[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

jah
1. mööndussõna a. (vastuses küsimusele välj nõusolekut, jaatust; ant ei) kas jah vai ei? Vai; onss ta kodu? – jah Jäm; [Kas ette ka midagi pandi pruudile?] jah‿jah, suur `valge põll ehk kiri põll Pöi; [Kas mõis härgi nuumas ka?] jah, `mõisas nuumati ka Rap; [Ise õmblesid särgi?] jah jah, ega meil siis rätsepaid old Amb; jah, ma lää kohe Krk; kas käńksepp kodu? – kodu jah TMr; sa nakat noʔ siss väist higuma? – jah, mul om tsiku `tapma mineḱ Har; kas tulõt? – jah Rõu || jaa-sõna, nõusolek abielluda sa olet jah `kostand elost ajast Lüg; Siis ikka `ütles jah ää - - jah on ju see laulatuse kinnitus Pöi b. (mingit väidet kinnitavalt, rõhutavalt) küll, tõepoolest; no, küllap ah sie vist oli lehes, sie vist oli lehes jah Jõh; kiitsakas kädistab jah sedasi Vll; jaah, olid jah küll need parunid metsalest Kir; sedasi oli `enne jah, kui ma laps olin alles Nis; nisuke veke [nisu] uńtjalg. jah ei tia, miks tal‿s nisuke nimi oli Amb; ennem jah ei raat́situd `süia ega magada JJn; latse pillike läits katik jah Trv; tu̬u̬ oĺl kah nigu `tohmań jah, tu `rätsep Kam; Jah, tü̬ü̬st ess saa˽viländ Urv; tu um nii jah, et kat́s munna ta munõvat jah Plv; jaha jah id jah‿a jah, ta ju `katkine Muh; jah ja `aamen (öeld kinnitavalt, nõustuvalt) Hää c. (välj kahtlust, uskumatust, halvustavat hoiakut) sa jah `mötle, suurelt maalt tulnd `seie `tarkust `otsime Ans; jah kis seda elu `aśsa jõuab`kõiki `reaki Rap; jah temäst nüüd minejat saab Trv; jah, temä nüid `ütless, ei `ütle temä Krk
2. jah ja a. (lause v poolelijääva mõttekäigu lõpul) ma mäletan sin oli sesa·mmune saun oli jah ja kaks surnud oli korraga tuas ja vanad inimesed olivad mõlemad jah ja - - ja kaks puu`särki oli tuas jah ja Rak; tal olli sõss kolm tüdärt jah ja poig ja Krk b. (iseseisva lause algul, eelmist mõttekäiku siduvalt) `kit́sesit oĺl `kümme tüḱki. jah ja tuĺliva sedä ti̬i̬d‿müdä üless TMr; ja `keśvi oĺl tõnõ vakamaa ja `kaara tõne. jah ja‿ss kolmass olli `kartul Rõn Vrd ahah, jaa1, jaah, jahki
kanvaa kanava(a) VNg Jõh Rei Kod; `kanvaa Jõh; kaneva(a) Jäm Khk Vll Muh Mär Hää(-vaaŕ) Hag JMd Koe Kod Pal Plt KJn, kanõ- Krl, kanne- Mar Kir Aud; kanev g -a Trv hõre riie tikkimiseks Kanavaa `pääle tegima rist`pistes Jõh; kanevaa, sedine `tehvliini `moodi arugene, selle `sisse `ömblesid suured kirjad Jäm; aruke `risti riie o kanevaa, sealt läbi kirjutatse, pärast tõmmatse lõŋŋad ää Muh; too `mulle üks küinar kanevaad Mär; käissed - - `värvled olid `otsas, ja ma kirjutasin veel ära kõik kannevaa pealt Kir; kannevaa aasi `piale ja siis selle läbi oli õtte ia `jälle täda teha, `väĺla jah seda `mustert Aud; Noorem jagu ei `oskagi kanevaa `sisse õmmelda Hää; mina õmmelsin ise omale lilled `piale kaneva pial, riśt`pistes Pal; vanast nõgluti kikk tanuda kaneva `pääle Trv
karvaline karva|line Sa Mär K I M TLä San, g -lise; -lene Ans Rei L(karba-) K, g -lese; -line, -linõ V(-lõni Krl), g -lise Plv Vas(-litse), -litsõ Räp Se, -lidse Lut; `karva|line g -lise R adj < karv (millegi või kellegi) värviline, värvi (koos noomeni genitiiviga) `kimblisid ei õle, `kimbli `karvalisi. `niskese `karvalisi [hobuseid] ei õle Lüg; sihest siiruviiruline, pεεlt kulla karvaline. see sibula möistatus Jäm; virtsa karvalesed ussid Ans; ma ole ühekarvalised tekid kudund Vll; see `aasta oo jälle marjad (tikrid) tuha karvalised Muh; `puudis on `rõõvi `mitme karvalesi Hää; ilm on `niuke iirekarvalene Juu; alli vatimi̬i̬s, temä alli karvaline om Hel; hauvõ karvaline koir, ahk Har; segäkarvaline lehm Rõu; teḱi `langu värmi hõpõkarvalitsõss; varõsõkarvalinõ t́sirk Se Vrd karv1, karvalik, karvane
kemplema `kemplema Käi spor K, Trm, da-inf kembel|da Kse Kos Koe Plt, - Mar, `kemple|da Mär HaLä , - Juu; `kemplemä, `kembellä Kuu, `kembeldä Lüg jagelema, (vastu) puiklema; ärplema `kemplevad ühe `asja peräst ja `tõise `asja peräst; `este `kempel `vasta, peräst ikke `suure manitusega läks Lüg; Mis sa `kempled oma takuste pükste sees Käi; nad kahegeste `kemplesid ulga `aega `peale Mar; `kemplevad ja panevad rahasid `väĺla üksteeśe võidu ja kiidavad rikkust Mär; läksid külasse `kemplema ja `koerust tegema Kse; mis sa `kempled oma sõnadega, ole param vaid Juu; viguritega, `jõuga ja rammuga võib kembelda Kos; mis sa `kempled siin, pruovime kui tugev sa oled JMd; `kemplesivad mõlemad ühe tüdruku pärast Kad; mis te `kemplete, ei nää rahul `olla Sim; Ära `kemple ega jookse sarvi seina, ole kui mees muiste Trm; `kemplevad kahekeisi, eks kumb võidab Plt Vrd kimplema
kruoku `kruoku volti, krussi nenä `otsa `omblesid kogu (sussil) ja `kanda `tembasid ka vähä `kruoku siel Kuu

masin masin g -a Jõe Kuu SaLä Jaa Emm Rei L K ILõ Lai Trv TLä TMr Rõn, -e M; massin g -a S Rid VMr Iis Trm Äks KodT Võn Kam San(g ) Kan Vas Räp Se, masina T Rõu/n -ń/; maśsin g -a ViK TaPõ KJn SJn Võn V, San Krl, masina Võn Har Vas, `maśna Vas; `massin g -a Hlj RId hajusalt Sa, Rak, masina Puh Nõo Rõn(-śs-); n, g masina VNg, `massina VNg Vai; mašin, maš́šin Lei, mastin Plv(-śt-) Räp, g -a

1. seade või mehhanism `traali püük on odavam ja `kergem ka, muudku masin ajab edasi ja Kuu; küll [laeva] masina `kammeris oli ägä (kuum) VNg; isakodo õli `tuulamise `massin ja `reie`peksamise `massin Lüg; kui on lagedad `einamad, `niideta `massinaga Jõh; `sarjaga ei `tuulada nüüd enämb, nüüd on `tuulamise `massinad Vai; suuremalt jaolt leigetakse [roogu] masintega Ans; rehepeksu masinad käisid perest perese Khk; `söukest massinad `andis isegid `välja nuputa Krj; nüid ega ühel `massin, vanast rabati keik vili Vll; Laastu `lõikamise massin oli `sõukse rauaga kut suur `öövel, kaks meest `tõukas, üks `tõmmas Pöi; ma‿p pese massinad siis ää mette (võimasinast) Muh; kui ma noor olin, siis tegin ikka keik tööd kättega, nüid `tehtaks massinaga Käi; Triikmassinal on jo korstnas pääl ja taga öhuouk. Muidu äi `tömba ja sööd `kustuvad ää Rei; ei jõua masinad oodata, siis koa rabatse rukit; `enni põlnd `rätseppädel masinasi, `õmblesid neppodega Mar; masin läks `kat́ki, töö jäi `lõunest `seisku Mär; pärast olid siis masinad, ruĺlid olid, `ammad olid sehes ja [liikusid] edasi-tagasi (linamasinast) Lih; tä `säädis sedä masinast Tõs; Masina sõõlad ond `umpsõd, piäb `lahti `võtma Khn; kaak on üks `surmamese riist - - `poomese masin Vän; meie ei saa masinaga `niitä Saa; peremees tõi `lõikuse masin ja niidu masin Ris; me akkasime nüid masinaga rukist maha `võtma Kei; meil omal oli ikke koa piima läbi aama masin Juu; ead masinad, `puhtast niidavad ja `uostel `kerge JõeK; nuga kukkus ühes vihuga masinasse JMd; ta oli nii suur masin, et kohe kahekesti `loopsime `vilja `alla Ann; voodi linad kõik said `aetud kodose niidiga kokko, maśsinaid `eśti ei old VMr; või masin, tünni siden on kehäd, kes ku̬u̬rt võiss ajab ja `ringi juakseb Kod; `kapsaleht on ia `raidu, rohod on `vinsked. nüid pane aga masinasse ja lähäb Pal; akitu liha on masinast läbi aetud Äks; kui rehepeksu maśsinad vedati, siis `pańti neli viis obust ette Lai; villa `ketruse masinate piäl on poolid KJn; Obeste masina ette panemist ma alati peĺlasin Vil; Ku mia nu̬u̬r olli, siss olliv vändäge masine, peräst tullive valtage masine Hls; me peremi̬i̬s lubaś kodu `telli masint Krk; si̬i̬ om käsitsi tettu, si̬i̬ ei ole masinege tettu Hel; vanast ku rehepessu masin `tuĺli, siss tedä `säeti, sihiti ja tolliti Ran; viie käpägä künni `massin, serände purutab jo `uibu ärä kõ̭ik aian Puh; kost kupusaŕv naha üless `olli kisnu, `sinna pańd kupu`laskja tolle masina pääle ja tõmmass krõgsist Nõo; ega vanast `juussõ `lõikamise maśsinat es ole, siss polgati `käärega kaḿmi pääld Võn; Juhan, si̬i̬ om kui üits `kartuli`võtmise `maśsin, iks korvitäis lääb korvitävve `perrä `vankride Rõn; maĺmist valõtass maśsina osaʔ Kan; Ma nigu ei˽tahaki, et tu Liisu tulõ, vana iǵävene tühäjutu maśsin om piltl Urv; ku sa `villu `kaaŕsma lähät, siss tulõ kõ̭kkõ enne lahutamise maśsina pääle pandaʔ Har; maśsin ei˽ti̬i̬˽`sõĺmi, esi˽piat kakõnu langa˽kokko `sõĺmma Rõu; tõõsõl pääväl sis `viidi massina mano - - massina `sisse kõ̭nõli (magnetofonist) Vas; kõõv́o puid hoiõtass `leiba kütsäʔ ja [rehepeksu] mastina jaost Räp; vere `laskmise massin, mito `haave lööse kõrragaʔ Se Vrd masing
2. mootorsõiduk a. auto vahin, et üks `massin `sõisab siin `metsa`servas Jõh; massinaga tuli Kuresare Jaa; `enni pidi `Keidlasse menema, sealt sai masinaga `lenna LNg; nüid pikemad jala `käimist enam ei ole, nüid on masinad Lai; ärä sa last suureti̬i̬ pääle lase, sääl masina sõedava Ran; küll temäl om jõvvukass obene, pane `rasse `ku̬u̬rma pääle, ta lähäp nigu masinaga Nõo; maśsin sõit `Tartulõ Krl; oĺl `väega suuŕ tiŕrin, ma kai et mõ̭ni lei `akna kruudi `kat́skiʔ, a suuŕ maśsin `sõit́e `mü̬ü̬dä Plv b. aurik; paat masinaga sai `lastud `oŋŋed mere Jõe; Sie masin tuleb `lahte `tormipagu Kuu; suur `kunturi `massin ajas meid sääl purust VNg; vanaisal oli ka purju`laevi ning tal oli üks `väike masin ka Khk; masinaga seidetse passassiridega Mus; masina korstnad `paistvad Rei; `enni vanast olid purjukad, minu ea sees olid juba massinad Rid; Arhanglest (Arhangelski sadamast) `tuĺlid `väĺla neli suurt masinad Hää c. rong Esimist kõrd nägi `massina, läks tiest `kaugemmale Lüg; masin vilistas, teda `rampi ei nää ju HMd; enne üeldi ikka, et käisin masinaga `linnas Hag; kroonu `pääle lätsi, masinaga `sõitmine `oĺli - - raut̀i̬i̬d pitti `viidi, kui soldat `oĺli Ote d. lennuk maśsina˽`sõitva˽`taiva alost piteh Vas

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur