[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

kaabe|pull
1. kaapekakk; juuretis Lastõl kuabõpuĺl igänes suur asi, teesed uõli sest kedägid Khn; kaabepuĺl `jäeti leva juures, kui teine kord `leiba `tehti, sis `võeti sealt nat́ike Aud; teinekord jäi kaabepuĺl, teinekord ei jäänd ka kaabe`puĺli üle, see küpsetati ahju rinna peal PJg; kaabe puĺl väherdati jahuga ära, siis ta `apnes Hää
2. fig viimane laps perekonnas Esimene on `katsekakk, viimane kaabepuĺl Hää
Vrd kaapepull
kala kala üld
1. igasugune kala (kohati üksnes räim); kalatoit kalad `lähväd `verku `ennemb pimedama `üöga; kagutuul viib kalad `kausistki `välja; ega kalal `kella `kaelas ole ega `ülge `sängi tule Jõe; Ei sedä kala viel pada `panna, mes vies `laksu lüöb (ära liiga vara rõõmusta); kala on vesi (kindla asukohata), kerd siin, kerd siel; kala `etsib `kohta, kus sügävämb, mies `kohta, kus paremb; `Uomigull kala ja `kardul, `lounaks `kardul ja kala (kehviku toit); Ei ole kala `luieta ega puu `oksieta (igal heal omad vead); `Aeva igä kala ja pala, vade ku peremies `seljä `kierdäb, siis kaks (teenija söömisest); Sidä kala kass saab, midä `naugu (omad vitsad peksavad); Kala akkab `roiskuma pääst, maja kaduksest Kuu; `suuri kalu `raiusivad ahingega juest; siis `toivad sügise `mardibä aeal `jälle `värsked `silku, siis nied olid `niigu kalad ilusad VNg; `metsavaht lei jõest `suure kala, ahingiga `püüdas; alasti kala, ei õle `suomussi tämäl; kalad `ruogitasse `vällä ja `pannasse akkama Lüg; sai `suuri ja `pieni kalo; `piened maod `panna `oŋŋe `otsa ja `püvvedä `kallo; vei mänemä `merre kogo `kalloga ühes tükküs Vai; Meitel on kala, mueal räimes; et sa sedasi kuue änna `sisse kalu `vötsid, seda‿s tohi `jälle; äkine kala, ainult sool, sibult natine `juure. kut `tundi kolm neli olnd [soolas] Jäm; rüsadega `püitasse `suuri kalu, `vörkudega `püitasse pisissi kalu; kui kala lepane on, siis saab neid veel; peab ne kalad εε tegema Khk; muist on oue kuivat kala ka Kär; ahju `küpsend kalad oo söduksed εεd `koltsed; Üheksa kala `söödud ära (uusaastaööl) ja kui nägid [unes], kes `sulle `juua töi, see pidi su mees olema; `raanda täis `kiutud kalu Mus; Kui lestanaine oli ää läind, akati `mütmekesta kalu tegema Kaa; Kuula, kala karjub (kigiseb kuival), neid saab küll veel; Vihm just `kaela kukkumas, aga äi tule, `sõuksega kala võtab (hakkab õnge); Kui kalad vee peal pesevad, on vihm `käega `katsuda. Kalad `kargavad veest `välja ja löövad `laksu; Aŋŋeras ja luts `üüti sii ääres libe kalaks; Kala keedeti tuhliste peal `katlas, keedet kala; Küpset kala `söödi, kala küpsetati pahla `otsas tule peal Pöi; me lähme kalu `kauplema Muh; Maigudab kut kala kuial (kui inimene sõna suust ei saa); Üks silm sihib kala, teina leiba (kõõrdsilmsest) Emm; kala arimese päebad olid mõisas Rid; lutsud ja vähikalad oo `pehmed kalad; `võetasse kuib sealehareis ja `viinä ja õlut koa puust `lähkridegä, sis pidid kala ennem käte `saama [müütajailt]; kaladele pannasse `esteks vähä `soola `piale, `öötse veri`soolas Mar; Kui pailu soolast silku söön oled, siis akkad jänutama, [öeld] kala tahab ojuda Han; Mere `ärgä piä mitte `kiegi kalaks. Räim, luts, tobias ei põlõ kalad, kala ikka `siokõ, mis suurõm ond Khn; ku tuul mere kurgust pidi olema, siis kala ei saa, pidi paeast koa `väĺla `viima Aud; unna `otsa pannakse kala, a õnge `otsa viidikas; kui suur rohe on, sis änam võrguga kala ei saa Vän; Võta võid ja katsu kala (söö, mida soovid); [mees] nägu kala perus (kimbatuses) Tor; Kel käed, sel kalad; ku kalad `viskavad (hüppavad veest välja), siis tuleb ilust `ilma Hää; meil on vähe `teisu kalasid Ris; ta on nii `terve inime kui kala vees; kala sai riim`soola `pandud, väheke `soola `peale Juu; Kass tahtub kala saada (poisikese suitsuhimust) KuuK; mida kala `keegi ot́sib, seda ta lejab Ann; kala lüöb ligidalle (tuleb võrku) Kad; leib on meil kala [öeldakse], kui `jõudu ei ole kala `osta VJg; lähän kalade `vasta Trm; kalad mängäväd vede siden; nüid oo vi̬i̬l kalal veri sidess ajamata (kala puhastamata) Kod; kõik kala on ia, kui kalad tahad `süia Lai; suure kaladest tetäs suppi ja raets panni pääl Hls; olevet üit́s jagu kalu, kes `leńdävet Krk; eläb nigu kala `leigen vi̬i̬n (uimaselt); ike `vaatse ilmaga saeva `kallu Ran; `värski kala keedä sa äste läbi Puh; kala kõtuli ojob, lõpusse om laḱka; ega ta tü̬ü̬d ei viisi tetä, jõe veeren kongutap `kallu; miu kalaline `tulli kodu jo, puhast kala ärä Nõo; kalla ja `putru keedit Võn; ma ei tiiä kalade nimesit `kõiki Kam; Kes kala mõrran, tu̬u̬ taht väĺlä, kes väĺlän, tu̬u̬ taht mõrda (abielust) Ote; ma‿i˽tiiä midägi˽kallust San; Kala ot́s süvämbät vett, inemine parembat ellu Krl; kalol umma hurmaʔ; lainõʔ visaśs kalaʔ kavvõdahe maa pääle; maʔ es sü̬ü̬˽noid kallu Rõu; Vanatarõ Hell jo˽kalloga˽siin; Terve ku kala veeh (ilusast loomast); Ütski kala ei ole luulda, inemine süüldä Vas; kallo `rakma; lät́s `randa `kallu `perrä; mul omma käeʔ kalloga ku̬u̬h; edimäne kala, tu̬u̬d angu‿i tõõsõlõ, sõ̭ss annat kui uma õ̭nnõ arʔ; paastu aol kõgõ süvväss kallo, tohiki muud Se; gu um leib salvõh, kalaʔ ummaʔ aad́a all, kala `pü̬ü̬d́ja tuu esi `küńdjamehele kallu aad́a läve alaʔ Lut || rikkalik kalasaak Kova kala Kuu; See on ikka kole kala, mis siit merest on `välja `väätud Pöi | värskena, soolamata vähe, mis siis siit `randadest [räimi] sai, nied kulusid niisama kalast peast ära Kad; lai kala suurem kala, vääriskala Seal oli `sõuke kena pühadelaud: laiad kalad, õlut, viin, püüli saiad ja peened leivad; Lai kala puhastati noaga, see äi olnd rappimine Pöi; latikad, lestad ja, aavid ja, kohad ja, kõik said laia kala nime Muh; `Laia kala tehta sedaviisi, et `vεεda räim kõhu alt luhki ja roog `välja Emm; Laia kala kuivatatakse harilikult nööril Phl; Lebakotti `pandi [pulmade ajal] puhast `leiba, liha, `laiu kalu, võid, nisu`leiba, kõige paramad Han; valge kala 1. räim või räimetaoline kala `Valge kala, must leib ja kali oli see pea toidus Pöi; `valge kala on `lahtise soomussega nagu räim; `valged kalad on `sõuksed särje `suurdust ilma soomusseta Hää 2. suurem hõbedaste soomustega kala, sag lõheline `Valged kalad vai `säünjämmed olid ige paremad; Küll neil `valgeil kalul on vade magus ja `rasvane liha Kuu; nied `oldi `valged kalad, `valged ladigad Vai; vana kala fig asjatundja, kogenud Juhan oli küll vana kala, aga nää, läks mörda (laskis end petta) Pha; Poiss on juba vana kala, mütu `aastad sõitnd Pöi; Ta on jo vana kala, küll ta sellega toime tuleb Käi; Liide meelitas noore poisi ära, ta jo vana kala Mar; ei liha ega kala midagi ebamäärast Ei puus ega maas, ei liha ega kala Mus; Ei teand, mis ta oli, liha või kala (enne abielu mees naist lähemalt ei tundnud) Muh; Äi ole kala äga liha Emm; kalale, kalal, kalalt kalastama(s), kalastamast juo `nuorenna akkasin kalal `käima VNg; tulevad kalalt `vällä juo; ega `enne `saandki kalale `mennä kui ikke `viljad maas Lüg; Kalale minejale äe (ära) soovi `ilmaski `õnne, siis just kala äe läheb Pöi; lähme võrguga kalale Vän; tulega kalal `käima Jür; venelased käivad iga pääv kalal Trm; on juba aeg, vaea kalale minna Ksi; ku ma nu̬u̬r olli, siss käesi kalal ja vähjul ka käesi Nõo; vaia no˽minnä˽kalalõ Har; latsõ läävä kalalõ Se || Kalal `käümä hum aset märgama (lapse puhul) Kuu; van kala(s) kalastama(s) `meie mehed on `käinud `väljaspuol ka kalas Jõe; `läksima kala; `käisima kalas Lüg; olid `Vaiste all kalas Var; kalu söötma fig merehaigena merre oksendama `Tunsin, et akkab `kiskuma ja siis ma kεisin kalu `söötamas Mus; `August `polla saand mere pεεl midagid teha, ta oli keik see aeg kalu `söötand Kaa; Esteks aes tihtipεεle kalu söötma Emm; sõi `Kihnus riisi`putru ja magusi `ponksisi kõhu täis, kus akkas siis ti̬i̬ pääl kalu `sü̬ü̬tmä Hää || Kalade söödaks läinu uppunud – Hää
2. liha `turssa on `niisike `tuima kalaga VNg; `ülge kala oli jah, liha oli maalooma liha Khk; rasvane kala sellel merisial; äärekala kala oo εε `süia Mus
3. euf hüljes Üljest nimetati ikka kalaks Jäm; Ta (hülgekütt) tohtind mette üljes ütelda, pidi ütlema kala Rei
katse1 katse g `katse eP( Khn) Hls; n, g `katse Kuu a. proovimine, katsetamine, kontroll tõin `teile `võõrast `leibä ehk `katse `kuoki Lüg; leheme `katseks merele,kas saab kalu ka Khk; katsekann,kud proovitasse kas ölut keib ka Mus; [Katsekakk] küpsetati ahu suul küti ajal,`katseks,et mis `maiku leib on Pöi; `katse`auka tuleb `sisse `laska ülepea 75 tükki (umbsest puust lootsiku õõnestamisel külje paksuse kontrollimiseks) Tor; tegin ühe `katse tüki prooviks Juu; ma tuon `katse kaubaks Koe; see katse läks `nurja Trm; `ańsin käe `katseks kua puar mõdakud tõene tõesele puale `külge; kubjas ae katsevagu. kui tuli mõni kartul `väĺjä,võta u̬u̬dess `kündä ja võtta Kod b. laste lugemisoskuse kontroll, loetamine (hrl väliskohakäänetes) – Kse PäL Kos VlPõ Hls lapsed köisid vanaste `katsel,lugemas,õpetaja ärra tegi katset Tõs; vanasti lapsed käisid `koolis `katsel,`katsel `lasti neid lugeda ja piast pidid nad viis piatükki `ütlema Kos; lapsed käisid `enne õpetaja juures `katsel, `enne kui nad `kooli läksid Pil; `katsel(~ `kaemen)käüsime ku̬u̬ĺ`meistri ehen egä kuu kõrra Hls
kosja|kakk leib (sai, sepik), mis küpsetati kosjadeks peiu (ka pruudi) pool (pruut viib seda sugulastele, ka naabritele) Hi Mar Vig PJg spor K siis `joodi kosjaviinad ja tulle kosjakako vedo. siis said [vastu] `anded, `vello ja `lönga Phl; kosja kakud tehasse. `peimes viis kaks, pruut viis ühö kaku, `sõnna kus näd `kosjo pidäsid Mar; isames `andis kosja `õhta `terbele perele kosja `viina ja kosja kakku, see oli tal `kaasas; kui `mindi sugulasele või vahel ka võnnu `võerale `viima kosja kakku, siis sai `vasta öö, sukad, `kindad, paelad või `pioga `villu, see sai siis `veimeks Vig; kui `mindi `senna `kosja, kus `viina ei `võetud, `usklikud inimesed, siss `tehti kakk, kosja kakk, kosja kakk oli nisu jahust PJg; kośja ajal enne on `tehtud ise kakk koe (kohe) kośjakakk, pikk peenike viina `kõrva, peigmees tõi ligi Kei; see (tüdruk) on salaja kośja kakku teind, see kes `enne `aegu `raisku oli läind Juu; kośjakakk – kui kosilased tulevad, siis tehasse `värsked `leiba VJg; nüid lähete kosjakakku `sööma (kosja), kui tagasi tulete, tooge meile kah kosjakakku Ksi
kringel `kringel Var Hää Kei Amb Ann, g `kringl|i Kuu RId Jäm Rei Mar Han Juu(g -e) JMd Koe Kad I(n kringel Kod) Äks Plt, -e Mär Ris; n, g `kringli Nõo San(`kõngri), `krõngli Võn Kam Rõn, `krõ̭ngli V(-e Räp Se); kringõl, -ĺ g `kringli Har; `ringel Pöi Vil, g `ringl|i Khk Kaa Kse Han(`rõ-) Tõs Khn PJg Vän Tor, g -e Kei KJn M(-ń- Hls); klenger Lei; p `krenglid, `pringelt Kir; p pl `krenglisi VNg, `krińglisid KodT 8-kujuline keerusai `teise `numbri jahud olivad `krenglisi teha VNg; `ringel on εε kui `tasku `pista, see‿b lammu εε Khk; `kringel tehasse saia jahodest Mar; `kringel `maksis üks kopik Var; küpsetab suurt `ringelt Tõs; Ennemä tuõdi ikka lastõlõ ljõnnast `ringlisi Khn; tuli `kringledega laadalt Ris; naĺla pärast `üitakse `vorsti vael (vahel) `kringel Kei; läheb kuogi või `kringliga kat́sikulle Koe; kringel one üvä sai Kod; ei tia, kas linnas on `kringlisid Äks; mis neist `ringletest nõnna paelu tehä KJn; võta latsile mõni `ringel ka külä`kakrese viia Trv; ku poisik lait́s, sõ̭ss viiäss `ringel, ku tüdruk lait́s, sõ̭ss viiäss ku̬u̬k Krk; jakuline sai `olli ike `pehmemp kui `kringli Nõo; Ku‿ma nu̬u̬ŕ naanõ oĺli, sõ̭ss ma `mõistsõ `väega˽hääd `krõ̭nglit kütsäʔ Urv; üt́s kringõl om toolõ `juhtunu ilma rahalda Har; nimepäiv vai ku kohegi `minti, sis viidi `krõ̭ngli Räp; ma lä osta `krõ̭nglet lat́silõ Se || fig uss oli magand suure puu all, `niisugune `ümmärgüne `kringel oli old Kuu; [külm] Vetab otse ää `ringliks Kaa; oli `kringlis muas Juu; Kringliks külmanud Hls; obese olliva kõhna ku `kringli Nõo; Ku‿sa˽mu˽`süäme täüś ajat, sõ̭s ma ˽käänä su˽`krõngliss Rõu
kunkel `kunk|el g -le kukkel `Kunkled, enne neid ju küpsetadi; Päris vanasti `kunkli ei `tehtu, põlnu `mu̬u̬dis Hää
käkk1 käkk g käki eP, käku Hi(-o Käi) Trv Krk San, käkki R(n käkki Vai; g kägi Kuu Vai); käḱk g käki Muh Han Var Mih hv VJg Sim, M T(ḱäkk San) Krl Rõu, käkü, käḱü Urv Rõu Plv Räp; ḱakk g ḱaku V
1. tainast pätsike a. verikäkk; verileib tänä käkki, `huome `vorsti, tuna `kisku `kintla `ruoga rhvl Kuu; pane rukki jahu vere `ulka, siis saab käkki VNg; käkkide `sesse pannasse `rasba ja verd ja jaho ja Mar; kui loom saab ää tappa, siis tehakse käkki ehk `mauku Mär; eestroog oli praetud käkid Kir; käkki tehäse siis, ku `looma tapetse, odra jahudest, verd `sisse kua, `rasva ja, panni piäl [küpsetatakse] Var; käkke `tehti verest ja jahust Saa; isa istub `nurkes, süle käkkisi täis = ahi ja keris; kenel oli `paĺlu tappa, oli mito `aega käkki `süia Ris; käkk tehakse verest, `üitakse verekäkk või verikook Kei; käkki saab sia ja `lamma verest Kos; `pańdi jahud `sisse senna vere `ulka ja vieretati ää nesukesed pikergused munad ja küpsetati vel supi sies ära, ja sis sõime sis neid, `üiti käkist HljK; `lamma verest käkid on kiige paremad, ni̬i̬d tulevad `äśti kobedad Vil; käkile teid kastet ka manu Puh; tu̬u̬ sa meele ka käḱke Nõo; ma höörätä ḱakkõ kas lauva pääl, vai katõ peo vahel Kan; Verest tet́ti mõ̭nikõrd ḱakkõ Rõu; pańnite rasva küdsämä ja käḱü˽lõigite lipsoss, pańnite rasva `sisse Räp Vrd käkileib b. valge odra- või nisujahukäkk käki kohe [öeldi] ika paĺl, limp ika natuse `väiksem Khk; `valged käkid tehakse jahust ja liha pannakse ka `sisse Jaa; Ega käkil oli vehene lihatükk sees ja käkid olid ise kinad ümargest Emm; Käkid tehti odrajahust ilma vereta Käi; käkid on suuremad kui klimbid Äks; `valged käkki `tehti võipiima `sisse, odra või nisu jahust sõtkuti ära, käpa vahel `tehti mot́sikud Lai; mina tahan odrajahu käkka Plt; rasvage keedets `suurmid, kardulid, mõni käḱk või liḿp sekkä [supile]; tetäs pudru sehen `valgid käkke Hls; taenass pätsitedi käḱkess ja `pańti patta `ki̬i̬mä; kost saap, sääld `võetass – kel om käpp, tol om käḱk kah Nõo; mia panni käki `sinna kummi`mulku `lämmäle Rõn; võileeme `sisse kastõti kesvä jahu, `laśti vesi `ki̬i̬mä minnäʔ, sõ̭ss `pańti `su̬u̬la kah `sisse, sõ̭ss tet́ti käḱüʔ Urv; Ma˽küd́si rasva ärʔ sibulidõga˽ja tei tu̬u̬st `tahta ja˽keedi sõ̭ss ḱakuʔ Rõu; sitavidämise `talgoss tet́ti `valgõ˽ḱakuʔ Vas; `valgid käkke teti kesväjahust rõõsapiimä vai võileemeʔ `sisse Räp; teḱke ḱakka (klimbisuppi) Se c. kamakäkk perenaise viive oodakuss `mõtsa kama käkke, egäl ütel üte käku Krk; `luśkaga võtit `peiu toda kama, peo vahel mütsitit kokku käkiss Nõo; paksost kamast tetäss käküʔ Räp Vrd kääk1
2. (tänkjas) tükk a. klomp obusel käkid (lumetükid) [kabja] all, kui `pehme ilm oo Muh; `tehtagse lomest käkod - - siis akab se lomesöja pedamene Käi; kui sula lumi, siis poesid munserdavad lume käkkisi Kos; jahu pudru `ki̬i̬tse, siss kääńd `suurtõ ḱakku, siss säält ańd Krl; Kuʔ [lina] oĺl ärʔ ilusahe `valgõss pleegit, sõ̭ss oĺl ku˽lumõ ḱakk Rõu; [pudrul] käküʔ `sisse jäänuväʔ Plv b. sõnnikupabul `Naabru`naine ku leis `karjatielt käkki`unniku, sis kõhe `põllesaba üläs ja käsidegä käkkid `põlle; Käkki `süödeti sigule, kuum vesi `kalleti `päälä Lüg; `enne `süödeti sigu obose käkkidega, siga sei ja `kasvas Jõh; si̬i̬ `lamba käḱk om rasse `laote Krk || fig Kus käkk `kerkis vee `pεεle (inimene, kes peab end teistest tähtsamaks) Ris3. a. pej (vana)inimesest münosugost vana käkki ei `aita `kiegi; ma olen üks va mulla käkk, muud `ühtigi Ris; sea oled üits käḱk (vedelvorst), `seantsid käḱk mehi mea ei salli Hls b. ir, hum käki keel (Käina Utu küla keel) Käi; Kärevere käkid Ksi; `Kärsnä käki (Kärstna elanikud) Hel
käre1 käre Jõe, g -da RId Emm Kse K I TMr, -dä Lüg Vai Mar Kod KJn Vil T(- San), -jä Kuu; kärä g -da Lüg Jõh Mär; kärre Krk, käredä Puh Kam; n, g käre S Trv Krk, kärre Hls Võn V(ḱ- Se)
1. ägedaloomuline a. äkiline; kuri, riiakas (olendist) äkkise südämega ja käre Lüg; Sel mehel on kärä `naine Jõh; sirts-särts käre inime söna pεεlt oort Jäm; üks käre inimene, nihuke sur sandi `moodi inimene Mar; see oo `seuke käre eit küll Aud; ta on kaniste käreda `jäoga inime Juu; käre koer, kes augub ägedalt Kad; mees naisega mõlemad käredad Lai; õige käre tõine oma kõnega Trv; ta om iki `väege kare ja käre Krk; kes serände käre om, säristäb tõesele `vasta nigu kadaea puhmass Ran; taa pujanainõ um sääne kärre, tõ̭rõlõss alati naidõ `lat́sigaʔ Plv; kärre `pernaane, ruttu `ütless˽arʔ Se || terav, karm taa‿p taha `söukest käred olemist (karmi kohtlemist) Khk; Mini oli oma ämma käest paelu käredid sõnu kuulnd PJg; tu̬u̬ um sääne kärre vai kaĺg sõ̭na Rõu b. energiline, kärmas tüö `juures on [ta] peris kärä Lüg; on aga käre inime, lõhub tööd teha `metme mehe eest Vän; on teine käre ja nisukene akkaja vaim JJn; käre obune KJn || rutt, kiirus mul on käre taga TMr c. kergesti süttiv, kiirelt põlev männi käred on ka käred pölema, nee ullemad veel kui kadak Khk; põletasime kadaka `põõsid, ku põlema lähäb, siis käriseb teene, nii käre kui Äks || fig (ägestuv) nönda käre kut kui (kuiv) kadak, kohe kärin lahti Khk d. kiirevooluline Kärä juaks Jõh; jões oo käredad kohad üĺdalati `lahti Tor; kärestiku pial jokseb jõgi valuga, jõgi on sial käreda joksuga Kad; Śoo `jõ̭õ̭kõnõ siin um kärre joosuga Rõu
2. intensiivne, tugevatoimeline a. kange, vänge (maitse, hais jm) kust sie üvä on kui käre `suolane Lüg; meesigu `seemed viĺla sees, suur pitk taimes, nii suur käre ais Khk; käre kohe, paneb piä raputama Tõs; käre apu piim Tor; kali läheb käredast (liiga hapuks) Iis; käre tuha leheline Trm; kui umala viha juures on, siis on ta (õlu) `kange ja käre Lai; Süĺdile `pańti iks õigõ˽hää su̬u̬l, nii et maitsmise `aigu süĺdil kärre su̬u̬l oĺl Urv b. ere (valgus, värv) kari`kakra kollane on käre Lai; nõnda käre päe, lumi virmets puha Krk c. väga külm, vali (pakasest) Nüüd lähäb kärädale, kuu `küünäd on üläs `puale Jõh; see käre külm on pailu jääd teind mere Khk; Ilmajaam lubas ikki käredid `ilmu, aga ikki satab `vihma Tor; täna on nii käre kärsakas küĺm, lumi karjub jala all Juu; nii käre küĺm, `õkva aid`saiba löövä `plõksu Nõo; kärre tuuĺ Vas d. väga kuum, kõrvetav Kärä tuli `pliidi all Jõh; pailu käre ahi Jäm; Küll on käre saun Rei; tänä on kaniste käre pala soe, se küpsetab `eina ja `kõiki Juu; leevad on käredat saanu Äks; see (loog) tahab nüid käredad `kuiva kui see kuivab Plt; kärre ahi olli, tõmmaśs koorikse kuppa üless, ülearu kuum Krk; lõun `olli nii käre, et irmut lavald `alla Nõo; ahi om paĺlo kütet, kärre, paĺlo kõva Räp e. hästi kuiv; krõbe see on nönda `pitkamisi `küpsend leib, pole tainas mette, pole käre `küpsend koa mette Pha; lina `tehti käre kuivast, siis läks `kat́ki Trm; punane käre liiv, kuum liiv; käredä liiva piäl ei kasva `ükski vili; käre kruus, kos vili tükib `kõrbnema Kod
3. kärisev; kriiskav; vali (häälest) sel on käre ääl just ko `trummu Vai; meni lammas karjub nii irmkäre äälega Khk; karuse äälega kukk, akkab `laulma `söukse suure käre äälega Vll; sool ikka käredam ääl kui mool Tõs; mõnel inimesel on käre jäme eal, reägib nii kärinal Juu; miul ei ole ilusat laalu eli, om serände käre eli, tulep kurgu põhjast nigu kärinäga Nõo; kärre heĺügaʔ inemine Plv; üteʔ ḱärreʔ (ühekäredused) helüʔ Se
Vrd kare1, kärme1
küps1 küps Jäm Pöi Ris, g küpse spor L, VJg Sim IisK spor TaPõ, `küpse R(g -ä Jõh; n, g `küpse VNg Vai[-ä]) JMd VMr Kad Iis Trm Ote; n küpse Jäm Kär HJn, g `küpse Vll Ris Kei Ann Kad Plt; n, g küpse Pöi Muh L Juu Kos KuuK spor , VlPõ, `küpse Sa Hi
1. valmis a. valminud (viljadest) lina kui oli küps, siis sai üles kisutu VNg; kui rukki iva on jo kõva ja kõrs on `valge, siis rukkid `küpsed; ega mari `enne maha kukku `ennegu `küpsest saab Lüg; `küpsäd omenad; nüid `onvadki `küömned `küpsed Vai; Rugi oo küpse, nisu äherdab ka pudisema akata Kaa; Vili küpse küll, võib `lõikama akata Khn; kui rukis küpse oli, katsuti järele, kas iba on kõva Juu; mõni [murakas] on `pliekjas punane, kui ta täieste küpse on HJn; kui need `kuprad pruunid on, siis on lina küpse Ann; `pähklad on tuppe sies ikke, kui `küpsest suavad, siis kukuvad `välja Kad; õdra akkab `küpsest `suama, kollasest minema Trm; pu̬u̬l `mütsi õli `küpsi muasikid Kod b. küpsenud (toidust) `miestel ei `oldki [pulmas] muud ku olut said ja `viina ja, `küpsi kalu viel `pääle Kuu; ei sie ole `küpse viel, verel on joh VNg; liha on nüüd `nõnda küps, et on üva `pehme `süia Lüg; tümä `leibä just ku `mämmi, ei ole viel üväst `küpse Vai; kui meni asi pole nii `küpse, siis `εεtasse, jo köht keedab veel; kena `küpse maiguga `tuhlid Khk; Pani küpset sibult [haava] peale Pöi; pudro ühnä rahes alles, oleks tahtnd veel `kiiä saha, alles kõba, siis tä põle veel küps; räägi mis tõsi ja söö mis küps Mar; ninä otsaga katsutse, kas leib küpse on Var; põle seda mekki mis küpse leival Kad; kui liha on küps ja `lõikad `noaga läbi, ei õle vett; supi vedel õli küps (keenud) Kod; ennem või põlegu, mina sellest ei küsi, aga küpse piab leib olema Pil; räemed on küpsed, liha on küpse, aga vili on `vaĺmis SJn || Ärä `küpse `juuress `külmidä (ära liialt kõhkle) Kuu c. millekski sobiv, kõlbulik; valmis Kui tohu loppes, oli ka merevesi küps Kuu; [seep] tab `kaua `kieta, üks kolm `tundi juo, `enne kui saab kieb `küpsest VNg; `ninda `kaua siis põletetti [lupja], kui sai põletettust, kui iast `küpsest sai; piäb üheksä `kõrda `lehmä `lüpsämä [pärast poegimist] siis on piim juo küps Lüg; Nahk ligunes `pargi sies `küpsest IisR; maa on selleks küps, et võib viĺla `piale visata Tür; Kui õli veel läikivad osa [pargitaval] nahal näha, siis ei õlnud veel nahk küps Trm || (kuivanud heinast, puust) loog koa küpse juba Vll; Mis täitsa kesanenud ja küps kuiv puu on, see ei karda tuld ega `tõrva Trm; vaja kuarutata `lu̬u̬gu tõiss ja kolmat kõrd, siis oo küps Kod
2. fig a. väljakujunenud, -arenenud `Noorelt piad `plaanisi, vanas ias oled küps, jättad kõik `tühjad `plaanid IisR; pole küps jutt, sedissi `tεεdmata sönu ajab Jäm; ise vana obu aga varsa mötted [öeldi kui] pole `küpsed mötted mette‿nd Khk; küpse olemisega mees; `küpse sönaga mees Kaa b. selge, otsustatud see asi on nüid `küpse Khk; nüid on kaup küpse, nüid on kokku lepitud Juu; asi on küps, kui ta on läbi riagitud Koe; tieme kaup `küpseks Iis; Tehnud kõhe asja küpsest, oot see asi õli nii, aga mitte nii Trm c. kurnatud, otsas; pehmeks tehtud, muserdatud siis old mies küps Jõe; õlen `endast nüüd `küpsest `ehmatand kõhe, kõik kõhad `aiva värisevad Lüg; Elu ole `küpsest tehend, nii `paĺju muret ja `leina old IisR; ma ole üsna küpse nende juttudega Mar; suure irmuga lähäb inimene vahest küpses, `kohkub ää Tõs; inimesed olid küpsed ta (paruni) ies KuuK; sie äda on mind juba küpsest tehend VJg; lei iho küpsess ehmätämisess ja `pelgämisess Kod d. surnud suri ka viina `surma, `lämbus okse `sisse kuni oli küps Noa
Vrd küts13. a. terav, kange (maitsest, lõhnast); küllastunud, sügav (värvitoonist) `türnbu edremetel on nii kena ais, suur `küpse ais Khk; küsis vehvermentsi `lehti, neil on nii kena küpse ais; küpse kärakas (kõva viin) Vll; Ta (piiritus) on ikka nii küps, just kut tuluke suus Pöi; kibid `tehti nii punaseks na tuled, `lasti õlle `sesse, küpse mekk pidi sees olema Mar; võtab `viina, kõhe küps suutäis; [rauaroostega värvides] õli nõnna küps punane, lilla Kod; punakas kõŕb, küps kiŕsi obune; ei ole täitsa küps roheline, on kahvatu Lai b. (väga kõrgest või madalast temperatuurist) täna `küpse külm `väljas Khk; Uied [kerise]kivid `andvad kohe kenad `küpsed `sooja Pöi; küps külm - - kõva külm, nagu küpsetab kohe Tõs; ea küpse küĺm, se paneb kõik kohad `kanma Juu; olivad `küpsed, palavad ilmad Ann; küps, no si̬i̬ one kuum, kuevatab kõhe ärä Kod; `talve on küpse küĺm ja `tuiskab Pil
Vrd kütse
küpsetama küpsetama (-ämä) eP(-dama Khk Emm Käi; `küpstama Emm Rei Ris); `küpsetam(m)a RId(-äm[m]ä Lüg Vai; `küpsätama Jõh)
1. toitu kuumuses valmis tegema liha on `küpse, midä tamast enämb `küpsedäd Vai; kala, saab `pahla pistetud - - süte pεεl ära küpsetud Jäm; ma küpseta maḱka Muh; Kui rehe oli εε kütnd, siis akkas rehetoa ahjus tuhli küpstama Emm; küpseta `kärpse seent kärbeste `tarvis Kul; Lõuna ei ole saan muud kui küpsetän kaks `räime orgi ots ärä Var; Ahõ üsä pala, küpsetäb levä ää küll Khn; Rihi`ahjus küpsetadi `kaalisi, si̬i̬ `oĺli juba täädu pruuk Hää; tegid tuluk, akkasid kala `küpstama Ris; ahju liha saab `ahjus küpsetud, vanasti sai kerisel, kutsuti keriseliha Kei; tee`lehte ja küpsetud sibulat pannakse [villile] `peale Amb; porutuha sies suab `äśti kardulid küpsetata Kad; ei tiä, kas küpsetäb ahi leeväd ärä Kod; ahju rinna pial küpsetasime kakku Lai; karjalapsed vussitavad `kartulid küpsetädä KJn || su̬u̬l küpsetäb kala ärä Kod || fig tugevasti mõjuma, praadima (päikesekuumusest) Ta on ikka nii pala, et ösna küpsetab Pöi; pää küpsetab su üsna ää Kse; pala päike küpsetas mu käsivarred ää, küll nad `kõõmasid Juu Vrd küdsätämä, küpsendämä, küpsestama
2. küpseks, valmiks muutma (viljadest) `päike `küpsetab ja `kuivatab `vilja Lüg; Pala küpsetab selle (rukki) seaste enne`aegu äe, ta‿b saa täis kasuda Pöi; külm võtab ää, pala küpsetab Muh; `päike paistab, see `küpstab ikka vili `vaĺmis Ris; vahest sügise aal lööb `kuiva `välku, see küpsetab sui`viĺla `jälle küpsemaks Juu; si̬i̬ kuum ja tuul küpsetäb viĺjä ärä Kod || külm küpsetäb (suretab) kõhe ärä, kaarad lähväd aĺliss Kod || kuivatama Parred olid ölal, nende päel küpsetati `vilja Pöi; nüid küpsetab eena ää Muh; kas meil `soabki `enne kottu ää `menna, [peame minema] eenamale kui ristikein `valmis oo, tä küpsetäb jo nüid ruttu Tõs
Vrd küdsämä
3. fig a. nõrgestama, kurnama vilu `aigus küpsetab sind nõnna ää et kole Muh; `kange valo oo ta ää küpsetand Mar; irm küpsetab üsna läbi Ris; nied sõjad on mu vere kohe ää küpsetand; sie oli jo minu vere küpsetamine (ärritamine) VMr; irm küpsetas mu nõnna ä‿et VJg b. (ravimisest) `kange rohe küpsetab aava ää Tõs; rohi küpsetab (summutab) valu ää VJg; jodovorm küpsetäb uava ärä Kod
leeder|kakk pannkook küpsetasi panni pääl lastele leederkakkusi Krj

lõugas1 lõugas Pöi Muh L K IPõ, lõogas Vig Juu, lõugass Trv Hls hajusalt T(lõo- Ran), Rõu Räp, g `lõuka; löugas g `löuka Khk Krj Pha Käi

1. lee, tuhkhaud uuematel `ahjudel pole `löukid mette Khk; `koldes oo koa `lõukad, lõugaste `sisse `aeti tuhk, siis tuli `seisi `koldes Muh; naised `estosid `lõuka ääre pakkode peal ja tegid sukka LNg; Ahu ees `oĺli suur kolle, lõugas Tor; ennemast olid muedugi `lõukad ahju ies JMd; tegi ahju `lõuka `piale tule Lai; lõugas oli, sial keedeti ja küpsetati Plt; `tõmba üd́sed `lõukade Ran; üleväh `lõuka kottal om ah́o kuḿm Räp || tulease, keedukoht kividel Vanast oĺl kua manh mitu lõugast. Sõ̭ss `säeti paaʔ kivve pääle, tet́ti tuli alaʔ ja keedeti `sü̬ü̬ki Rõu
2. istekivi või müür sai sis `istu `lõukas, tuld `koldesse panna Vig; lõugas oli ahu ees, kus vana taat́ `istus peal ja küttis `ahju Kse; kolle oli ahu suu ees, lõugas oli `kõrvas Tõs; kaks kibi oli `kolde ees, väĺlap̀ool oli pae ja seetsepool lõugas Aud; `istus `lõuka peal ja suetsetas `piipu Tor; `enne oli kaks lõugast, pisike oli `vasta `seina, suur `jälle oli sii `ees‿pol Juu; lõugas, tema üks kivi uńnik - - pane vie `ämmer `peale Kos; mina `istusin `lõukal ahju rinna ees Ann; kui lie ära lõppes, siis oli `kõrge kivi, sie oli `lõugas Sim; ahju suu ees lõugas - - olid `valged suuremad siledad kivid, nii suur et said `istuda Plt
3. a. ahju- või partepealne `lõukan om [puud] kujumen Hls; ahju i̬i̬n `lõuka pääl lõmmud kuivatedi; läits rehe ahju `lõukale, ahju lae `pääle Ran; `pańti orre pääle nahk üless ja `lõukale, siss sääl `kuivi Rõn b. laepealne, lakk riialutsel `oĺli lagi pääl, siss `aeti sinna `lõukale `põhku üless Ran; Latse lätsivä lõukade mängmä Nõo
4. a. nurk, sopp Sai pörmukse [toitu] köhu löuka Pha; kakud `pandi ikka [ahju] `lõuka, suured levad kesk`paika Muh; metsa `lõukas ehk `nurkas - - kes neid `lõukaid jõuab kõik läbi `käiä Rid; `lõukad om ahju nukad katõl pu̬u̬l; `kartuli jäänu [koopa] `lõukade Ran b. ahju kummialune tuli lääb `lõukase Trv; tuli palas õige suuŕ ülese `lõukas Hls Vrd lõuke
Vrd lõuge1

muna|kohv munast valmistatud joogi aine; sellest ainest jook Muna, jahu, vett, segasin `taigna, `taignast tegin `kuubikud, `praadisin ära, sie õli munakohv Jõh; üksvahe `tehti munakohvi, niukst muna `taignast `tehti ja s‿küpsetadi `ahjus ärä ja - - `taigna tükid sis `pańdi `prendle `sisse, sis `tehti ned pruuniks ja jahvatadi jälle `veśkis ära ja iad kohvi sai HMd

nägu1 nägu, nägo g näo, näu üld(ńagu g ńao San V); nägü g näü Kuu; nägö g näö Vai; njagu g njao Khn; nego g neo Mar; p näko, ńako V

1. a. inimese pea esikülg nägu punane kui viheldud `perse Jõe; `vaatab `sulle `näusse ja valestab Hlj; Õli `niisikese `veidra `näoga, `õtsaedine madal, nenä `viltu Lüg; Nägu on nagu `kitse kiel, aga kehast prisk; `Ehmatas kõhe `ninda‿t õli näust `valge Jõh; Mis ilu tal on, nägu `jusku padapõhi IisR; nii `valge `puhta klaari `näuga Jäm; see on nii `irmus oma isa nägu (näolt isaga sarnane) Khk; Eks mütmes kohas ühtteist ju näo järge (meeldivuse alusel) tehakse Kaa; Selle nägu on küll `kervega `tehtud (inetu); `Tõmmas näust kohe punaseks kut keedet vähk; Nii `öhte nägu kut oleks öhe vormi sihes valatud Pöi; tuul küpsetab näod ää Muh; Nägu tesel ees justkut sörviti loud (kitsas) Emm; paksu `pullis `näoga mees Käi; `rõuged oo neo `kangeste ää rekkond Mar; kärbes `lindas näo `peale Kul; näost alles nii noor Mär; näust ma ole päris võeras, `keegi tunne mind näust Kse; Tüdrik `kohkos sedäsi ää, et njaost üsä `kolnõ Khn; pidali tõbine seda nägu nagu lubi Tor; Nägu ku roosiõis, ilus roosa Hää; sülitasin tale `näosse Ris; `andis rusikaga näkku Kei; nägu nagu `näĺkja jalg (kahvatu ja kõhn) Jür; ta on jo päris `näĺgind `näuga JMd; naeratus näul Koe; mul oli `enne pailu vää `viĺlisi näos VMr; ei tia, mis ohatus sie küll näu `lõhki lõi Kad; vana inimesel on nägu `kortsund, mulla `karva; näud `ühte `vormi, nigu õde ja vend Sim; `pü̬ü̬räb näo kõrvale, ei `julge `sinnä puale `vaśti Kod; `puńnis `näoga, `loodud juba nõnna, et nägu on `puńnis Ksi; mõni lõkendab küll näost, aga sureb noorelt ära; on [pildil] täitsa oma `näoga Lai; kus sa lähäd nii ukase `näoga, pese `puhtaks; `endal nägu nigu kitse jäĺg pias ja tema tahab veel `jõudu `katsuda Plt; silmad on `selged, aga suits on i̬i̬s, kogu näen, aga nägu ei näe Vil; ta vah́ks mul terävest näkku - - ta es tunne mut Hls; ma esi ole körsän `näoge, enne ma olli libeve `näoge Krk; nägu nigu kuu pään Ran; kos sa nüid läed seeratse ikutse `näoga Puh; ma lase nüid abendel `kasva - - siss om näol `varju; nii `kange kuum om, et nägu leemetäb, igi jooseb `mü̬ü̬dä nägu nigu vett oless visatu Nõo; nägu olli nii laǵa, et `siĺmi es `näeki suku Rõn; sul om ńao pääle must karanu San; oĺl nii vihanõ, et lät́s mustass `õkva ńaost Urv; pühä inemese omma pühä `ńaogõ, nii piim`valgõ `ńaogõʔ Krl; ńaust ma sinnu is tunnõʔ, a˽helüst ma˽tunnõ su välläʔ Har; ma˽pia ka umma ńako pisu kaabahutma, taa vaest um `nõ̭õ̭gaʔ Rõu; mõ̭nõl um tedretähine ńago, um tedretähidse `ńaogaʔ Plv; ku ma kummalõ lännüʔ, olnu˽ńago `lahkiʔ Vas; nägo om muide nätäʔ, tervüss olgu `hińdä tiidäʔ Se || millegi esikülg vms kui leib `laual on, siis pidädä `leivä nägu (lõigatud pool) oma `puole õlema Lüg; Enne oĺlid `kirved rauast, siś `pańti terasest nägu ette (kirveterast) Hää; keväjä `laotedi [linapeod] `maahha, ni oĺ tuu `valgõ ńago ka pääl Se b. (kurnatust, kahvatust, armetust) kui `aige on õld, siis on näust maha `tõmmand Lüg; Lõppes `aigusega `ninda näust otsa IisR; tämä on näöst `langend Vai; egakord kui ma söi, ikka käi neli-viis `korda `väljas - - nönda vöttis näust ää Vll; nii näost ää lõppend Mär; näoss ärä `lanknud, kõhna Kod; küll om ta näost ärä jäänu Krk; `tooja naene om näost ärä sadanu Ran; kones sa noʔ olõt olluʔ, sa olõt ńaost ni vällä˽tõmmanu Har; Esä om nii umast näost arʔ lännü Vas c. mask mardi näud olid `linnas `müia, sured näud `toodi, muidu tunneb ju εε Kär; meie Paul tõi linnass sańdimäŕdi näo Kod
2. a. näoilme `tõmbab näu `vingu Hlj; `Ühtälugu nägo `pilves Lüg; Appu nägu ies, mis nüüd viga on; Muhe nägu, nagu õles lind sittund pihu Jõh; Mis sa nisukesele `räegid vai `ütled, ei sie tie teist nägugi IisR; `vingus `näuga, kui pole missegid asjaga rahul Khk; Miks sa nii `mossis `näuga oled Pöi; nägin näost ää juba, et see `õige mees põle `ühti Mär; oli vägä tigeda `näuga Vig; ta tegi seantse näo, et ei tää kedagi Saa; näost nähä, et temä sedä teind on Juu; näust ei tuńnista seda sugugi (nägu ei reede) Koe; vahib `otsa rumala `näuga VMr; `tundeline oli - - `tuńdis näost ära, et teeśel alb on; mõru `näoga `vaatab Pal; murelik nägu `nähti tal olema Ksi; midägi ei ole muret, kas ta `süvvä saap või ei, ei näidä `kurba näguki; vihane nägu ehen, es lausu pääst ega `persest Krk; sul om `kahklane nägu pään, ma tunne su näost joba ärä, et sa võldsit; kai `mulle törsutse `näoga `otsa Nõo || grimass Möni inimene muistab nenda nägusi teha, et naera ennast puruks Emm b. (surmaeelsest näoilmest) sie on jo `mulla nägo, sie `kaua enamb ei ela Lüg; see juba `otsas - - surma nägu `juures Khk; Löuvad ja silmad puhas `auku vajund, surma nägu pääl Pöi; kõhna ja kahvatanud, kõhe mulla nägu piän Kod; ega tu̬u̬ `kauga ei eläʔ, tu̬u̬l jo mulla nägu Har; mõni inemine kua um jäänüʔ halvast, jo maa `karvgi pääl, maa nägo Lut
3. (hlv) inimene, tüüp oh sa kurati nägu Muh; Uusi nägusi sigis järjest juure Emm
4. piltl ilme, pale (välimus, väljanägemine; vorm, kuju või ilming) `Helsinge puold tuleb hüä `hitsigä `kahtlase `näügä modur Kuu; mõnes kõhas on vesi `ninda vase nägo Lüg; neil (õuntel) on ise `ilge nägu, aga nad on iad `süia Jõh; kena paks obu, möni on sedine, seisab oma näu juures (ei lähe kõhnaks) Jäm; taivas nönda vihma nägu; sel `kervel polnd nägu ega kedad, `suitsu ta leigab, `rohkem ta‿p tee medad; neid (lõngu) oli `mütmed nägu, punasid ja sinisid Khk; ma näida, mis nägu koogud on Kär; Küll siia ikka maaviha on `sisse läind, et see jalg nii ullu `näuga on Kaa; erilese nägu on, aga suurem (vaablasest) Vll; Leib oli muidu üks must käkk, pole nägu, pole magu Pöi; nee `tuhlid‿o nii kena `näoga, maik ei ole ea Muh; nüid on `palju nimesid küll, aga äi ole nendel tegu äga nägu Käi; Mis nägu see löng värvides jähi Rei; ilm täna nii vesise `näoga; kas‿se `oogi kuld, see üsna vase nägu Mär; Merel tänä üsä vihanõ njagu Khn; `meukad oo `tuide `suurused ja `tuide nägu Tor; sui nägu, talve `ambad (jahedast suvisest ilmast) Hää; natuke kollakas nägu `juures sel `riidel Ris; kaperdas sial, ta tööl põlnd `õiged nägu Kos; ilm vihma nägu Koe; kui `õhta ilm lööb teist nägu, pane [heinad] kokku, omiku lahuta `jälle laiali Sim; ma `vaatan, `meskess näkko leeväd one Kod; juba akkap pimedast minema, `õhta nägu `kiskuma Lai; `Umbusi jõgi - - ta siit `kuśkilt - - oea näol enne `piale akkab Plt; ma olen kuuld küll, aga ma‿i tea, mis nägu ta on SJn; põle änäm `mu̬u̬du egä nägu inimesel, ku üks - - liha müräkas Vil; pilvikit on egät nägu, punatsit, kõllatsit, `aĺle Krk; ilusa `näoga rõevass; kui vili - - äste lihavast kasvab, om serände tüme (tume) nägu Ran; vana ku̬u̬k jah om, ma näe koogi näost joba ärä Nõo; kujuma `panti `rõiva aia `pääle - - vai näil sääl `õiget nägu `saie Ote; Ma˽pöörüdi naid `langu veidü˽värmi leeme sisen - - sõ̭s võt́i˽nä˽ka˽tõõsõ ńao pääle; Karaśki˽saiʔ ilusa˽pruumiʔ, tu̬u̬ ańd neh toolõ õllõlõ ka ilusa ńao Rõu; lepä˽teivä lihalõ ilosa ńao, kadajaʔ ańniva hää mau Plv; Ańd paĺast vett [juua], kohe oĺl ńaost `sisse `pantoʔ maŕa `li̬i̬me Räp
5. nägemine tünsi `näuga (ei näe selgesti) Ans; nägu läind tuhmimaks `jälle Vll; taal `olli lühike nägu, aga lennukid nägi `kaugelt Muh; silmad on nii vesised, nägu jεεb uduseks Emm; täl ei olõ hääd näku kaiaʔ Krl; kana `ńaogaʔ, tuu õdagu‿i näeʔ Se
6. et seda nägu et aitab, et küllalt saab kodo sai `tampida, et seda nägo õled (karjamaa oli kaugel) Lüg; Mis sul `puudu on, süä ja jua `ninda‿t seda nägu õled Jõh; `päeva ole noogakili `otras, et sa seda nägu jäed Muh; Ma oli `õhtani söömata, no siis lõi kõht `pilli, et seda nägu Han; nägu näitama kuhugi, kellegi juurde ilmuma ei `näitä enämb nägugi, tämä `pelgab minu nüüd Lüg; `Pruovigu oma nägu viel `näitada Jõh; Sie sul‿nd nägu `näitab IisR; ei tea, kas `näitab nägu‿vel Muh; kui sa peaks veel oma nägu siis `näitama Mär; Oia, et sa oma nägu enam ei näita Trm; sai `ulka `kraami ja läits, nüid ei `näitä nägugi enämb Nõo; nägu täis sõimama põhjalikult läbi sõimama `Sõimas näu täis - - mina ei `jõudand viel `kolmegi lugeda IisR; nägu täis võtma tugevalt purju jooma vanames võttand näo täis Lüg; Võttas näu täis, ei tiand enamb maad ega `ilma IisR; Möni kis näu täis vetnd - - muudkut akab jourama Emm; näkku hüppama ~ kargama ~ paiskama ~ panema ~ ütlema häbematult, teravalt (välja) ütlema, sõnadega kallale tungima läks ja `ütles talle kohe näkku, mis ta tahab Hag; aga ma `paiskasin `talle siis kua kõik näkku; ära ikke näkku üppa Sim; tõene paneb sulle näkko, `ütleb sulle kõhe ärä sinu teod Kod; üte suurebe inimesel akka nüid näkku `ütleme Krk; sina `suśksit ja äristit, tõene es saa muidu, karel näkku Ran; miä `üt́li siss tälle `õkva näkku, et mes `anja sina olet Nõo; näole andma ~ tulema kellegi juurde, kuhugi ilmuma `Katsu `tulla - - viel toist `kerda mu `näüle Kuu; Kus mina taga `räekida saan, kui ta‿i `anna `näulegi; `Laenas raha, nüüd ei `anna enamb `näule IisR; Ei ta tulnud näolegi Mar; Uhkust täis teine, ei anna näulegi Jür; ei tule näol ka - - ka ta mõne `lahkame tappa om saanu Krk; Tu̬u̬l ei olõ˽nätä˽`masmise mõtõtkiʔ - - ei anna˽`ńaolõginaʔ Urv; näost sisse ajama õgima Aab näust `sisse kut igavene kakand Mus; Küll nüüd ajab näost sisse TMr

orikas2 orik|as Krj Muh, g -a Tõs jõululeib Menes peres siis küpsetati veel - - `söuke orikas ka - - lapsed söid äe Krj; siis `pandi orikas vilja `salve, nii kava kut kevade külima `mendi, siis `anti obustele Muh

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur