[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

kehik kehik Kuu Vai Hää K Kod Hel Ran, kehek PäPõ, g ‑u
1. puu(koorte)st anum; mahumõõt isalt sain kehiku `täie lesemeid Vai; kehekus oo jahu terad; kehek oo puust `tehtud, külimitust poole suurem nõu Tor; kehik on `triiki teri täis Hag; pane ohrad kehikusse; kehikud olid poole vakased; `enne olid kehikud ja külimitud ‑ ‑, kehik on kahe vakane Juu; ikke `külvasin `kääga, kehik rihmaga `kaela ja kehiku põhja alt läbi; kehik on poole pütine Kos; `enne kehikuga tõstet `viĺja sarja `sisse Jür; kehik oli suur, puole vakane, kehikuga `tuodi jahud HJn; kaks kilimittu läks kehikusse JõeK; pool kehikud on kuus `tuopi suur KuuK; kehik, kas ta oli puol vierikud; Kehik oli suurem kui külimit ja mat́t `jälle veikem Amb; kehik on kakskümmend kaks ja puol `tuopi JMd; pani kaks kehiku täit, sis oli üks püt́t Ann; Jõulu lauba õhta tõi peremees kehikuga kaeru tuppa ja pani kaera kehiku Koesööma laua alla || mõnd suurt riissa `üeldässe: suur nõnnagu kehik; ehitäs nisokese kehiku `piäle [suure koorma] Kod
2. fig söömar mis sa kehik nõnda paelu sü̬ü̬d Hää; igävene kehik, ajab `toito `siśse mes `irmus Kod; om kehik, ei saa täis Hel|| keretäis (peksa) ma anna sulle üte kehiku; tälle kulussi üits ää kehik ärä Ran

muhe muhe Kaa Mar Vig, g -da RId Mär JMd Koe VJg Sim I Plt KJn, -ja Kuu; mohe Lüg, g -da Trm Nõo

1. mõnus; muhelev Küll sinuga on `oite höä `rääkidä, sa ajad kohe niisugust muheja juttu, et höä `kuuldadagi Kuu; ke on `jusku `mieldiv ega ei õle `liiga edev, on muhe `tütrik Lüg; Sussidega nii kena ning muhe keimine, äi nad ööru ega mulju midagid üht; Seike muhe mees, kena teisega juttu aeda Kaa; ta on üks muhe inimene JMd; Õli ia jutumees, aas alati neskest mohedat juttu, nii et vuńts liikus Trm; kes `püidis sala `naerda - - ta `püidis muheda näo teha, ei taht näidata, et `naeris Lai; muhe nägu pias Plt; Ta om üttelugu nii moheda näoga ja esi aab iks noid mohedit jutte; Kül si̮i̮ oĺle vi̮i̮l mohe leivä suṕp, nii et piaaigu oless keele üten alla viinu Nõo
2. kohev, kobe ku muld on `täiest `pienest `tehtu, siis on muhe muld Lüg; muheda `mulla `alle `panna, ken suro Vai; küll‿o ea muhe maa, kui `kapsa maa kohe Mär; panin karduled muhedasse `mulda JMd; `külvasin kaera muheda maasse Iis; küll tegin selle mulla muhedas KJn
Vrd mahe

hommiku|poolik omigupooligul oli eesti soe päiges Khk; omigupoolikul akkas lund sadama Tõs; ta magas `terve ommikupuoliku JMd; `külvasin ommiku puoliku puole ja - - siis `õhtapuoliku `külvasin teise [poole põldu] Koe; olin karjas ommikupooliku Kad Vrd hommuku|poolik

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur