺliva˽kõ̭kõ `ausapa˽kośa`kindaʔ Se kosja|käik kosjaskäik siis oli ükskeik kas nende mullik on ära kadund vöi kana oli ära kadund vöi midad `looma ‑ ‑ sedine oli see kosjakäik Jäm Vrd kosjakäimine kosja|käimine = kosjakäik see kosja `köimine siis, `mindi, `võeti `viina, `seltsi pudelitega Muh
kringel `kringel Var Hää Kei Amb Ann, g `kringl|i Kuu RId Jäm Rei Mar Han Juu(g ‑e) JMd Koe Kad I(n kringel Kod) Äks Plt, ‑e Mär Ris; n, g `kringli Nõo San(`kõngri), `krõngli Võn Kam Rõn, `krõ̭ngli V(‑e Räp Se); kringõl, ‑ĺ g `kringli Har; `ringel Pöi Vil, g `ringl|i Khk Kaa Kse Han(`rõ‑) Tõs Khn PJg Vän Tor, g ‑e Kei KJn M(‑ń- Hls); klenger Lei; p `krenglid, `pringelt Kir; p pl `krenglisi VNg, `krińglisid KodT8‑kujuline keerusai `teise `numbri jahud olivad `krenglisi teha VNg; `ringel on εε kui `tasku `pista, see‿b lammu εε Khk; `kringel tehasse saia jahodest Mar; `kringel `maksis üks kopik Var; küpsetab suurt `ringelt Tõs; Ennemä tuõdi ikka lastõlõ ljõnnast `ringlisi Khn; tuli `kringledega laadalt Ris; naĺla pärast `üitakse `vorsti vael (vahel) `kringel Kei; läheb kuogi või `kringliga kat́sikulle Koe; kringel one üvä sai Kod; ei tia, kas linnas on `kringlisid Äks; mis neist `ringletest nõnna paelu tehä KJn; võta latsile mõni `ringel ka külä`kakrese viia Trv; ku poisik lait́s, sõ̭ss viiäss `ringel, ku tüdruk lait́s, sõ̭ss viiäss ku̬u̬k Krk; jakuline sai `olli ike `pehmemp kui `kringli Nõo; Ku‿ma nu̬u̬ŕ naanõ oĺli, sõ̭ss ma `mõistsõ `väega˽hääd `krõ̭nglit kütsäʔ Urv; üt́s kringõl om toolõ `juhtunu ilma rahalda Har; nimepäiv vai ku kohegi `minti, sis viidi `krõ̭ngli Räp; ma lä osta `krõ̭nglet lat́silõ Se|| fig uss oli magand suure puu all, `niisugune `ümmärgüne `kringel oli old Kuu; [külm] Vetab otse ää `ringliks Kaa; oli `kringlis muas Juu; Kringliks külmanud Hls; obese olliva kõhna ku `kringli Nõo; Ku‿sa˽mu˽`süäme täüś ajat, sõ̭s ma ˽käänä su˽`krõngliss Rõu

lõugas1 lõugas Pöi Muh L K IPõ, lõogas Vig Juu, lõugass Trv Hls hajusalt T(lõo- Ran), Rõu Räp, g `lõuka; löugas g `löuka Khk Krj Pha Käi

1. lee, tuhkhaud uuematel `ahjudel pole `löukid mette Khk; `koldes oo koa `lõukad, lõugaste `sisse `aeti tuhk, siis tuli `seisi `koldes Muh; naised `estosid `lõuka ääre pakkode peal ja tegid sukka LNg; Ahu ees `oĺli suur kolle, lõugas Tor; ennemast olid muedugi `lõukad ahju ies JMd; tegi ahju `lõuka `piale tule Lai; lõugas oli, sial keedeti ja küpsetati Plt; `tõmba üd́sed `lõukade Ran; üleväh `lõuka kottal om ah́o kuḿm Räp || tulease, keedukoht kividel Vanast oĺl kua manh mitu lõugast. Sõ̭ss `säeti paaʔ kivve pääle, tet́ti tuli alaʔ ja keedeti `sü̬ü̬ki Rõu
2. istekivi või müür sai sis `istu `lõukas, tuld `koldesse panna Vig; lõugas oli ahu ees, kus vana taat́ `istus peal ja küttis `ahju Kse; kolle oli ahu suu ees, lõugas oli `kõrvas Tõs; kaks kibi oli `kolde ees, väĺlap̀ool oli pae ja seetsepool lõugas Aud; `istus `lõuka peal ja suetsetas `piipu Tor; `enne oli kaks lõugast, pisike oli `vasta `seina, suur `jälle oli sii `ees‿pol Juu; lõugas, tema üks kivi uńnik - - pane vie `ämmer `peale Kos; mina `istusin `lõukal ahju rinna ees Ann; kui lie ära lõppes, siis oli `kõrge kivi, sie oli `lõugas Sim; ahju suu ees lõugas - - olid `valged suuremad siledad kivid, nii suur et said `istuda Plt
3. a. ahju- või partepealne `lõukan om [puud] kujumen Hls; ahju i̬i̬n `lõuka pääl lõmmud kuivatedi; läits rehe ahju `lõukale, ahju lae `pääle Ran; `pańti orre pääle nahk üless ja `lõukale, siss sääl `kuivi Rõn b. laepealne, lakk riialutsel `oĺli lagi pääl, siss `aeti sinna `lõukale `põhku üless Ran; Latse lätsivä lõukade mängmä Nõo
4. a. nurk, sopp Sai pörmukse [toitu] köhu löuka Pha; kakud `pandi ikka [ahju] `lõuka, suured levad kesk`paika Muh; metsa `lõukas ehk `nurkas - - kes neid `lõukaid jõuab kõik läbi `käiä Rid; `lõukad om ahju nukad katõl pu̬u̬l; `kartuli jäänu [koopa] `lõukade Ran b. ahju kummialune tuli lääb `lõukase Trv; tuli palas õige suuŕ ülese `lõukas Hls Vrd lõuke
Vrd lõuge1

muna|kohv munast valmistatud joogi aine; sellest ainest jook Muna, jahu, vett, segasin `taigna, `taignast tegin `kuubikud, `praadisin ära, sie õli munakohv Jõh; üksvahe `tehti munakohvi, niukst muna `taignast `tehti ja s‿küpsetadi `ahjus ärä ja - - `taigna tükid sis `pańdi `prendle `sisse, sis `tehti ned pruuniks ja jahvatadi jälle `veśkis ära ja iad kohvi sai HMd

nägu1 nägu, nägo g näo, näu üld(ńagu g ńao San V); nägü g näü Kuu; nägö g näö Vai; njagu g njao Khn; nego g neo Mar; p näko, ńako V

1. a. inimese pea esikülg nägu punane kui viheldud `perse Jõe; `vaatab `sulle `näusse ja valestab Hlj; Õli `niisikese `veidra `näoga, `õtsaedine madal, nenä `viltu Lüg; Nägu on nagu `kitse kiel, aga kehast prisk; `Ehmatas kõhe `ninda‿t õli näust `valge Jõh; Mis ilu tal on, nägu `jusku padapõhi IisR; nii `valge `puhta klaari `näuga Jäm; see on nii `irmus oma isa nägu (näolt isaga sarnane) Khk; Eks mütmes kohas ühtteist ju näo järge (meeldivuse alusel) tehakse Kaa; Selle nägu on küll `kervega `tehtud (inetu); `Tõmmas näust kohe punaseks kut keedet vähk; Nii `öhte nägu kut oleks öhe vormi sihes valatud Pöi; tuul küpsetab näod ää Muh; Nägu tesel ees justkut sörviti loud (kitsas) Emm; paksu `pullis `näoga mees Käi; `rõuged oo neo `kangeste ää rekkond Mar; kärbes `lindas näo `peale Kul; näost alles nii noor Mär; näust ma ole päris võeras, `keegi tunne mind näust Kse; Tüdrik `kohkos sedäsi ää, et njaost üsä `kolnõ Khn; pidali tõbine seda nägu nagu lubi Tor; Nägu ku roosiõis, ilus roosa Hää; sülitasin tale `näosse Ris; `andis rusikaga näkku Kei; nägu nagu `näĺkja jalg (kahvatu ja kõhn) Jür; ta on jo päris `näĺgind `näuga JMd; naeratus näul Koe; mul oli `enne pailu vää `viĺlisi näos VMr; ei tia, mis ohatus sie küll näu `lõhki lõi Kad; vana inimesel on nägu `kortsund, mulla `karva; näud `ühte `vormi, nigu õde ja vend Sim; `pü̬ü̬räb näo kõrvale, ei `julge `sinnä puale `vaśti Kod; `puńnis `näoga, `loodud juba nõnna, et nägu on `puńnis Ksi; mõni lõkendab küll näost, aga sureb noorelt ära; on [pildil] täitsa oma `näoga Lai; kus sa lähäd nii ukase `näoga, pese `puhtaks; `endal nägu nigu kitse jäĺg pias ja tema tahab veel `jõudu `katsuda Plt; silmad on `selged, aga suits on i̬i̬s, kogu näen, aga nägu ei näe Vil; ta vah́ks mul terävest näkku - - ta es tunne mut Hls; ma esi ole körsän `näoge, enne ma olli libeve `näoge Krk; nägu nigu kuu pään Ran; kos sa nüid läed seeratse ikutse `näoga Puh; ma lase nüid abendel `kasva - - siss om näol `varju; nii `kange kuum om, et nägu leemetäb, igi jooseb `mü̬ü̬dä nägu nigu vett oless visatu Nõo; nägu olli nii laǵa, et `siĺmi es `näeki suku Rõn; sul om ńao pääle must karanu San; oĺl nii vihanõ, et lät́s mustass `õkva ńaost Urv; pühä inemese omma pühä `ńaogõ, nii piim`valgõ `ńaogõʔ Krl; ńaust ma sinnu is tunnõʔ, a˽helüst ma˽tunnõ su välläʔ Har; ma˽pia ka umma ńako pisu kaabahutma, taa vaest um `nõ̭õ̭gaʔ Rõu; mõ̭nõl um tedretähine ńago, um tedretähidse `ńaogaʔ Plv; ku ma kummalõ lännüʔ, olnu˽ńago `lahkiʔ Vas; nägo om muide nätäʔ, tervüss olgu `hińdä tiidäʔ Se || millegi esikülg vms kui leib `laual on, siis pidädä `leivä nägu (lõigatud pool) oma `puole õlema Lüg; Enne oĺlid `kirved rauast, siś `pańti terasest nägu ette (kirveterast) Hää; keväjä `laotedi [linapeod] `maahha, ni oĺ tuu `valgõ ńago ka pääl Se b. (kurnatust, kahvatust, armetust) kui `aige on õld, siis on näust maha `tõmmand Lüg; Lõppes `aigusega `ninda näust otsa IisR; tämä on näöst `langend Vai; egakord kui ma söi, ikka käi neli-viis `korda `väljas - - nönda vöttis näust ää Vll; nii näost ää lõppend Mär; näoss ärä `lanknud, kõhna Kod; küll om ta näost ärä jäänu Krk; `tooja naene om näost ärä sadanu Ran; kones sa noʔ olõt olluʔ, sa olõt ńaost ni vällä˽tõmmanu Har; Esä om nii umast näost arʔ lännü Vas c. mask mardi näud olid `linnas `müia, sured näud `toodi, muidu tunneb ju εε Kär; meie Paul tõi linnass sańdimäŕdi näo Kod
2. a. näoilme `tõmbab näu `vingu Hlj; `Ühtälugu nägo `pilves Lüg; Appu nägu ies, mis nüüd viga on; Muhe nägu, nagu õles lind sittund pihu Jõh; Mis sa nisukesele `räegid vai `ütled, ei sie tie teist nägugi IisR; `vingus `näuga, kui pole missegid asjaga rahul Khk; Miks sa nii `mossis `näuga oled Pöi; nägin näost ää juba, et see `õige mees põle `ühti Mär; oli vägä tigeda `näuga Vig; ta tegi seantse näo, et ei tää kedagi Saa; näost nähä, et temä sedä teind on Juu; näust ei tuńnista seda sugugi (nägu ei reede) Koe; vahib `otsa rumala `näuga VMr; `tundeline oli - - `tuńdis näost ära, et teeśel alb on; mõru `näoga `vaatab Pal; murelik nägu `nähti tal olema Ksi; midägi ei ole muret, kas ta `süvvä saap või ei, ei näidä `kurba näguki; vihane nägu ehen, es lausu pääst ega `persest Krk; sul om `kahklane nägu pään, ma tunne su näost joba ärä, et sa võldsit; kai `mulle törsutse `näoga `otsa Nõo || grimass Möni inimene muistab nenda nägusi teha, et naera ennast puruks Emm b. (surmaeelsest näoilmest) sie on jo `mulla nägo, sie `kaua enamb ei ela Lüg; see juba `otsas - - surma nägu `juures Khk; Löuvad ja silmad puhas `auku vajund, surma nägu pääl Pöi; kõhna ja kahvatanud, kõhe mulla nägu piän Kod; ega tu̬u̬ `kauga ei eläʔ, tu̬u̬l jo mulla nägu Har; mõni inemine kua um jäänüʔ halvast, jo maa `karvgi pääl, maa nägo Lut
3. (hlv) inimene, tüüp oh sa kurati nägu Muh; Uusi nägusi sigis järjest juure Emm
4. piltl ilme, pale (välimus, väljanägemine; vorm, kuju või ilming) `Helsinge puold tuleb hüä `hitsigä `kahtlase `näügä modur Kuu; mõnes kõhas on vesi `ninda vase nägo Lüg; neil (õuntel) on ise `ilge nägu, aga nad on iad `süia Jõh; kena paks obu, möni on sedine, seisab oma näu juures (ei lähe kõhnaks) Jäm; taivas nönda vihma nägu; sel `kervel polnd nägu ega kedad, `suitsu ta leigab, `rohkem ta‿p tee medad; neid (lõngu) oli `mütmed nägu, punasid ja sinisid Khk; ma näida, mis nägu koogud on Kär; Küll siia ikka maaviha on `sisse läind, et see jalg nii ullu `näuga on Kaa; erilese nägu on, aga suurem (vaablasest) Vll; Leib oli muidu üks must käkk, pole nägu, pole magu Pöi; nee `tuhlid‿o nii kena `näoga, maik ei ole ea Muh; nüid on `palju nimesid küll, aga äi ole nendel tegu äga nägu Käi; Mis nägu see löng värvides jähi Rei; ilm täna nii vesise `näoga; kas‿se `oogi kuld, see üsna vase nägu Mär; Merel tänä üsä vihanõ njagu Khn; `meukad oo `tuide `suurused ja `tuide nägu Tor; sui nägu, talve `ambad (jahedast suvisest ilmast) Hää; natuke kollakas nägu `juures sel `riidel Ris; kaperdas sial, ta tööl põlnd `õiged nägu Kos; ilm vihma nägu Koe; kui `õhta ilm lööb teist nägu, pane [heinad] kokku, omiku lahuta `jälle laiali Sim; ma `vaatan, `meskess näkko leeväd one Kod; juba akkap pimedast minema, `õhta nägu `kiskuma Lai; `Umbusi jõgi - - ta siit `kuśkilt - - oea näol enne `piale akkab Plt; ma olen kuuld küll, aga ma‿i tea, mis nägu ta on SJn; põle änäm `mu̬u̬du egä nägu inimesel, ku üks - - liha müräkas Vil; pilvikit on egät nägu, punatsit, kõllatsit, `aĺle Krk; ilusa `näoga rõevass; kui vili - - äste lihavast kasvab, om serände tüme (tume) nägu Ran; vana ku̬u̬k jah om, ma näe koogi näost joba ärä Nõo; kujuma `panti `rõiva aia `pääle - - vai näil sääl `õiget nägu `saie Ote; Ma˽pöörüdi naid `langu veidü˽värmi leeme sisen - - sõ̭s võt́i˽nä˽ka˽tõõsõ ńao pääle; Karaśki˽saiʔ ilusa˽pruumiʔ, tu̬u̬ ańd neh toolõ õllõlõ ka ilusa ńao Rõu; lepä˽teivä lihalõ ilosa ńao, kadajaʔ ańniva hää mau Plv; Ańd paĺast vett [juua], kohe oĺl ńaost `sisse `pantoʔ maŕa `li̬i̬me Räp
5. nägemine tünsi `näuga (ei näe selgesti) Ans; nägu läind tuhmimaks `jälle Vll; taal `olli lühike nägu, aga lennukid nägi `kaugelt Muh; silmad on nii vesised, nägu jεεb uduseks Emm; täl ei olõ hääd näku kaiaʔ Krl; kana `ńaogaʔ, tuu õdagu‿i näeʔ Se
6. et seda nägu et aitab, et küllalt saab kodo sai `tampida, et seda nägo õled (karjamaa oli kaugel) Lüg; Mis sul `puudu on, süä ja jua `ninda‿t seda nägu õled Jõh; `päeva ole noogakili `otras, et sa seda nägu jäed Muh; Ma oli `õhtani söömata, no siis lõi kõht `pilli, et seda nägu Han; nägu näitama kuhugi, kellegi juurde ilmuma ei `näitä enämb nägugi, tämä `pelgab minu nüüd Lüg; `Pruovigu oma nägu viel `näitada Jõh; Sie sul‿nd nägu `näitab IisR; ei tea, kas `näitab nägu‿vel Muh; kui sa peaks veel oma nägu siis `näitama Mär; Oia, et sa oma nägu enam ei näita Trm; sai `ulka `kraami ja läits, nüid ei `näitä nägugi enämb Nõo; nägu täis sõimama põhjalikult läbi sõimama `Sõimas näu täis - - mina ei `jõudand viel `kolmegi lugeda IisR; nägu täis võtma tugevalt purju jooma vanames võttand näo täis Lüg; Võttas näu täis, ei tiand enamb maad ega `ilma IisR; Möni kis näu täis vetnd - - muudkut akab jourama Emm; näkku hüppama ~ kargama ~ paiskama ~ panema ~ ütlema häbematult, teravalt (välja) ütlema, sõnadega kallale tungima läks ja `ütles talle kohe näkku, mis ta tahab Hag; aga ma `paiskasin `talle siis kua kõik näkku; ära ikke näkku üppa Sim; tõene paneb sulle näkko, `ütleb sulle kõhe ärä sinu teod Kod; üte suurebe inimesel akka nüid näkku `ütleme Krk; sina `suśksit ja äristit, tõene es saa muidu, karel näkku Ran; miä `üt́li siss tälle `õkva näkku, et mes `anja sina olet Nõo; näole andma ~ tulema kellegi juurde, kuhugi ilmuma `Katsu `tulla - - viel toist `kerda mu `näüle Kuu; Kus mina taga `räekida saan, kui ta‿i `anna `näulegi; `Laenas raha, nüüd ei `anna enamb `näule IisR; Ei ta tulnud näolegi Mar; Uhkust täis teine, ei anna näulegi Jür; ei tule näol ka - - ka ta mõne `lahkame tappa om saanu Krk; Tu̬u̬l ei olõ˽nätä˽`masmise mõtõtkiʔ - - ei anna˽`ńaolõginaʔ Urv; näost sisse ajama õgima Aab näust `sisse kut igavene kakand Mus; Küll nüüd ajab näost sisse TMr

orikas2 orik|as Krj Muh, g -a Tõs jõululeib Menes peres siis küpsetati veel - - `söuke orikas ka - - lapsed söid äe Krj; siis `pandi orikas vilja `salve, nii kava kut kevade külima `mendi, siis `anti obustele Muh

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur