[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

jõlkama `jõlka|ma, jõlgata Pöi Muh Tõs Hää HJn, ‑me Pst, `jölka|ma Khk Mus/‑da/ Kaa Krj Pha Emm Käi
1. hulkuma, ringi jooksma; ulakust tegema poisigesed `jölkavad `ühte `jooni küla tänagud `kautu Khk; Noored inimesed oo nõnda jölkand olemisega Kaa; Poiss ‑ ‑ juba `jölkab külas käia Pha; lapsed `jõlkavad külavahel, teevad ülandust Pöi; `jõlkab aga `peale ühest uksest `sisse, teisest `välja Muh; teesekorra nägi sii õuest läks jõlgates (nirgist) Tõs; mis sa `jõlkad `ümmer, ku sa paigal ei seisa Pst Vrd elkama, jõlkuma
2. tüütavalt kordama tüdruk sai söna sohe, nüid `jölkab `peele; äi tee kui pailu tä `moole seda juba `jölkand oo Mus; jölkand jutt sündsusetu jutt – Kaa
3. suguakti teostama – Emm
jäurama `jäurama Lih Jür, da-inf jäurata Vll/part jäuratud, da-inf `jäurada/ Pöi Mär Kos Koejaurama poisid külavahel `jäuramas Pöi; `jäurab `piale nagu ullu`meelne Mär; küll ta võib jäurata Kos; `juomise `peaga `jäuras `ringi Jür; `jäurasid teised meil kõikse üö Koe

lääpama `lääpa|ma, -da VNg IisR/-äe-/ JMd/-ia-/, lääbata Sa Kse Hää Hag Jür/-ea-/ Kad/-ia-/ Sim Lai Plt/-ea-/; `lääpä|mä Tõs KJn, -dä Lüg Jõh, lääbä|tä Juu/-iä-/ Nõo, -dä Rõu; `lääpämõ Krl

1. vaevaliselt või lohakalt käima, lämpama sulase `jalga one `aige, tämä `lääpäb VNg; vana inimine `lääpäb, ei käi `õtse, jalad on juo `töntsid Lüg; kui käib, siis `lääpäb - - ei käi `luomulikkult, nagu puol `kõrvas sie jalg Jõh; läks lääbates siit tänakust läbi Khk; kel jalg vigane, si `liipab ja `lääpab Hää; `liäpäs teist `jalga Juu; mõni `liapab oma `suapad `viltu; [joodik] `liapab külavahel ühele ja teisele `puole Kad; inimene `lääpab - - käib `lääpadi `lääpadi - - tal on jalg `aige Sim; `leapab `jalga Plt; Pinikene `lääpäs ka˽taga`jalga Rõu || kaapama Ei tiiä kos ta endä jala om ärä määrnu, nüid lääpäp jalga vasta aina Nõo Vrd klääpama, lääpima, lööpama
2. loperdama, viltu vedama `vankuri rattass `lääpäb VNg; ratas akkab εε `lammuma, `lääpab Khk; ratas lomberdab, `öetse koa ratas `lääpäb Tõs; `vanker `jälle `lääpab, `vankri rattad lähvad küllekille `alla, käib teine kahele `puole ja logiseb Sim

muda muda g muda R eP(g muja S L, muea Khk Tõs, moja Rid) Trv Puh, mua Vll Mih eL/p muta Ote San V/, moa Saa Se; n, g moda Emm Kse

1. pori; veekogu põhja pehme sete külavahel vottasima, mittu `tantsu`platsi oli `paljad, mida `tantsisimme mudale kohe VNg; kus `kruusi pääl ei õle, sääl on muda, `ilma tegemättä tie Lüg; `lapsed `mäŋŋivad muda sies Vai; ma `astusi mua `sisse Vll; Nendel äi ole kena maiguga vesi, muda maik või mis seal sihes on Pöi; siis üks suur kotkas rõhond tä `seĺgä ja vajotand tä muja `sesse Mar; olin põĺvini muda sees Kul; soppa ja muda ja pori kõik kohad täis Mär; jalad oo `kinni muja sehes Mih; [järves] `seoke muea põhe kõik Tõs; sut́t on muda sees Vän; moast läksime `paĺla jalu läbi, siss pańnime jalad `kińni Saa; vihmussid on vihmaga muda sees Hag; kinga põhi muda täis, vahest kruabi ja puhasta teda HJn; lapsed luobivad `eńdid mudaga JMd; sügisel on pailu muda, kõik tied on mudased, ei pease kiriku VJg; Särgjärve põhjan one paks kõrd muda, ei sua nuadaga tõmmata, kõik muda täis Kod; küll olet sa ennäst mudaga teind ukka KJn; nagu - - raav on kaevetud, juba `korjand muda `põhja SJn; är minnä sinna, sääl sügäv auk, muda täis, mua sehen om kaani Hls; jala om `muage üten; vaist olli äbärikit `põrsit, ää küll, ku na keväde mutta lääve, küll na siss kosuv Krk; pää tõsti üless, kai, küläline kadunu ku mutta, ei paesta ämp `arja ei `anda Nõo; ku kaal `aige olli, siss võeti seda muta Ote; ungõrdass tan mua seen Urv; tanh om suuŕ muda, taast ei˽saa˽`kuigi kińni jalaga läbi minnäʔ; nimäʔ omma mi˽kaŕjamaa `puhtass `mualõ `sü̬ü̬tänüʔ Har; ku likõ aig, sõ̭ss um muta külät; lat́s sattõ mutta, um `muaga ku̬u̬h nigu määrkaśs Plv; muta piteh sambõrdi, jala˽saiʔ `muagaʔ Vas; tšaa `vähklese muan Lei || rabamuld vääb siit muda - - kuiv, punane, `väätse karja`laute `juure, tuuatse `loomadele `alla Kse Vrd modi
2. adru, meretaimed Muda on εε külmakaitse `tuhlireigaste pεεl Jäm; siis jägati mere äär ära, iga talule `anti oma muja jägu; `talve läbi `seisas muda sääl rataskus (hunnikus) ja kevade siss kui `jälle pölluarimine akkas, siis `vääti säält `pöldude `peale Ans; muda `vεεtase mere `äärest pöllu `pεεle sönnigu eest Khk; mujaga saab ka `pöldu lihudud Mus; kui tasased ilmad, et pole `tormi, muda seisab vagusi, muda äi liigu meres. kui `kanged tuuled, siis peksab [võrgud] muda täis Pha; mõrrad tegime mujast `puhtaks Muh; linna`sakstel aluskotid muda täis Emm; Ma lähe too rannast paar `koormad muda `peendra `maale Rei; kui tuul toob merest muda, siis kakandid õeruvad võrgud puruks Rid; tormaga aab muda `võrku - - sellepäräst `uõtaksõ ilusad `ilma, kui mere minnäkse Khn
3. (intensiteedisõnana) täiesti, läbini Mi‿sa˽tu̬u̬d kõ̭nõlat, t‿om jo muda laisk Urv; Sul ka‿ta vanõmb poig um muda joodik; Olõ no˽vai muda laiśk, a uma tü̬ü̬ piät õ̭ks är˽tegemä Rõu; Juss om nii muda uĺl, et kas seletä vai ei, ega `arvu ei saa Vas

naakslema `naakslema Khk Pöi/-oa-/ Tõs nääklema, sõnelema külavahel `naakslevad, nad vöivad sεεl ju pia`aegu käsitsi ka `minna Khk; kui kaua te `naakslete, et te järele ei jätä Tõs Vrd naaklema, nääkslema

oma|pead `lehmad on oma`pääda Jõe; Midä neid `lapsi - - `rääki, omapääd `kasvaned, külävahel `juoksevad Lüg; Vanad läksid omiku `mõisa, lapsed jähid omapead Pöi; ei `tiädin kedägi enäm oma piäd tehä Tõs; ju nad omapääd lähvad Hää; omapääd ei või `loomi kunagi jätta Saa; Kui juba kaela`kandjaks said, siis võisid omapiad juba `tööle akata Kei; teevad puha omapead tööd Tür; eks me nii oma piad `kasvandki VMr; elas isi omapiad, vana`poolne mees oli Äks; lapsed - - omapiad, et tia, mis teevad ja `tõmmavad Plt; `talve olli ta (sulane) nagu omapääd, läits `kuskil `ti̬i̬ńme Pst; kedägi ehen es ole, akasi omapääd tegem Krk; omapääd arinu elämä Ran; sia tulliva omapääd kodu Nõo; taa poiśs lätt hukka, taa käü ummapääd hurletõn Har; Kohe taa sääne risu mõist ka ummapääd minnäʔ Rõu; Pääkooli aig oĺl õ̭ks illośs aig - - sait jo ummapääd `aśjo `naata ajama Räp Vrd oma|peal

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur