[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

kümme kümme g `kümne (`kümme) eP eL(ḱ- Se Lei Lut Kra); n, g `kümme R
1. num a. põhiarv `kümmele panema `kümme `juure, saab kaks`kümmend Lüg; kümme kümme, sada täis Kod; ta ei mõista kümment lugede vi̬i̬l Krk; `kümnele kümme manu om kaits kümmend Nõo; kat́s kõrd viiś om kümme Har b. (kellaajast) `kella `kümme ajal `ohta mina olin viel sääl `kohtu ies VNg; `tulga nüüd `omme `kello `kümmess `seie Lüg; kella `kümmeni, üheteist`kümmeni [niideti], siis läksime keskommikulle VMr; kellä `kümness jõus kodu Puh; ḱümme üt́sät (10 minutit üheksal) Lut c. hulk, kogus `kümme last oli, meil oli suur pere Kuu; sie kuok on `kümmest `raasukesest `lõigetu Lüg; ei tule `kopkagi, `ammus `kümmed viel Vai; laev, mis oli laev, see oli kümme `jalga pikk Pöi; `kümne mehe `kohta `olli üks püssi nońn Muh; `kümne obuse ramm Rei; [linasugemisel] keeratasse kümme piu `nuusti Vig; võta vali siält `kümne ulgast Tõs; `särkisi on kümme ku ma surma särgi `juure `arva Hää; `kümneks aastaks `pańdi `vangi Ris; viis `rupla ja kümme `rupla, saba raha, lehma pialt [anti karjasele] Kei; kümme `käsku Koe; tämal ei õle kümmendki `lehma Iis; isä juba kümme `uassad `surnud Kod; [talle] `anti `kümne vaka maa säält Kirilä talust Nõo; rübe suppi nigu kümme miist Urv; mi˽sai kümme `kru̬u̬ni `põrsast, `müüki mi es alambahe uḿmi `põŕssiid Rõu; kümne küünega ~ sõrmega oma kätetööga ma pea ennast `kümne küinega `toitma Khk; sel `põldu ega muud ei ole, temä piat `toitma ennäst `kümne sõrmege Hel d. (vanusest) keik on `alla kümmend `aastad alles Krj; aga ma olin siis viel `alla `kümnet `aastad KuuK; ei ole vi̬i̬l kümment `aastet täis Krk e. (järgarvsõnana) kümnes üheksä sae, `kümned käib Kod; `kümnest akkave [külvinädalad] ja lääve iki `allapoole Pst
2. määramata hulk (täh palju) mei ikke omal kulul `läksimme ja tulimme, `palju `kümmenid inimesi [käis Suursaarel noota vedamas] Hlj; `randa tuli `miinisid `kümnete `kaupa Khk; `kümnest kuhast kat́ti Kär; tuul laseb `kümnete `kaupa puid maha, kui tormid oo Muh; Miestel üks kaks `mütsü, aga naõstõl rätikusi `kümnete `viisi Khn; tekk seesäb `kümnid `uassid Kod; ma sulle kümme `kõrda ütelnu Trv; ta‿m `kümme `kõrda toda juttu kõnelnu, ike alustap ja lõpetap Nõo; sa tulõt `õkva˽siiä mino `ainukõist `ot́sma, võta˽kos `kümnit om Võn; `kümnit `aastakku lät́s ku timä `ku̬u̬li Vas || fig mul om esi kümme tü̬ü̬d ja üit́s`tõiskmess om näĺg; siss mut irmudide kige `kümne küĺle `järgi Krk
3. kümnend, aastakümme `Seitsmes `kümme olevat `surma `kümme Kuu; kes `teismete peal oo, nee `lootvad ikka mehele `soaja, kes `kümnetesse soab, see‿p looda εnam Muh; egä kõik saa ju kahessad kümmet nähägi Vig; akkass kuvvedet kümment `käimä Krk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur